Väitlus, jaataja, 5 vaheaega (0)

Tere, mina olen jaatuse esimene kõneleja Eliise ja tänaseks väitluse teemaks on 5 vaheaja toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia.
Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta.
Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud . Haridus - ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016 /17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega ootama 37 päeva, järgmise vaheajani on 39 päaeva, kuid kevadvaheajani on juba 49 päeva ning suveootust veel 50 päeva. Mida kevade poole aeg, seda rohkem on õpilased rusutud, seega tekib küsimus, miks on koolipäevade arv ning õppekoormus aasta lõpus nõndaviisi suur.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul aitab pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt. Minister märkis ka et kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümne kuni viisteist päeva võrra pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Süsteem on jõudnud ennast tõestada viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid.
Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud –  näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamise on läbi viinud ka Tartu. Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse. Ka õpetajate koormus terve aasta vältel on tasakaalukas, sest õppetöö on ühtlasemalt jagatud, kaob ära kiirustamine hinnete välja panekul või mure, et enne vaheaega ei jõuta hindeid välja panna.
Järgmisena räägin, kuidas on juba lisavaheaja läbiviinud koolides õpilaste arvamus. Igasugusetes portaalides, kus on võimalik oma arvamust avaldada, leidub paar teemaarendust, mis räägib 5 vaheajaga koolisüsteemist. Kaasa räägivad ka lapsevanemad, kes näevad, et nende lapsed on õnnelikumad ning õppetöö sujub paremini. Muidugi on kahetisi arvamusi , kuid peamine valdav arvamus on, et uus süsteem vähendab stressiläve. Võtsin ühendust enda tuttavaga , kes õpib Tartus Miina Härma Gümnaasiumis, seal on kasutusel 5 vaheajaga kord. Ka tema arvamus ühtib portaalides aktiivsust üles näitavate noortega . Miina Härma koolis on kõik perioodid sama pikad, ehk umbes 7 nädalat, nii tundub, et kool läheb palju kiiremini ja ei tüdineta kiirelt koolitööst ära.
Seega 5 vaheajaga süsteem on kasulik nii lastele, õpetajatele kui ka lastevanematele, vähendades stressi, eriti kevadisel ajal, kui õppetöö koormus on suur. See jagaks kogu kooliaasta võrdseteks õppeperioodideks. Tagasiside koolidelt ja õpilastelt on olnud peamiselt positiivne, ning ka lapsevanemad näevad kuidas noored pole enam nii väsinud kui varem. Kool ei tundu enam tüütu ning aeg möödub kiiremini.