Kellelt: Mirge Arge Teema: Kuidas ra tunda demagoogiat Kellele: Urmas Lehtsalu Vaatasin videot Kuidas ra tunda demagoogiat. Videos seletati erinevate nidete phjal ra demagoogia erinevad vormid. Demagoogia ehk knekeeles hma. Hma on sisuliselt halb vi ebaloogiline argument. Argument algab vitega. Argument koosneb neljast osast- vide, seletus, testus ja jreldus. Videos toodi argumendi niteks, et alkohol tuleks ra keelustada. Argumendi keskmeks on loogika. Argumendist saab hma siis kui, kellegi eldud argument tundub ebaloogiline. Hma on kas loogika viga vi kellegi sihilikult oma argumendiga eksiteele viimine vi manipuleerimine. leldse on kokku le saja teadaoleva hmavtte. Videos seletati lahti viis erinavat hmavtet. Maailmas on 15 enamlevinumat hmavtet. Esimese vttena seletati lahti igavesest ajast igavesti vte. Keegi vidab oma argumendiga, et midagi on tehtud igavesest ajast igavesti ning seeprast peakski see nii toimuma. Teiseks vtteks on ise oled
f ( x) = f (- x) iga x puhul määramispiirkonnas X. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y- telje suhtes: y = x2 Paarituks funktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni f(x), mis rahuldab tingimust f (- x) = - f ( x) iga x puhul määramispiirkonnas X. Paaritu funktsiooni graafik on sümmeetriline 0 punkti suhtes. Näiteks f(x)=x, f(x)=sinx. y = sin x Liitfunktsioon. Lihtfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni, mis sõltub argumendist vahetult Liitfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni piirkonnas X kujul F ( x ) = f [ ( x ) ] Pöördfunktsioon. y = ( x) Funktsiooni y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni , mis rahuldab seost ( g ( x) ) = x Pöördfunktsiooni graafik on sümmeetriline algfunktsiooni graafikuga esimese ja kolmanda veerandi nurgapoolitaja suhtes
Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17
mõistmisel, sest sotsiaalsed aspektid mõjutasid 1520. aastate Tallinna rae otsuseid kaudsemalt kui majanduslikud. b) Kas ülesehitus oli õnnestunud? Jah, ülesehitust pidasin loogiliseks. Autor on järeldused teinud dominiiklaste konvendi, rae ja gildide, ühislaeka ning Antoniuse vennaskonna dokumentide põhjal, seega on neile kõigile ühe peatüki pühendamine igati õigustatud. Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant. c) Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka
Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal
mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema. 1. Väide Väide on argumendi pealkiri, mis ütleb ära, mida argument tõestada tahab. Väide peaks koosnema ühest lausest, mis võtab terve argumendi kokku. Mõned lõigud tagasi toodud näide argumendist
*Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse jõukohasusest ja konkreetsetest hinnangutest protsessile ja tulemustele. Kaasava hariduse põhimõtted lähtuvad kolmest peamisest argumendist: 1. Haridus on põhiõigus. 2. Keskenduma ei peaks mitte inimese puudustele, vaid sellele, kuidas sotsiaalne keskkond inimest toetab. 3. Kuna erivajadusega ja erivajaduseta õpilaste vahele on keeruline täpset piiri tõmmata, siis ei ole põhjendatud ka eristav haridus. Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega.
ruutjuure leidmine 1. Objekti Math meetodid · Math.abs(a) - absoluutväärtus · trigonomeetrilised pöördfunktsioonid; tulemus radiaanides o Math.acos(a) o Math.asin(a) o Math.atan(a) · Math.ceil(a) - vähim täisarv, mis on argumendist suurem või võrdne · siinus, koosinus või tangens, sulemus radiaanides o Math.cos(a) o Math.sin(a) o Math.tan(a) · Math.exp(a) - naturaallogaritm · Math.floor(a) - suurim täisarv, mis on argumendist väiksem või sellega võrdne · Math.log(a) - kümnendlogaritm · Math.max(a,b) - kahest argumendist väljastatakse suurim · Math
" · Definitsioonid ,,Kõigepealt defineerime mõned mõisted: ,,..." tähendab meie arvates..." · Argumentide tutvustus ,,Meil on teema toetuseks kolm argumenti: ,,...", ,,...", ja ,,..."."(väitleja nimetab lühidalt argumendid, et kohtunikud teaksid, millest juttu tuleb). · Argumendid ,,Meie esimeseks argumendiks on:..." ,,Meie teine argument:..." ,,Meie kolmas argument:... · Kokkuvõte (kui aega üle jääb) ,,Niisiis rääkisin teile meie kolmest argumendist, mis olid ,,...", ,,..." ja ,,..."." ,,Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ..." Ristküsitlused Ristküsitluse eesmärkideks on: 1) selgitada vastase kaasuses ebaselgeks jäänud kohti kui vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu argumenti neil täpselt oli, saab nende kohta üle küsida jne; 2) proovida panna vastaseid tunnistama seisukohti, mis on nende kaasusega vastuolus. Näiteks: kui jaatajad väidavad, et
Koostisosad:muutuja, parameetrid, funktsioon, võrrand, samasusvõrrand, käitumisvõrrand, tasakaaluvõrrand. MMT eelised: *konkreetsus, täpsus probleemi püstitamisel *hea jälgitavus igal etapil: kui on eeldused siis ka järeldused. 5)n-dat järki dif võrrandi üldlahend, erilahend -n-dat järku DV üldkuju: F(t, y(t), y´(t), y´´(t),.., y(n) (t))=0 üldlahendiks: on n konstandist C1 , C2 ,...,Cn =0 ja argumendist t sõltuv fun. Y= (t, C1, C2, ..., Cn). Iga lahend mis saadakse üldlahendist konstantide C1,C2, ..., Cn arvuliste väärtuste puhul, on DV erilahend. 6) ilmutamata ja ilmutatud funktsioonid, ilmutamata funtsiooni teoreem. Ilmutamata fun.teoreem-1) fun-il F pidevad osatuletised Fy, F1, Fm punkti (y 0 ,x10 ,.., xm0 ) mingis ümbruses 2)punktis (y0 ,x10 ,.., xm0 ) mis rahuldab y=f(x 1,..,xm) ja Fy ei=0-ga selles p-is. SIIS J1) m-dimensionaalse punkti (x10,..
on loodud?) 2. Nõrk analoogia • Argument toetub liiga nõrgale analoogiale looduslike ja tehisobjektide vahel. Ei ole üldsegi selge, et nt inimsilm on olulistes suhetes sarnane kellaga. Taskukell ja äratuskell on piisavalt sarnased, et järeldada, et mõlemad on tehtud kellassepa poolt. Kui öelda, et kell ja silm on sarnased, kuna mõlemad täidavad kindlat funktsiooni ja on keerulised, siis see on üsna hämar sarnasus. 3. Ühistöö argument • Argumendist ei piisa ühe unikaalse, kõikvõimsa, kõiketeadva Jumala eksisteerimise tõestamiseks. Argument ei tõesta monoteismi. Võib-olla on mitu väiksemat jumalat, kes üheskoos lõid maailma. • Vrdl: keerukad asjad nagu arvutid, pilvelõhkujad, püramiidid, kosmosesüstikud on tehtud paljude inimeste koostööna. Alternatiivsed seletused otstarbekohasusele • Elusolendite hästikohastuvusele ja ihulise ehituse iseärasustele on ka muid seletusi. Charles Darwin osutas (Liikide
D) Fikseeri argumendis tehtavad üldistused ning üldistuste liigid (Hallapi teksti 7. osa põhjal) Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. (universaalne üldistus) Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise. (presumptiivne üldistus) Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (universaalne üldistus) Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. (induktiivne üldistus) D) Otsi autori argumendist eksijäreldusi – kui neid leiad, katsu määrata, millistega on tegu (Hallapi teksti 7. osa põhjal) „Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise.“ Autoriteedi argument: autor antud eelduse puhul toetub autoriteedile (John Cage), kuid loogikast lähtudes ei pruugi antud eeldus tõene olla, sest iga inimene ei pruugi olla piisavalt ettevõtlik, et ettevõtjaks hakata ka siis, kui muul moel tööd ei leita
12) Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise pidevus. Liitfunktsiooni pidevus. Summa, vahe, korrutise ja jagatise pidevus. Kui mitmemuutuja funkt- sioonid f ja g on pidevad punktis A siis on selles punktis pidevad ka summa f + g, vahe f - g, korrutis f g ning eeldusel g(A) = 0 ka jagatis fg . Liitfunktsiooni pidevus. Olgu u1 = 1 (P ), u2 = 2 (P ), . . . , un = n (P ) argumendist P = (x1 , x2 , . . . , xm ) s~oltuvad m-muutuja funktsioonid. Peale selle olgu z = F (u1 , u2 , . . . , un ) argumendist (u1 , u2 , . . . , un ) s~oltuv n-muutuja funk- tsioon. Vaatleme liitfunktsiooni z = f (P ) = F 1 (P ), 2 (P ), . . . , n (P ) . Kehtib j¨argmine v¨aide. Kui funktsioonid 1 , 2 , . . . , n on pidevad punktis A ja funktsioon F on pidev punktis B = (1 (A), 2 (A), . . . , n (A)), siis on
ja liitfunktsioonide moodustamise tulemusena. Näited 2 x -1 3 1 - cos x x + 1 arctan x ln( x + 1 - x ) 2 e 26 Liitfunktsioon Näide Sageli ei sõltu funktsioon oma argumendist mitte otseselt, vaid kaudselt. Näide. Selge taeva korral sõltub päikesekiirguse intensiivsus I päikese kõrgusnurgast h, see aga omakorda sõltub ajast t, nii et päikesekiirguse intensiivsus on ka aja t funktsioon. I sõltuvus ajast t pole aga otsene, vaid kaudne; vahendavaks muutujaks suuruste t ja I vahel on nurk h: I = F (h), h = (t ), nii et I = F [ (t )]. See tähendab, et kiirguse intensiivsus I on aja t liitfunktsioon.
tehte rakendamise teel. a. Täisratsionaalsed funktsioonid ehk astmefunktsioonid b. Murdratsionaalsed funktsioonid ehk kahe täisratsionaalse funktsiooni jagatis c. Irratsionaalsed funktsioonid ( sisaldavad lisaks eelnevale veel juurimist) d. Mittealgebralised funktsioonid Liitfunktsioon- on funktsioon, kus sõltuv muutuja y sõltub argumendist x mitme funktsiooni vaheldusel. Kui y=f(z) ja z=g(x) , seega saame liitfunktsiooni y=f(g(x)) . Liitfunktsioonil võib olla ka enam kui kaks koostisosa ja seega enam kui üks vahepealne muutuja. Pöördfunktsioon- pöördfunktsiooni saame, kui võtame algse funktsiooni , avaldame sealt x ja seejärel vahetame x ja y ära. Näiteks : y=2x ; x=0,5y ; y=0,5x , seega y=2x pöördfunktsioon on y=0,5x. Funktsiooni y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y =( x )
argmendid on tema isikuomadustest kallutatud. [Kas alati? Kui mitte, siis millistel juhtudel?] Seega tuleb tema seisukohti analüüsides tema isikomadusi arvesse võtta, et teha adekvaatsem järeldus. Näide: kallutatud isik toob argumendi tsiteerides tuntud eksperti, kuid jätab kõrvale laiema konteksti, millesse antud tsitaat kuulub. [Aga kas me ei saa seda laiema konteksti eiramist ära tunda ka ilma, et me isiku kallutatusest midagi teaks?] 2,5 p. 6. Too kaks näidet argumendist, milles toetutakse mingi väite põhjendamisel populaarsele arvamusele/tavale: üks näide sobivast populaarsele arvamusele/tavale toetumisest ja teine ebasobivast. (3 p.) Ebasobiv: "Ma ei lase oma lapsi vaktsineerida, sest internetis räägitakse, et see suurendab autismi riski." E1: Internetis räägitakse, et laste vaktsineerimine suurendab autismi riski." J: ,,Järelikult laste vaktsineerimine suurendab autismi riski."
mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud", võiks üks argument selle toetuseks olla "Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel". Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Algajatele väitlejatele tundub kaasuse väga konkreetselt argumentideks jagamine võõras, pigem tahaksid nad esitada lihtsalt ühe pika kõne teema üldiseks toetuseks. Kõne argumentideks jagamine teeb edasiantava aga palju konkreetsemaks ja selgemini mõistetavaks, sest ka pikemas kõnes sisaldub kindlasti erinevaid mõtteid teema toetuseks. Selleks, et kõik need mõtted kuulajale
TEINE ARGUMENT JUMALA OLEMASOLUST Hiljem, "Meditatsioon III"s pakkus ta ühe argumendi: "Missugusest allikast ma tuletan oma olemasolu? Kui ma olin endast, siis ma ei ole puudustes täiuslikkusest, mida võin ette kujutada. Kui see on mõnest teisest, mitte Jumalast, siis esitan sama küsimuse: Mis ainest sai see teine aine alguse? Kas Jumalast või muust, ja nii edasi, kuid mitte lõputult." See on äratuntav kui variant keskaegsest "tagasimineku" argumendist. Kui oluline on eeldus, et see argument ei saa olla lõputu? Descartes tegeles kahe vastuväitega. Üks neist oli, et oma olemasolu (või teiste, mis pole Jumal, olemasolu) ei tulene millestki "Ma ei pea otsima oma olemasolu autorit." See ei toimi. Ta ütleb: "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähenda seda, et pean olemas olema nüüd."
Siis on osatuletis `xi piirkonnas D määratud funktsioon. 15) Liitfunktsiooni osatuletiste arvutamise valem. Funktsiooni täistuletis ja selle arvutamise valem. d z = z + z du1 + z du2 +...+ z dun dx x u1 dx u2 dx un dx Liitfunktsiooni tuletist dz/dx nim ka sõltuvalt muutuja z täistuletiseks argumendi x järgi. Nimetus "täistuletis" tuleneb sellest, et tema arvutamisel on võetud arvesse muutuja z sõltuvust argumendist x täielikult liitfunktsiooni komponentide F ja 1, 2, ..., n kaudu. d = F 1 + F 2 +...+ F 2 dx u1 xi u2 xi u2 xi 16) Tuletada ilmutamata funktsiooni tuletise arvutamise valem Olgu ühemuutuja funktsioon y = (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x, y) = 0. Eeldame et tuletis `(x) ja osatuletised F`x F`y. eksisteerivad mingis vaadeldavas punktis. Eesmärgiks ontuletada valem ´(x) jaoks F´x ja F`y. kaudu
Siis on osatuletis `xi piirkonnas D määratud funktsioon. 15) Liitfunktsiooni osatuletiste arvutamise valem. Funktsiooni täistuletis ja selle arvutamise valem. d z = z + z du1 + z du2 +...+ z dun dx x u1 dx u2 dx un dx Liitfunktsiooni tuletist dz/dx nim ka sõltuvalt muutuja z täistuletiseks argumendi x järgi. Nimetus "täistuletis" tuleneb sellest, et tema arvutamisel on võetud arvesse muutuja z sõltuvust argumendist x täielikult liitfunktsiooni komponentide F ja 1, 2, ..., n kaudu. d = F 1 + F 2 +...+ F 2 dx u1 xi u2 xi u2 xi 16) Tuletada ilmutamata funktsiooni tuletise arvutamise valem Olgu ühemuutuja funktsioon y = (x) antud ilmutamata kujul võrrandiga F(x, y) = 0. Eeldame et tuletis `(x) ja osatuletised F`x F`y. eksisteerivad mingis vaadeldavas punktis. Eesmärgiks ontuletada valem ´(x) jaoks F´x ja F`y. kaudu
Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5 4. Aava 2003, 18 5. Aava 2003, 19 4 1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise eesmärk on panna inimesi propageeritavatesse ideedesse uskuma. 6. Aava 2003, 17 5 2. Avalik väitlus
funktsioon on deferentseeruv selles piirkonnas. Funktsiooni tuletise väärtus antud kohal võrdub funktsiooni graafiku puutuja tõusuga sellel kohal. Üldavaldis näitab aga kuidas muutub funktsiooni graafiku tõus argumendi muutumisel. 63.Funktsiooni 2., 3. ja n-järku tuletis Olgu funktsioon y =f(x) diferentseeruv lõigul [a;b]. Funktsiooni tuletise f'(x) väärtused on üldiselt sõltuvad argumendist x, s.o. tuletis f'(x) kujutab endast x funktsiooni. Diferentseerides seda funktsiooni, saame funktsiooni f(x) niinimetatud teise tuletise. Funktsiooni teise tuletise tuletist nimetatakse kolmandat järku tuletiseks ehk kolmandaks tuletiseks ja tahistatakse y'''või f'''(x). Üldiselt, funktsiooni f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse ( n - 1)-järku tuletise tuletist ja tähistatakse kas sümboliga y (n) või f(n) (x): y(n) =[y(n-1)]'
Suuremate dissipatiivsete jõudude korral on võnkumise ringsagedus väiksem, s.t. süsteem võngub aeglasemalt. Samuti vaatleme sellist võimalust, kui sumbuvustegur on väga suur, s.t. dissipatiivsed jõud on samas suurusjärgus tasakaaluasendi poole suunatud jõududega. Piirjuhul, kui k 2 = = 2 km , (7.17) m tähendaks see valemit (7.15) arvestades, et koosinuse argumendist kaoks ära ajaline sõltuvus ja saaksime valemi x (t ) = A exp - t cos 0 . (7.18) 2m 5 See tähendaks, et võnkumist ei toimuks üldse, keha läheneks kauguselt A cos 0 eksponentsiaalselt tasakaaluasendile. x A cos 0
määratleda.
Jumalatõestused
Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid.
On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi
olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et
miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
uskumine sõltub usust, mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei
saa olla kindel või lõplik tõestus.
Kirik (
x0. Vasakult saame liitfunktsiooni z osatuletise x järgi sest z täismuut tekkis ainult x muutumise tagajärjel, kusjuures y jäi konstantseks. Funktsioonide u ja v pidevuse tõttu xu0 ja xv0. Kuid ka ja lähenevad nullile, seega: Järelikult Andes muutujale y muudu y ja jättes x muutumatuks, võib analoogilise arutluse teel leida: Kui on antud funktsioon z=F(x,y,u,v), kus y, u, ja v sõltuvad omakorda argumendist x, siis on z oma olemuselt ainult ühe muutuja x funktsioon ja võib seada küsimuse tuletise ledimisest. See tuletis leitakse järgneva valemi abil: et aga y, u ja v on ainult ühe muutuja x funktsioonid, siis muutuvad osatuletised harilikkudeks tuletiseks; peale selle 1, mistõttu Seda valemit nim. täistuletise valemiks (erinevalt osatuletisest ). 10. Täisdiferentsiaali kuju invariantsus. Korralik selgitus.
· fikseerida argumendi mingi väärtus x ja arvutada sellele vastav funktsiooni väärtus · anda argumendile muut x ja arvutada uuele argumendi väärtusele x+x vastav funktsiooni väärtus · arvutada funktsiooni muut y · moodustada suhe y/x · leida selle suhte piirväärtus eeldusel, et argumendi muut x läheneb nullile Liitfunktsiooni tuletis Liitfunktsiooniks nim funktsiooni, mille analüütilises avaldises funktsioon y sõltub oma argumendist x kas ühe või enama vahendaja funktsiooni kaudu. Olgu y=f(z), kus z on mingi x funktsioon z=(x), seega y=f[(x)]. Muutuja y on x funktsioon, kuid ta ei sõltu temast vahetult, vaid ühe teise funktsiooni kaudu. Liitfunktsiooni tuletist arvutatakse järgmise valemi järgi:Y´x=Y´z*Z´x Korrutise tuletis(tõestus) Kahe funktsiooni korrutise tuletis võrdub esimese funktsiooni tuletise ja teise funktsiooni
kliendilt, kas ta teab kuidas probleemi lahendada. Nüüd on õige aeg välja pakkuda toodet, mis võib probleemi lahendada (mikrolaineahi või uued kaubikud, mis soodsa liisinguga tasuvad ennast kiiresti ära). N.E.A.D.S. tehnika FOCA meetod – Mida vähem müüa räägib seda parem, et klient jõuaks soovile osta, ei ole palju vaja, piisab vaid kahest kolmest argumendist/faktist. See järel on tähtis teada kliendi arvamust, kuidas tema suhtub millessegi. Järgmiseks tuleb välja selgitada, kas klient on valmis seda olukorda muutma, kas teine osapool on valmis tegutsema selle nimel ning valmis tegutsemiseks. 16. Toote tutvustamine: FAB – tehnika Toodet tutvustatakse järjekorras: toote omadused (suurus, värvus, kvaliteet hind) nendest tulenevad hüved (toote eelistused, pakutakse
l r , (6.6) S kus lati materjali eritakistus, m l =1000 m lati pikkus, S lati ristlõikepindala, m2. Kuna pinnaefekti tõttu on voolujuhi pinnakihtides voolutihedus suurem, on eelistatud lapikud täismetallist latid või õõneslatid. Joonisel 6.2 on toodud ristkülikukujulise ristlõikepinnaga täismetallist lati pinna- efektiteguri sõltuvus argumendist f lati erinevate küljepikkuste suhte korral. Jooniselt r on näha, et suurim pinnaefektitegur ja seega ka aktiivtakistus on ruudukujulise ristlõikepinnaga latil. Õõneslattidel tuleb arvestada sellega, et lati igale välisläbimõõdule vastab optimaalne seinapaksus (vt jn 6.3). 1 ,7 kp b /h = 1 1 ,6
See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju
-1 m 1 . 3. arctan m on absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on m: tan ( arctan m ) = m , kusjuures - < arctan m < , 2 2 - < m < . 3.14 Arkusfunktsioonid negatiivsest argumendist arcsin ( -m ) = - arcsin m arccos ( -m ) = - arccos m 21 arctan ( - m ) = - arctan m 3.15 Trigonomeetrilised põhivõrrandid 1. sin x = m . Kui -1 m 1 , siis x = ( -1) arcsin m + n , n . n 2. cos x = m . Kui -1 m 1 , siis x = ± arccos m + 2n , n . 3. tan x = m , m . Siis x = arctan m + n , n . Sageli tekivad trigonomeetriliste võrrandite lahendamisel põhivõrrandid, milles
Ühe järeldussammuga arutlus, mis sisaldab vasturääkivust, on valeargument ja ei ole argument. Enam kui ühe järeldussammuga arutlus, mis sisaldab vasturääkivust või viib (arutlust jätkates) vasturääkivuseni, saab olla argumentatsioon ainult siis, kui vasturääkivuse kõrvaldamine ei muuda arutluse põhiteesi ega põhialust [st kui viga arutluses on kõrvaldatav arutluse peamist teesi ja põhilisi eeldusi muutmata]. 16. Mille poolest argumentatsioon erineb argumendist, ehk nö suur argument erineb väikesest argumendist? Millised on üldised argumenteerimise sammud? Argumentatsioon on üksteist kinnitavate või toetavate argumentide ja väidete hulk (seeria), mille sihiks on teadmispositsiooni või otsustuspositsiooni kehtestamine. Seda positsiooni väljendab kindel tees või vähemkindel hüpotees. Argument võib olla argumentatsiooni komponent, kuid ei ole “element” kui lahutamatu algosake:
piirfn.leidmisel. Täistuletis näitab kuidas muutub fn-i väärtus argumendi x ühikuliselt kasvades, arvestades nii otsest kui ka kaudset mõju. Täisosatuletis- näitab kuidas muutub fun-i väärtus argumendi x ühikuliselt kasvades ning argumendi y muutumatuks jäädes. Piirnäitaja kirjeldab ühe muutuja muutust teise muutuja ühikulise suurenemise puhul. Piirtulu on tulu, mis saadakse lisaks ühe täiendava kaubaühiku müümisele. Piirfn-ks nim sellist fn-i y=f(x) argumendist sõltuvat fn-i, mis kirjeldab fn-i väärtuse muutuse sõltuvust argumendi väärtusest. Ilmutamata fun-fn on ilmut.kui muutujate omavaheline sõltuvus on kirjeldatud avaldisega kahest(või enamast) muuujast, mis võrdub konstandiga. Konst- võib olla ka viidud teisele poole siis =0. ilm.fun tuletis võib sisaldada nii arumenti kui ka fun-i väärtust. Ilm.fun. tuletist kas.samaväärsuskõverate puhul. Integreerimine on fun.tuletise võtmise vastandtehe
25. Ühe ja mitme muutuja funktsiooni mõisted. Elementaarfunktsioonid. Ühe muutuja funktsioon kui igale muutuja x väärtusele piirkonnas X vastab üks ja ainult üks muutuja y väärtus piirkonnas Y, siis öeldakse, et hulgas X on antud funktsioon f ja kirjutatakse kujul y = f(x). x sõltumatu muutuja / argument, y sõltuv muutuja Mitme muutuja funktsioon sõltuv muutuja y sõltub korraga mitmest sõltumatust muutujast x (funktsiooni väärtus sõltub mitmest argumendist). Kui üksteisest sõltumatute muutujate x1 , x2 , ..., xn väärtuste igale komplektile (x1 , x2 , ..., xn ) mingist piirkonnast D vastab parajasti üks muutuja w reaalarvuline väärtus, siis öeldakse, et muutuja w on argumentidest x1, x2, ..., xn sõltuv n-muutuja funktsioon, mis on määratud piirkonnas D ja tähistatakse kujul w = f(x1, x2, ..., xn) n = 2 => kahe muutuja funktsioon z = f (x, y), n = 3 => kolme muutuja funktsioon w = f (x, y, z) jne.
kompromissi põhimõttest. [4] 2.2. Statistilised meetodid Prognoosimise protsess, mis toetub statistilistele meetoditele jaguneb kaheks etapiks: 1. induktiivne seisneb teatud perioodi jooksul vaadeldavate andmete üldistamises ning vastavate statistiliste seaduspärasuste esitamises mudeli näol. Statistiline mudel saadakse kas analüütiliselt väljendatud arengu tendentsi näol või võrrandi näol sõltuvalt ühest või mitmest faktorist-argumendist. Paljudel juhtudel keeruliste majanduslike näitajate komplekside tundmaõppimisel kasutatakse nn. üksteisega seotud võrrandite süsteemide väljatöötamist. Statistilise mudeli ülesehitamise ja kasutamise protsess prognoosimises hõlmab alati võrrandi vormi valikut, mis kirjeldab nähtuste dünaamikat või seost ning selle parameetrite hinnangut. 2. deduktiivne avastatud statistiliste seadupärasuste põhjal määratakse kindlaks
3. arctan m on absoluutväärtuselt vähim nurk, mille tangens on m: tan arctan m m , kusjuures arctan m , 2 2 m . 3.14 Arkusfunktsioonid negatiivsest argumendist arcsin m arcsin m arccos m arccos m 21 arctan m arctan m 3.15 Trigonomeetrilised põhivõrrandid 1. sin x m . Kui 1 m 1 , siis x 1 arcsin m n , n ¢ . n 2. cos x m . Kui 1 m 1 , siis x arccos m 2n , n ¢ . 3. tan x m , m ¡ . Siis x arctan m n , n ¢ .
mõttekas küsida: ,,Kas see (nt soovitav) on hea?" · Juhul kui `hea' tähendaks tõepoolest nt soovitavat, siis võime sõna `hea' selles küsimuses asendada sõnaga `soovitav'. · Sel juhul oleks küsimus tautoloogiline ja mõttetu. (,,See on soovitav, aga kas see on soovitav?") · Algne küsimus (,,Kas soovitav on hea?") ei ole mõttetu. · Järelikult `head' ei saa siduda ühegi naturaalse omadusega. Kaks järeldust: · Lahtise küsimuse argumendist tuleb kaks järeldust: · Moore'i intuitsionism : "Hea" on lihtne, defineerimatu omadus. Me saame seda tunnetada intuitiivselt. · Emotivism : "Hea" ei osuta üldse mitte millelegi ja seepärast on eetika vaid illusioon. Võimalik, et moraalilaused väljendavad emotsioone. Moore'i intuitsionism · Kuna head ei saa määratleda mitte-eetiliste, naturaalsete terminite kaudu, on tegu kas
6. Mõõteseadme diferentsiaalvõrrand, ülekandefunktsioon Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. See funktsioon kirjeldab mõõtemuunduri väljundsignaali qv sõltuvust sisendsignaalist qs: qv = f (qs). Ülekandefunktsiooni graafikut nimetatakse ka muunduri või mõõteseadme teoreetiliseks tunnusjooneks. Tavaliste (ühest argumendist sõltuvate) konstantsete kordajatega lineaarsete või lineariseeritud diferentsiaalvõrrandite (ingl ordinary differential equation ODE) kasutamisel saame sisendsuurustest sõltuva funktsiooni f (t) ja mõõtesüsteemi väljundi vahelise suhte kirjeldamiseks koostada võrrandi kus qv on väljundsuurus ning a väärtused moodustavad süsteemi parameetrite kombinatsiooni, mida loeme konstantseks. 7
◦ seadusandja eesmärk ◦ kohtuotsused- mida kõrgema kohtu otsus, seda suurem eeskuju, pretsedendid- olemas kindlad faktid, millega konteksti võrrelda ◦ võrdlev õigus- auahne eesmärk on selgitada võõra süsteemi toimimist ◦ õigusajalugu- minevikku kuuluvad juriidilised normid/teod, praktiliselt hõlmamatu, annab võimaluse rääkida õiguse ajaloost kui juriidilisest argumendist ja selle kasutamisest õiguse rakendamisel ◦ õigusteadus- Mandri-Euroopa õiguskultuuris on olnud õigusteadus õiguse allikaks Teleoloogilised argumendid- seaduse sätetel on alati vahendi väärtus Väärtused Analooogia argumendid- universaalsuspõhimõte, püütakse ükikjuhtumilt üle minna üldisusele Tugevasti kohustuslik õigusallikas- kui seaduse lugeja jätab selle allika tähelepanekuta, toob
minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber
minimaalne energiakogus, mis on võrdeline kiiratava valguslaine sagedusega. kvant (lad. quantum - ports, kogus) 20. Aatomifüüsika Põhimõisted: pidev spekter, joonspekter, spektraalterm, planetaarmudel, Bohr'i mudel, energianivood. Kvant-teooriast: osakese lainepikkus, määramatuse relatsioon, kvantarvud, Pauli keeld. Spekter optikas on kiirgusvõime sõltuvus sagedusest. Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber
- emotsionaalne seisund - individuaalsus - situatsioon ja eelnev kontekst 1- Mõtte täpsustumise etapp ehk mõttesüntaks ehk mõtteprogramm ehk psühholingvistiline · Mõte= teave, mida tahan teistele edasi öelda: mõtte hargnemine · Tulevase ütluse sisu: propositsioonide(abstraktne infoühik, veel täpsemad infoühikud reema kohta) hierarhia. Propositsioon on aluseks baaslausele. · Propositsioon- abstraktne infoühik, koosneb predikaadist ja argumendist · TEEMA- teadaolev, topic (räägin koerast, kelle olemasolust teine teab) REEMA uus info, comment (koer on haigeks jäänud, seda teine ei tea) · Sõltub kognitiivsest arengust, ei saa öelda rohkem, kui on mälus või suheldes märkab · Opereeritakse sisemiste sõnadega (Võgotski) (keeleüksus iseenda jaoks), skeemide ja kujutlusega/stseenid Tuleb suunata lapse tähelepanu, olulise esiletoomine, skeemide, tugisõnade kasutamine jne.
kõneoskus. Põhimõtteid: iga asja kohta saab esitada kaks vastandlikku argumenti; pragmaatika, relativism, agnostitsism; piiritu usk inimese mõistusesse ja selle jõusse. Protagoras Abderast, Hippias Elisest, Prodikos Keoselt, Gorgias Leontinoist 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistidelt: antiteetiline väljendus; vastandlike kõnede esitamine (kõned on fiktiivsed, esitavad üht kahest sobivast argumendist, ,,seda mida vaja" [ta deonta]); tõenäosuse argument (eikos). Hippokraatikutelt: sõda kui haigus; jumalikest põhjustest loobumine; deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. Thykidides oli on lähenemistel teaduslikum, samas kui Herodotos oli sarnasem varasematele ajaloo-jutuvestjatele logograafidele. Veel 20. sajandi keskpaigani peeti
Niisiis teeme olekufunktsiooni kohta järgmised oletused: 1. võib olla funktsiooni mistahes samaaegselt mõõdetavate suuruste täieliku kompleksi väärtustest. argumentide valikut nimetatakse esituse valikuks. Kui argumentideks valime osakese (osakeste) koordinaadid, nimetame esitust koordinaatesituseks (q-esitus). Kui argumentideks on osakese impulsi komponendid, on tegemist impulss- ehk p- esitusega. Kui sõltub energiast kui argumendist, saame energiaesituse (E-esitus) jne. arvulised väärtused võivad olla üldiselt komplekssed. Oleku määrab kuju, mitte arvuline väärtus. 2. Vahetu füüsikaline mõte on olekufunktsiooni absoluutväärtuse ruudul (q ) q =q0 dq on võrdeline tõenäosusega leida suuruse q väärtust q0 2 infinitesimaalses vahemikus dq mikroobjekti olekus, mida kirjeldab (q ) . (q ) 2
räägime osatuletisega dif võrrandist (y=y(x 1...xk)). *Lahendite geom. tõlgendus->üldlah on int joonte parv! (JOONIS!) 41. I järku DV Def. I F(x,y,y')=0 üldkuju, II y'=f(x,y)-normaalkuju, III M(x,y)dx +N(x,y)dy=0 sümm kuju; I->II y' avaldame võrrandist F(x,y,y')=0; II->I y'=f(x,y)=> F(x,y,y')=0; II->III: y'=dy/dx=f(x,y)=>dy=f(x,y)dx-dy=0; III->II: M(x,y)dx=- N(x,y)dy|*-1/N(x,y)dx => -M(x,y)/N(x,y)=dy/dx (y'). *Üldlah y=y(x, C)-> sõltub argumendist ja ühest konstandist *Erilah y=Y(x,C 0): algtingimust on vaja et määrata C0: y(x0)=y0 (M0(x0,y0) *Iseärased lah tulevad matem kaalutlustel. *Lahendi olemasolu ja ainsuse teoreem: kui meil f(x,y) määratud ja on pidev piirkonnas Dx ja osatuletis võetud, f-ni fy(x,y) piirkonnas on samuti pidev, siis leidub pos arv (suurem kui 0) ja määrab vahemiku(x0- ;x0+ ), kus f-n y=f(x) on ainus lahend dif võrrandile y'=f(x,y), rahuldab algtingimust y(x 0)=y0, JOONIS!
st kujul, mis annab sõltuvuse ka koordinaatide vahel. 89. Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? Liikugu punkt M mingi taustsüsteemi xyz suhtes. Selle punkti asukohta mistahes ajahetkel võib määrata, andes vektori r, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O punkti M. Vektorit r nim punkti M kohavektoriks. Punkti M liikumisel muutub vektor r aja vältel nii moodulilt kui ka suunalt. Järelikult on r muutuv vektor (vektorfunktsioon), mis sõltub argumendist t : r = r (t) Võrdus määrabki punkti kõverjoonelise liikumise seaduse vektoriaalsel viisil, sest ta lubab joonestada mistahes ajahetkel t vastava vektori r ja leida liikuva punkti asukoha. 90. Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? 91. Mis vahe on Descartes'i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? 92. Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. S = f(t) 93
st kujul, mis annab sõltuvuse ka koordinaatide vahel. 89. Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? Liikugu punkt M mingi taustsüsteemi xyz suhtes. Selle punkti asukohta mistahes ajahetkel võib määrata, andes vektori r, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O punkti M. Vektorit r nim punkti M kohavektoriks. Punkti M liikumisel muutub vektor r aja vältel nii moodulilt kui ka suunalt. Järelikult on r muutuv vektor (vektorfunktsioon), mis sõltub argumendist t : r = r (t) Võrdus määrabki punkti kõverjoonelise liikumise seaduse vektoriaalsel viisil, sest ta lubab joonestada mistahes ajahetkel t vastava vektori r ja leida liikuva punkti asukoha. 90. Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? 91. Mis vahe on Descartes'i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? 92. Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. S = f(t) 93
1,1 1 0,9 UN 0,8 0,7 0,6 0,5 UA-m 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 R3C Joonis 3.13 Neutraali nihkepinge ja faaside pinged maa suhtes sõltuvalt argumendist R3 C Lühisvool rikkekohas I r on arvutatav jn. 3.9 alusel. Võttes arvesse voolud läbi isolatsioonijuhtivuste G, on tulemuseks: TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 29 Rein Oidram _____________________________________________________________________ I r = -[( U A + U N ) jC A + ( U B + U N ) jC B + ( U C + U N ) jCC +
f(x1 ,x2 ,x3, x4 ,x ) = 0_ intervallides _110 - 1000 5 , - 11001 , - - _ ülejäänud _ määramispiirkonnas Minimeerige funktsioon kõigi tuntud meetoditega. Hinnake, milline meetod sobib kõige paremini. Kontrolllahendus: funktsioon jääb sõltuma kolmest argumendist f(x1 ,x2 ,x3) = x 1 x2 x3 . · Näide 3 1_ intervallides_0 - 000- ,11 - - 10,- - 1010 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ,x5 ,x6 )= 0_ intervallides _ - - 100- ,001 - 0- ,010010 - _ ülejäänud _ määramispiirkonnas Leida minimaalne DNK (kontrolllahend: x 3 x 5 x1x5 x3 x5 ) ja minimaalne KNK. Seejuures märgime, et KNK leidmine toimub samade ideede alusel, kusjuures laiendatakse
(Durham Technical Community College) Paatos tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete. Kõneleja muudab enda kõnet nii kaua kuni see ühtib kuulajaskonna tunnetega. Inimesed on rohkem tõmmatud kõneleja poole, kes neid erinevat moodi meelitab. Tihtipeale võidakse kirjeldada pahameelt või kurbust tekitvaid sündmusi, et tuua välja inimeste emotsioone. Paatosega rõhutakse inimese identideedile, olekule, tunnetele jne. (Aava 2003: 43) Näide argumendist: Väide – Ema läheb poodi. Eeldus – Ema räägib tõtt. Tõestus – Ema kirjutas nimekirja vajalike asjade jaoks ja läks kodust ära. Järeldus – Ema läks poodi 6 2. Demagoogiavõtteid Selles peatükis tuleb juttu kaheksast erinevast kasutusel olevast demagoogiavõttest. Kirjeldatakse nende kasutamist ning nende võtete olemust. 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument)
f(x1 ,x2 ,x3, x4 ,x5) = 0_ intervallides_110 1000 , 11001 , _ ülejäänud _ määramispiirkonnas Minimeerige funktsioon kõigi tuntud meetoditega. Hinnake, milline meetod sobib kõige paremini. Kontrolllahendus: funktsioon jääb sõltuma kolmest argumendist f(x1 ,x2 ,x3) = x 1 x2 x3 . Näide 3 1_ intervallides_0 000,11 10, 1010 f(x1 ,x2 ,x3, x4 ,x5 ,x6 )= 0_ intervallides_ 100,001 0,010010 _ ülejäänud _ määramispiirkonnas Leida minimaalne DNK (kontrolllahend: x 3 x 5 x1 x5 x3 x5 ) ja minimaalne KNK. Seejuures
annaabi.ee 
