Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Näide ajaloolise artikli kokkuvõttest (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata?
  • Mis jäi vastuseta?
Kokkuvõte ajaloolisest artiklist
Analüüsitavaks artikliks valisin Tiina Kala “ Kirikuelu ümberkorraldamine Tallinnas 1520 . aastatel ning selle majanduslikud ja sotsiaalsed tagamaad “ ajalookultuuri ajakirjast Tuna (3/2007).
Artiklis keskendutakse aastatele 1524 -1525, mida võib pidada reformatsiooni algfaasiks Tallinnas. Lisaks allikate uurimisele sündumuste kohta kirjutiste leidmiseks peatutakse käesolevas artiklis lähemalt allikate vormil, iseloomul ning sellel, millises kontekstis reformatsiooniajalooga need esinevad. Suhtumisest reformatsiooni ning kirikuelu ümberkorraldustest rääkides toetub autor peamiselt Tallinna rae määrusaktidele ning finantsdokumentidele. Üldplaanis räägib artikkel evangelistide ning katoliiklaste suhetest reformatsiooni algusperioodil ning põhjustest, miks Tallinnas nii kiiresti evangelistide poolele asuti. Artikkel koosneb neljast peatükist, mis käsitlevad vastavalt dominiiklasi, raadi ja gilde , ühislaegast ning Antoniuse vennaskonna arvepidamist. Autor teeb esitatud faktide ning nende analüüsi põhjal lõpetuseks järelduse, et kuigi reformatsiooni on tavaks käsitleda kirikliku sündmusena, jääb Tallinna allikate puhul mulje, et tegu oli eeskätt finantsreformiga, mis oli Tallinna rae usuliste eelistustega vähe seotud. Artikkel täitis oma eesmärgi ning andis käsitletavast teemast korraliku ülevaate.
  • Kas artikli eesmärk tuli selgesti välja? Jah, minu meelest täitis artikkel oma missiooni, kuigi kirikuelu ümberkorraldamise sotsiaalsed tagamaad said tunduvalt vähem tähelepanu kui majanduslikud. Samas ei häirinud mainitud kallutatus mind artikli eesmärgi mõistmisel, sest sotsiaalsed aspektid mõjutasid 1520. aastate Tallinna rae otsuseid kaudsemalt kui majanduslikud.
  • Kas ülesehitus oli õnnestunud? Jah, ülesehitust pidasin loogiliseks . Autor on järeldused teinud dominiiklaste konvendi, rae ja gildide, ühislaeka ning Antoniuse vennaskonna dokumentide põhjal, seega on neile kõigile ühe peatüki pühendamine igati õigustatud. Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant.
  • Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on.
  • Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust.
  • Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta ? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14. september, kuid et Suurgildi tolleaegses arveraamatus on kirjas hoopis 23. september. Mind huvitaks selle, üle nädala pikkuse, kuupäeva varieerumise tagamaad.
  • Näide ajaloolise artikli kokkuvõttest #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor RoyalKM Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U

    Muusika ajalugu
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista ­ suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks.

    Sotsiaalteadused



    Kommentaarid (1)

    Varrise profiilipilt
    Evelin Varris: Väga hästi ja põhjalikult tehtud, tänu sellele näitele oskasin kokkuvõtte ära kirjutada
    12:38 03-05-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun