Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt eksamiks (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on staat anal võrdl staat anal dünaamiline anal mis on eesmärgiks?
  • Millega tegeleb?
  • Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks?
    *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal.
    *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne . Peaülesanne – leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst.
    *Dünaamilises analüüsis jälgitakse muutujate teed ajas ning kas antud aja jooksul muutujad koonduvad kindlateks tasakaaluväärtuseks. Täiendab eelmist kahte, sest uurib kas tasakaal on üldse saavutatav. Oluline on, et muutujad seostatakse ajaga (aeg on pidev või diskreetne ).
    2. Mat maj teadus (millest lähtub, millega tegeleb)?
    *Mat majteadus pole majandusteaduse haru, vaid meetod majanduse analüüsimiseks. Järelduste ja otsuste tegemiseks kasutatakse matem loogikat, sümboolikat ja teoreemida tulemusi. Eelis: konkreetne ja täpne probleemi püstitamine ja jälgitavus igal etapil. On eeldused ja järeldused. Teoreetiline analüüs (statistilised probleemid jäetakse kõrvale)
    *Mat majteaduse mudeli puhul ei arvestata kõiki aspekte , sest see on võimatu, valitakse põhifaktorid (mida asendavad muutujad) ja antakse ette seosed (võrranditena). Matemaatiline mudel koosneb võrranditest, mis kirjeldavad faktorite käitumist ja seovad muutujaid omavahel -> analüütilised eeldused -> loogilised järeldused.
  • Funktsiooni mõiste:
    Kui muutuja x igale väärtusele hulgas X on vastavusse seotud muutuja y väärtus, siis öeldakse, et hulgal X on määratud funktsioon. y=f(x) eeskiri; üksühene vastavus.
    Liigid: a) konstantne f. N. y=f(x)=7 b) polünoomid y=a0+a1x+a2x2+...+anxn
    n=0 konstantne f., n=1 linearne f., n=2 ruutf. (0;a0) a1-tõus c) ratsionaalf. N murrud d) mittealgebralised f. n juured, astmed, exp, log, trig .
    4. Tasakaalu mõiste, turu tasakaalu mudelid (1.ja 2. ning n hüvisega)
    Tasakaalu mõiste- valitud üksteisega seotud mutujate väärtuste niisugune seis, et süsteemi seisund säilub. Turu tasakaalu mudelid:
    1 hüvisega: 3 muutujat Qd, Qs, P eeldus Qd-Qs=0, Qd↓, Qs↑
    4 parameetrit a, b, c, d>0 d ja b tõusud Qd=a-bP langev sirge
    Lahend : Qd, Qs, P Qd=Qs=Q lahend järjestatud paar (P;Q) Qs=-c+dP tõusev sirge
    2 hüvisega: Qd1-Qs1=0 Qd2-Qs2=0
    Qd1=a0+a1P1+a2P2 Qd2=a0+a1P1+a2P2
    Qs1=b0+b1P1+b2P2 Qs2=b0+b1P1+b2P2
    (a0-b0)+(a1-b1)P1+(a2-b2)P2=0
    n hüvisega: kõik hüvised sõltuvad kõigist hindadest. Koefitsendid arvulised→lahend arvuline.
    5. Maatriksid ja vektorid, maatriksitehted, vektortehted.
    Maatriks : Olgu i reaindeks ja j veeruindeks siis x1-1.ve-s, xj- j-ndas veerus , aij– i-nda võrrandi j-nda muutuja koef., dj– i-nda võrrandi vabaliige.
    Lineaarvõrrandisüsteem maatriks-kujul Ax = d :
    Vektorid: Erilist tüüpi maatriksid (m*n maatriks e. ristkülik m-ks.; m=n ruutm -ks). Veerg  veerumaatriks e. veeruvektor. xj reana kirjutades  1*n maatriks e. reamaatriks e. reavektor, mille tähis X’=[x1x2...xn].
    Tehted maatriksitega: Liitmine [aij]+-[bij]=[aij+-bij], Skalaariga korrutamine k[aij]=[kaij], Korrutamine Am•n•Bn•p=Cm•p,
    Tehted vektoritega: Vektorite u’=(u1u2....un), v’=(v1v2...vn) sisekorrutiseks on avaldis : u*v=u1v1+u2v2+...+unvn. Veeruvektori ja reavektori korrutiseks tuleb ristkülikmaatriks:
    6. Vektorite lineaarne sõltuvus ja sõltumatus
    Vektorite hulk v1,...,vn on lineaarselt sõltuvad, kui mõni neist avaldub ülejäänute lineaarse kombinatsioonina; vastasel juhul on lineaarselt sõltumatud. Kui tasandil on antud 2 lineaarselt sõltumatut vektorit , siis iga tasandi-vektori saab avaldada nende lineaarse kombinatsioonina.
  • Determinandi mõiste ja põhiomadused.
    Determinant : Ruutmaatriksi A determinant on ARV ( skalaar ), mis on selle maatriksi poolt üheselt määratud. Determinandi abiga saab määrata ridade lineaarset sõltumatust. Determinant aitab leida pöördmaatriksit. N-järku determinanti arvutatakse Laplace ’i arendusega:
    Determinantide põhiomadused: |A|=|AT| . Vahetades 2 rida [ veergu ] omavahel muutub, muutub märk det-i ees:
    Korrutades det-i mingit rida [veergu] arvuga k, muutub det-i väärtus k korda. Det-i väärtus ei muutu, kui tema mingile reale [veerule] liita (lahutada) mingi arvuga korrutatud mingi teine rida. Det-i väärtus on null, kui tema mingi rida on tema mingiteise rea kordne.
  • Maatriksi mittesingulaarse tingimused, mittesingulaarse test determinandi abil.
    Maatriksi mittesingulaaruse tarvilik tingimus on, et peab olema ruutmaatriks piisav tingimus on, et read peavad olema lineaarselt sõltumatud. Kui |A| ≠ 0 , siis maatriks A: read on lineaarselt sõltumatud, A on mittesingulaarne, eksisteerib pöördmaatriks eksisteerib ühene lahend.
  • Pöörmaatriksi mõiste ja leidmine.
    Regulaarse maatriksi A pöördmaatriks A-1 nim maatriksid, mile korral A•A-1=A-1=E Tingimus A ruutmaatriks. Leidmine: a) kontrollida, et DA≠0 b) võtta A asemel AT c) asendada AT adjugeeritud maatriksiga
    iga element on astmes i+j selle elemendi alam det.
    d) kirjuta välja pöördmaatriks
  • Graameri reegel.
    Kui võrdse otsitavate ja võrrandite arvuga lineaarvõrrandite süsteemi maatriks A on regulaarne (DA≠0), siis on süsteemil üks lahend xj=Dj/DA (j=1,2,...,n) tingimus n=m
    Dj saadakse süsteemi determinandist D j-nda veeru asendamisel vabaliikmete veeruga.
    11. Tuletise mõiste ja sisuline tähendus, muutumise määr ja tuletis , tuletis ja kõvera kallak (st tõus või langus)
    Kui kohal x on f-ni y=f(x) muudu ja argumendi muudu jagatisel olemas piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile , siis nim seda piirväärtust antud f-ni tuletiseks kohal x ja tähistatakse f´(x).
    erinevuste suhe, y-i, x-i keskmise muudu määr. Kui ∆x on väga väike, siis tuletis on funk -i muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. ∆y/∆x mõõdab y-i muutumise määra. Tuletis on hetkelise muudu määr. Tuletis on kõvera kallak (tõus või langus) e muudu määr.
  • Osatuletised ja nende geomeetriline tuletamine .
    Osatuletised on tavatuletised teatud lisatingimusel. Vaatleme mitme muutujaga funk-i y=f(x1,x2,...,xn) lubame muutuda ainult ühel muutujal , teised fikseerimey muutub osaliselt
    Mitme muutuja funk-i osatuletise leidmine mingi muutuja järgi tuleb funk-i diferentseerida selle muutuja järgi kui ühe muutuja funk-i, vaadeldes ülejäänud muutujad konstantidena. Osatuletise geom. Interpretsioon: a) Q=Q(K;L) toodangu funk. b)
    [MPPK]
    [MPPL] c) K=K0 märamis punktist jäävad alles punktid lõigul K0B fikseeritud K tasand K0. QL osatuletis = kõvera tõus K0CDA. TPPL- kõver fixeeritud kapitali taseme K=K0 korral.
  • Jacobi determinandid e jakobiaanid
    ridades kõik seosed, veerud osatuletised vastava muutuja järgi
    Maatriksi astakuks nim arvu r, kui maatriksi ridade ja ridade ja veergude kustutamise teel maatriksi elementidest moodustatud r-järku determinantiide hulgas on vähemalt üks nullist erinev, kõik sel viisil moodustatud (r+)-järku determinandid aga on nullid (või neid ei saagi moodustada). Kui vähemalt üks maatriksi r-järku determinantidest erineb nullist, kõik kõrgemat järku det-d aga võrduvad 0ga, siis öeldakse, et selle maatriksi astak on r. Tähis r(A).
    14. Diferentsiaalid , täisdiferentsiaalid, täistuletised, ilmutamata funktsioonide tuletised .
    Diferentsiaalid: Varem (dy/dx) ( sisult 1 sümbol - tuletis), nüüd (dy)/(dx), dy=(dy/dx)dx e. dy=ƒ’(x)dx:dx  (dy)/(dx)=(dy/dx), Suurusi dy ja dx võib vaadata vastvalt y-i ja muutuja x-i differentsiaalidena.
    Täisdifferentsiaal on dif.mõiste üldistus mitme muutuja funktsioonile. Funktsiooni U=U(x1x2...xn) täisdifferentsiaaliks nimetame avaldist
    Täisdifferentsiaal on summa, mille liidetavateks on argumentide differentsiaalide korrutised vastavate osatuletistega
    Täistuletised: a) y=f(x;w), kus x=g(w), dy=fxdx+fwdw /:dw,
    b) y=f(x1;x2;w), kus
    c) y=f(x1;x2;u;v)
    Ilmutamata funktsiooni tuletis: y ei ole avaldatud x’i kaudu. Eksisteerivad üldised tingimused mille korral defineerub ilmutamata funktsioon. Leitakse valemist: dy/dx=-Fx/Fy.
  • Arv e ja selle majandusteaduslik tõlgendus
    Kasutatakse intressi arvestamise tulemusena. Kui intressimäär on 100% ja seda arvestatakse pidevalt, siis aasta lõpul saadava kapitali suurus on e, kui algväärtuseks on $1, järelikult on juurdekasv 172%. Arvutamisel kasutatakse eeskirja: , kus m on intresside arvestamise sagedus aastas. Kui , siis on tegemist pideva intresside arvestusega (“lumepallina” kasv):
    (dollarit). Nominaalse intressimäära 100% korral tegelikult realiseerub 172% kasv.
  • Optimumväärtused ja extreemväärtused, relatiivne miinimum ja maksimum, esimese tuletise test, teise tuletise test, n-ndat järku tuletise test.
    a) Optimeerimine on maksimeerimine või minimeerime (n kasumi max, kulu min-mine). Ekstreemum on maksimum või miinimum. Optimeerimisül püstitamisel tuleb määrata sihifunk (üldkujul y=f(x)) ning leida valikmuutujate väärtuste komplekt, mis tagab sihifunk-i ekstreemumi. b) Relatiivne miinimum ja maksimum: (e suhteline) y=f(x) korral f’(x)-e tähtis roll ekstreemumite leidmisel. Kui relatiivne ekstreemum esineb kohal x=x0, siis f’(x0)=0. c) Esimene tuletise test: Kui f’(x0), siis funk-i väärtus f(x0) on: 1. relat max, kui f’(x)-e märk on vasakul + ja paremal- (x0 suhtes). 2. relat min, kui f’(x)-e märk on vasakul- ja paremal +. 3. ei kumbki, kui f’(x)-e märk säilub (punkti x0 ümbruses). d) Teise tuletise test: Kui f’(x0)=0, siis f(x0) on: 1. relat max, kui f’’(x0)0 e) N-dat järku tuletise järk: Kui f’(x)=0 ja esimene nullist erinev tuletis punktis x0 on n-ndat järku: f(n)(x0)≠0, siis statsionaarne väärtus f(x0) on: 1. relat max, kui N=2k ja f(n)(x0)0 3. käänupunkt, kui N=2k+1.
    17. Kitsendustega optimeerimine, kitsenduse efektid , statsionaarsete väärtuste leidmine, teist järku tingimused.
    Kitsendused on eritingimused otse valikmuutujatele. a) Kitsenduste efektid: Kitsenduste pealepanek opt ül-le tähendab teatud riiravate faktorite avastamistopt-e. Matemaatiliselt kitsendus tõmbab mäpi kokku. Mõistlikes ül-tes kitsenduste arv selline, et valikuvõimaluste arv on vähenenud, aga valiku võimalus in siiski säilinud. b) Stats -te väärtuste leidmine: Kui kitsenduste seos keerukas või kitsendusi rohkem, kitsendustes ilmutamata f-nid (muutujaid ei õnnestu elimineerida ) tasub rakendada Lagrande’i (määramata kordajate ) meetodit. Lagrande’i kordajate meetod: Eesmärk viia kitsendustega opt ül vaba opt-st lubavale kujule .
    Z=f(x;y), g(x;y)=c. Lagrange ’i funk: z=ƒ(x;y)+λ[c-g(x;y)], z(λ;x;y) statsionaarsuse tingimused: z’λ=c-g(x;y)=0, z’x=ƒx-λgx=0, z’y=ƒy-λgy=0. Täisdiferentsiaali meetod: z=f(x;y) korral esimene tingimus dz=fxdx+fydy=0 jääb kehtima, kui lisada kitsendus g(x;y)=c (dg=dc=0, sest g on konstant), (dg=9 gxdx+gydy=0. Lineaarne homogeene VS mittelineaarne lahend eksisteerib kui ƒx/gx=ƒy/gy=λ. c) n-muutuja ja mitme kitsendusega ül. z=(x1x2...xn), g(x1x2...xn)=c, z=ƒ(x1x2...xn)+λ[c-g(x1x2...xn)], zλ=c-g(x1;x2...xn)=0, z1=ƒ1-λg1=0, zn=ƒn-λgn=0 d) Teist järku tingimused: vaba opt ül: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy2, kitsendusega: d2z=fxxdx2+2fxydxdy+fyydy+fyd2y, Lagrange’i: d2z=zxxDx2+zxydxdy+zyxdydx+zyydy2
    TT kitsendusi arvastades: z max, kui d2z0, dg=0, TT hessi det kaudu: q=au2+2huv+bv2,kui αu+βv=0
    18. Esimest järku lineaarsed diferentsiaalvõrrandid, mittelineaarsed diferentsiaalvõrrandid, faasidiagramm .
    üldkuju dy/dt+uy=w
    *konstantse koraja ja vabaliikmega LDV-d
    Dy/dt+u(t)y=w(t) u(t)=k1 , w(t)=k2
    Homogeenne juht: u(t)= k1, w(t)=0 , dy/dt+ay=0 , y(t)Ae-at , a=0 korral y(t)=yc+yp=A+bt
    ▪Mittehom.juht: dy/dt+ay=b , yc=Ae-at , y(t)=yc+yp , yp=b/a
    *Muutuva koefitsendi ja vabaliikmega LDV: dy/dt+u(t)y=w(t)
    ▪Homogeenne juht: w(t)=0 , dy/dt+u(t)y=0 , y=Ae-∫u(t)dt
    ▪Mittehom: y(t)= e-∫u(t)dt (A+∫we∫u(t)dt dt)
    *Mittelineraarsed DV f(y;t)dy + g(y;t)dt=0
    ▪Ekstaktsed õnnestub teisendada lineraarseks ekstraktsusest loobudes
    ▪Eralduvate muutujatega f(y)dy + g(t)dt=0, lahendab vahetult integreerides
    ▪DV-d, mis taanduvad lin.kujule Bernoulli DV dy/dt+Ry=Tym |:ym
    Muutujavahetus z=y1-m , 1/(1-m)·(dz/dt)+RZ=T |(1-m)dt lahendan LDV viimase valemiga.
    Faasidiagramm: DV kuju dy/dt=f(y). Esitame selle seose teljestikus y, dy/dt. Niisugust graafikut, kus dy/dt on ainult y-i f.-n, nim.faasidiagr.-ks ja kõverat faasijooneks.
    y suureneb ajas, liikuda tuleb vasakult paremale. y väheneb ajas, y liikumine vasakule,
    sest kui dy/dt0, ostsilleeruv kui b1, koonduv kui |b|
  • Vasakule Paremale
    Konspekt eksamiks #1 Konspekt eksamiks #2 Konspekt eksamiks #3 Konspekt eksamiks #4 Konspekt eksamiks #5 Konspekt eksamiks #6 Konspekt eksamiks #7 Konspekt eksamiks #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 218 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri Pedak Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Matemaatika eksamiks
    2
    doc

    Matemaatika eksamiks

    Tehted maatriksitega: Liitmine [aij]+-[bij]=[aij+-bij], Skalaariga korrutamine k[aij]=[kaij], Korrutamine Am·n·Bn·p=Cm·p, Reaalarve, milledest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksiks nimetatakse ¨umarsulgudesse paigutatud reaalarvude tabelit, milles on ristatavad read ja veerud. Maatriksit, mille ridade arv on v~ordne veergude arvuga, s.t. m = n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, mille ridade arv erineb veergude arvust, s.t. m 6= n, nimetatakse ristk¨ulikmaatriksiks. Ruutmaatriksit m~o~otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨arku maatriksiks. nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui selle maatriksi k~oik elemendid on nullid. Maatriksi A transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude ¨aravahetamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksi t¨ahiseks on AT. Pöördmaatriks esineb ainult maatriksil mille ridade arv = veergude arvuga Determinant- Determinant: Ruutmaatriksi A determinant on ARV (skala

    Informaatika1
    Matemaatilise analüüsi 2 kollokviumi
    5
    doc

    Matemaatilise analüüsi 2.kollokviumi

    Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja Kui funktsiooni z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y), siis funktsioon f on pidev sellel kohal. funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Funktsioon z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y) siis, kui funktsioonil z=f(x,y) on pidevad osatuletised fx ja fy kohal (x,y). Kui hulga Rn igale punktile P(x1, . . . , xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on Kui funktsiooni f(x,y) osatuletised fx(x,y) ja fy(x,y) on diferentseeruvad kohal (x,y), siis fxy = fyx kohal (x,y). defineeritud n-muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Suurust df:=fx(x,y)dx + fy(x,y)dy, kus dx:= x ja dy:= y, nimetatakse funktsiooni f(x,y)

    Matemaatiline analüüs 2
    Kordamisküsimused - vastused
    16
    doc

    Kordamisküsimused - vastused

    MATEMAATILINE ANALÜÜS II Kood YMM0012 3,5 AP KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mitme muutujaga funktsiooni mõiste m-muutuja funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse P igale väärtusele tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahulda

    Matemaatiline analüüs 2
    Mitmemuutuja funktsioonid
    35
    pdf

    Mitmemuutuja funktsioonid

    MITME MUUTUJA FUNKTSIOON 1. Punkti ümbrus. Kinnine ja lahtine piirkond. Mitme muutuja funktsioon ja selle määramispiirkond. Def. 1.1. ( 0 0 )0 Punkti P x1 , x 2 ,..., x n ümbruseks n-mõõtmelises ruumis R n nimetatakse punktide hulka { U ( P ) , mis rahuldavad tingimust U ( P ) = Q( x1 , x 2 ,..., x3 ) R n ( P, Q ) < , kus } ( P, Q ) = PQ = (x1 - x10 ) + (x 2 2 - x 20 ) 2 ( + ... + x n - x n0 ) 2 Def. 1.2. Piirkonnaks D kahemõõtmelises ruumis nimetatakse selle ruumi osa, mis on piiratud mingi joonega L, mida nimetatakse rajajooneks. Kolme- või enamamõõtmelise ruumi piirkonnaks D nimetatakse selle osa, mis on piiratud

    Matemaatiline analüüs 2
    Kõrgem matemaatika II eksamimaterjal
    20
    docx

    Kõrgem matemaatika II eksamimaterjal

    Vektorruum Mittetühja hulka V nimetatakse vektorruumiks üle reaalarvude hulga R, kui sellel hulgal on defineeritud lineaarsed tehted: hulga V elementide liitmine ja korrutamine skalaaridega nii, et on täidetud järgmised tingimused: hulk V on kinnine elementide liitmise suhtes ja hulk V on kinnine skalaariga korrutamise suhtes Vektorruumi 1) leidub nullelement omadused 2) iga elemendi a korral leidub tema vastandelement ­a 3) (a+b)+c=a+(b+c) 4) a+b=b+a 5) k(a+b)=ka+kb 6) (k+l)a=ka+la 7) (kl)a=k(la) 8) 1a=a Vektorruumi Vektorruumi alamruumiks nimetatakse vektorruumi V mittetühja alamhulka U, alamruum kui U on vektorruumi V tehete suhtes vektorruum üle reaalarvude hulga R Lineaarkate

    Kõrgem matemaatika ii
    Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega
    32
    doc

    Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

    Sisujuht 16. Esimest liiki katkevuspunkt - niisugust katkevuspunkti, kus funktsioonil f on olemas ühepoolsed piirväärtused f ( a+) = lim f(x); x a+ ja f( a- ) = lim f(x); x a - nimetatakse 1. liiki katkevuspunktiks. ( hüppekoht, kõrvaldatav katkevuskoht, ................................................... 3 17. Teist liiki katkevuspunkt - arvu a nimetatakse funktsiooni y = f(x) teist liiki katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. .....

    Matemaatika
    Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused
    13
    doc

    Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused

    1. Muutuvad suurused. Def. 1 *Suurusi, mis omand erinevaid väärtusi(vaadeldavas protsessis) nim muutuvateks suurusteks. *Suurusi, mis omand. konstantseid püsivaid väärtusi nim jäävateks suurusteks e. konstantideks. *Tähistus: x,y,z...u,v,w,t *NT ühtlane liikumine-> kiirus konstantne v, teepikkus ja aeg muutuvad *Muutuvad suurused on tavaliselt reaalarvud-> geom võime esitada sirgel *absoluutsed konstandid- mistahes protsessis vaadeldavad suurused: =3,14..., e =2,71 1. väärtused on diskreetsed x: x1,x2,x3 (arvjada) 2. väärtused omand pideva alamhulga reaalteljel (+joonised!): *X={x IR|axib} lõik * X={x IR|a0 (joonis) 2. Funktsiooni mõiste Olgu antud 2 suurust x-muutumisp. X, y-muutumisp. Y *Def.1 Me nim funktsiooniks kujutust, mis seab igale x väärtusele piirkonnas X vastavusse suuruse y kindl

    Kõrgem matemaatika
    Matemaatiline analüüs II
    14
    pdf

    Matemaatiline analüüs II

    Mitmemõõtmelise ruumi mõiste Def: On antud n reaalarvu x1...xn ja nende järjestatud jada (x1...xn)(-punkt) ­ seda nim n- mõõtmelise ruumi punktiks. Rn={(x1,...,xn) | xi R, i=1,...,n}, P(x1,...,xn) ­ punkt koordinaatidega xi n=1: R1={P(x1) | x1 R} geom. sirge n=2: R2={P(x1,x2) | x1,x2 R} geom. tasand n=3: R3={P(x1,x2,x3) | x1,x2,x3 R} geom. ruum Punkt A on piirkonna D sisepunkt, sel korral kui tal leidub ümbrus, mis sisaldub piirkonnas D. Punkt A on piirkonna D rajapunkt sel korral kui iga tema ümbrus sisaldab nii piirkonna D kui ka piirkonda mittekuuluvaid punkte. Piirkond D on lahtine, kui ta koosneb sisepunktidest. Piirkond D on kinnine, kui ta koosneb nii sise- kui ka rajapunktidest. Mitme muutuja funktsiooni mõiste Def: nMF f:RnR:P(x1,...,xn) Rn a w=f(P) f(x1,...,xn) R Kujutlus, mis seab n-mõõtmelise ruumi punktidele P vastavusse lõpliku reaalarvu w=f(P), nim n- muutuja funktsiooniks. Geom ­ hüperpind n+1-mõõtmelises ruumis. Füüsikaliselt on nMF skalaarv?

    Matemaatiline analüüs 2




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    mrkuz profiilipilt
    Kafka MegaJesus: nananananananaanananananan batmaaaaaan

    nanananaananananananananana batmaaaaaaaaaan



    mõttetu sitt
    21:57 15-12-2010
    TheCorruptedOne profiilipilt
    TheCorruptedOne: Sobib tõepoolest eksamiks valmistumiseks.
    20:39 18-01-2012
    tauri12 profiilipilt
    tauri12: väga huvitav. oli kasuks.
    13:13 12-09-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun