Udara vigadele ja puudustele tuleb aretustöös suurt tähelepanu pöörata ja kujundada masina ja robotlüpsiks sobivad udarad. 8 2.10.2 Sigade udar Sigadel hinnatakse udarat kõigepealt nisade arvu järgi. Alla 12 nisaga suguemised ei ole head. Nisade asetus peab olema sümmeetriline ja korrapärane. Sigade udara sektorid on suhteliselt väikse mahuga ja lühemat mõõtu. 2.10.3 Kiirushobuste udar Aretuses kasutatavate märade udar peab olema suhteliselt suur ja pikemapoolsete nisadega, et järglane saaks võimalikult lihtsalt ja piisavalt piima imeda. Hobuse udaral on kaks poolust ja kaks nisa. 2.11 Jäsemed Jäsemeid hinnatakse nende luude, lihaste, sidemete ja kõõluste tugevuse järgi. Nad peavad olema õige seisu, lihastuse ja pikkusega. Esijäsemeid hinnatakse eestvaates seisu ja külgvaates seisu järgi. Eesvaate
2) Sportlik tüüp- massiivsema kehaehitusega, välimik rohkem sarnane klassikalistele ratsahobusetõugudele. 3) Kiirushobusetüüp- sarnaneb välimikult galopihobustele (inglise täisvereline) http://www.akhalteke.ee/ Ajalugu2 Ahhal-Tekiini tõugu loetakse maailma kõige vanemaks ratsahobuse tõuks. Varaseimad allikad neist pärinevad 1000.a. e.m.a. kesk-Aasia aladel. Ajalooliselt sõja-ja rännakuhobune. Seda tõugu on kasutatud enamuse ratsahobusetõugude aretuses, sh. Araabia täisverelise hobuse ja inglise täisverelise ratsahobuse, kuid ka trakeeni, doni, budjonnõi, vene ratsahobuse jt. aretuses. Praegusel ajal aretatakse ahhal-tekiine puhasaretuse teel, suletud tõuraamatut peetakse 1932. Peamised kasvatajad on Turkmeenia, Lõuna-Venemaa piirkond ja Kasahstan. Ahhal-Teke nimi tuleneb Turkmenstani teke hõimust, kes elavad praeguse ajani Ahhali oaasis Karakumi kõrbes Iraani piiri lähedal. Absent Absent, 8-aastane ahhal-tekiini täkk, võitis 1960
tirivaid koeri. Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John'i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador just nendest. St. John'i koerad kujunesid kõige hinnatumateks jahikoerteks Inglismaa aadlikele, kelle kennelites tegeleti koerte sihipärase aretusega. 1903. aastal tunnustas Inglise kennelklubi labradori retriiveri tõu. Labradoride aretuses on kasutatud ka chesapeake bay, siledakarvalisi ja kuldseid retriivereid, et laiendada labradoride geenibaasi. Eestisse toodi esimene labradori retriiver, Brutan Angela, 1982. aastal Lätist. Tema tütar ja sokolaadivärvi poeg panid aluse labradoride edasisele aretusele Eestis. Retriiveritest on labradore Eestis kõige rohkem ja ka mujal maailmas on nad koos kuldsete retriiveritega kõige levinumad.
jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100 Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega, nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik. Eesti Punane piimatõug -Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid)
sobiks automaatlüpsiga, eriti Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal, kus loomad on karjamaadel, selekteeritakse suurema mahuga udarad, mis peaksid vastu pikemale lüpsmiste intervallile. Kuigi Indias on pühvlid aretatud vastavalt lüpsiomadustele, ei ole suunatud tähelepanu masinlüpsile. Põhiliselt, kuna kitsendatud oludes on tulemuslikud aretusmeetodid, nagu näiteks kunstlik seemendamine takistatud ning erilist progressi pühvlite aretuses ei toimu. Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses · Muutused aretuses, söötmises ning kasutusalades on toonud kaasa märkimisväärsed muutused pühvlite toodangus. On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on võimalik saada mullikad poegima 330kg kehamassi juures
Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogiline meetod-(vertikaalanal)inimeste genotüübi välja selgit tema sugup abil e suguvõsa uurimine võim. paljude põlvk'dega.vaadeld tunnuste põlvnemist(kanapimed,albinism,hemofiilia,värvipim,anded) Intermediaarsus-nähtus,kus er geenide alleelide mõjul(heterosügootses olekus)tekib mingi uus, eelm.tunnuste vahep. nähtus(sulestik,karv,kõrv) dominantne tun-isendi genotüüp homosügoote, sugur puhtad retsess.tun-fenotüübiline tunnus,mis av
· GM-bakterid meditsiinis o Insuliin o Kasvuhormoonid o Vaktsiinid o Antibiootikumid · GM-bakterid on pandud inmese teenistusse: o Toodavad plastmasse (bioplaste). Bioplaste kasutatakse poekottide, meditsiinitarvikute tootmiseks o Lagundavad toksilisi jäätmeid o Lagundavad prügimäed alkoholiks o Toodavad ämblikuniiti- ülitugev materjal o Toodavad puuvilla o Vaniliini · Geenitehnoloogia põllukultuuride aretuses o Et saavutada · Putukaresistentsus (tomat, mais, puuvill, kartul) · Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus o Paremad maitseomadused · Suurem toiteväärtus (kuldne riis- A-vitamiin) · Pikem säilivusaeg · GMO-de vastu o Kahjurid muutuvad immuunseks
looma nägemist oluliselt. Need avalduvad väikestes pimedates punktikestes nägemisväljal, mida koer ise ei pruugi tajudagi ning mis kompenseeritakse ajus "pildi kokkupanekul". Laialdane võrkkesta irdumine vähendab nägemisvälja oluliselt ning täielik irdumine põhjustab nägemise täieliku kao. On vaieldav, mis määral arvestada RDd aretuskoerte tunnustamisel. Mõnel pool ei peeta võrkkesta kurde ebaloomulikeks ning sellised koerad võivad olla aretuses kasutusel, kuna seisund ei ole teatud tõugude puhul pärilik või ei ole ühenduses teiste, nägemisvaegust põhjustavate RD vormidega. Samas teatud tõugude puhul (labradorid, springerspanjelid, samojeedi koerad) ei lubata aretusse ka kerge RDga loomi, kuna sellised koerad võivad saada kutsikad, kel on lisaks silmaprobleemidele ka luustiku arengu häired. Mistahes tõugude puhul on välistatud geograafilise või täieliku RD diagnoosiga loomade kasutamine aretuses. Pärilik kae ehk HC
b) ema c)esimene grupp: pea, kael, kere teine grupp: jäsemed d) e) hindele hea vastab number 7 14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres. b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal.. 15. a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia b) 1880 c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku d) kiiruse ja varavalmivuse suunas 16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias-ardenn ja barbansoon, prantsusmaal- persera ja fostjae bretoon, inglismaal-saie, klaidsteil, suffolk Nende kasutuseesmärk: 17. a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam) c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel
sõdade ajal nõrgestas eesti hobuse tõukoosseisu tunduvalt. 13. sajandil kasutati eesti hobust sõjahobusena, eriti palju rootsi ajal lahingutes, Peeter I hindas seda hobust väga kõrgelt ja palju hobuseid viidi Venemaale. Kuni 18. sajandini oli eesti hobune levinud talupoegade ainukese hobusetõuna Liivi-ja Eestimaa kubermangus. Oma tugeva veojõu, vastupidavuse ja vähenõudlikkuse tõttu omandas ta ülevenemaalise kuulsuse. [2] 1.1. Tõu arenemine Aretuses valitses kaks voolu: ühed pooldasid ,,maatõugu" märade parandamist välismaiste täkkudega, teised (peamiselt talupojad) tõestasid katsetuste varal, et Eesti kohalikud hobused on vastupidavad, tugevad ja vähenõudlikud ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. [1] Teadliku hobusekasvatuse alguseks on peetud kahte sündmust: esiteks 1855. aastat, mil Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstatati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust hävingust
need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse. Kokkuvõte Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega. Eestisse on toodud ka Inglismaal aretatud buckfasti mesilasi, kelle aretuses on kasutatud tumemesilasi, itaalia ja kraini mesilasi. Kasutatud materjal: 1. http://anastasia.ee/foorum/index.php?topic=779.0 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_bee 3. http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/itaaliamesilased
mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. (Martin, M., 2012, Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, Austraalia lambakoera tervisest, PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - PRA (Progressive Retinal Atrophy) Lisaks sellele toob Marge Martin Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu kodulehel välja soovituslikud paaritusskeemid: Kuvatõmmis Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu kodulehelt, skeemi autor Marge Martin Samalt veebilehelt saab teada, et aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd PRA DNA testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd PRA DNA testi tulemus on terve. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda. Tehes aga koerale prcd PRA DNA testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). Soovitav oleks kasutada B ja C tulemusega koera ainult koeraga, kellel tulemus A. Sedasi toimides on haigete kutsikate sünd välistatud
kuulsuse. Sihikindel eesti hobust aretus algas 1921. aastal, mil Haapsalus asutati tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust aretatakse peamiselt puhasaretuse teel. Veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti, Taru ja Lari. Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti , Raspel, Taube ja Eni. 4 Järvamaa kutsehariduskeskus EESTI HOBUSE OMADUSED Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. Pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga,
4 tl Kartulijahu Sool (Soovi korral) SERVEERIMISEKS Basmatiriis Eesti suur valge siga Eesti kohalike maasigade paranamiseks imporditi 19. Sajandil Eestisse sisse Inglise suuri musti ja valgeid sigasi, nii aretati Eesti kohalike maasigade ja inglise sigade vahel Eesti suur valge siga. Eesti peekonisiga Saadud pikaajalise aretustöö tulemusena kohalikust maaseast, keda parandati põhiliselt taani maaseaga. Vähesel määral kasutati aretuses ka saksa vääristatud massiga ja soome massiga. Sealiha iseloomustus Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk , mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega
*Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull- aretuses olev pull *ammlehm- lehm kes ei imeta vasikat *angli tõug- aretatud saksamaal, algmaterjal meie eesti punase tõu aretusele *AP- Sviits(lehmatõu märk) *AY- äärsir(lehmatou märk) *Ase- koht kus lehm magab B: *Biotõrje- on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. *bakter-üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism, pisik D:
Esimene dobermannide erinäitus toimus 1899. aastal, kus kohtunikuks oli härra Ullrich. Osa võttis 12 koera, näituse võitis Graf Belling von Grönland (Thüringen). Otto Göller asutas von Thüringeni kenneli 1901. aastal ja tema lisas dobermanni nimele sõna pinser juurde. Saksa Dobermanniühing uuris 1933. aastal tõu algupära ja üritas seda müsteeriumit lahendada. Intervjueeriti paljusid vanu kasvatajaid. Pikkade arutelude järel jõuti järeldusele, et suurim roll dobermanni aretuses on olnud saksa pinseril. Kirjeldus Dobermann on keskmise suurusega jõuline koer. Tal on ilus kiilukujuline pea, hästi kaarduv kael, mis läheb sujuvalt üle õlgadeks - mis koos moodustavad tugeva, kindla esiosa. Ühendades selle lihaselise tagaosaga, lisades hästi liibuva naha, mis on kaetud lühikese tiheda karvaga saab selge ja karge koera silueti, kelles on aadellikkust, erksus ümbritseva suhtes ning julgus ja liikuvus igas olukorras.
Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks
Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine Sugupoole määramine (sexing) spermidel ja embrüotel Geenisiire (võõrast valku kodeeriva DNA lõigu ülekanne saajaraku genoomi) i. Suguselekteeritud sperma- soovitud soost järglaste saamine; raskete sünnituste sageduse vähendamine (lehmvasikas on sündides 24 kg kergem kui pullvasikas); suurendada lehmapoolse valiku osa aretuses; lihatootmiseks ristandpullvasikate saamine ii. Embrüote siirdamine (ET) -noorpullide saamine kindlalt vanematepaarilt.Väiksearvuliste loomatõugude säilitamine. Lühendada generatsioonidevahelist intervalli, kasutades embrüodoonoritena mullikaid. iii. Kloonimine Seni kloonimisel väike efektiivsus 2-10 % siiratud embrüotest areneb elusjärglaseks Viimastel aastatel oluline efektiivsuse tõus Kloonitud loomade terviseprobleemid abordid, surnultsünnid,
kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks tootmiskatsemajandiks ka tänapäeva mõistes. Th. Pool oli teadlane- praktik, kelle tegevus nii Piistaoja taime- ja veisekasvatuses kui ka talutööde mehhaniseerimisel põhines tootmiskatsetel. Ta on trükis avaldanud ca 300 tööd, millest eriti suure teadusväärtusega on 44 ajakirjas "Agronoomia" ilmunud tööd. Th. Pool oli ka mitme põllumajandusraamatu autor ja kaasautor. Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud on... Meie senine karjakasvatuslik suund on olnud lihtsalt pii-makarja külgepookimine senisele teravilja-linakasvatusele... Taimetoodang ei vasta aga ei kontsentratsioonilt ega valgusisalduselt veiste kui piimatootjate nõuetele... Nüüd ollakse sunnitud talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3).
populatsioonis, kui ravitud loomi kasutatakse paarituses võrdselt tervete loomadega? Alaneb või lakkab ka defektse geeni vastu suunatud selektsioon. Defektgeenisagedus populatsioonis hakkab järkjärgult tõusma koos väga aeglaselt toimuva mutatsioonisagedusega antud geenis. Väga pikas perspektiivis on sellel populatsiooni genofondile negatiivne mõju. 56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Defektgeene kandvaid loomi kandvaid loomi ei kasutata aretuses. Võib paarituses kasutada kontrollitult või steriliseeritakse. 57. Kuidas on võimalik vältida retsessiivsete defektide esinemist olukorras, kus heterosügootseid isendeid populatsioonist ei kõrvaldata? Üks paarituses kasutatav vanem on homosügootne normaalse alleeli osas. 58. Mis on (retsessiivse) päriliku haiguse tõrjeprogrammi esmane eesmärk? Eristada normaalseid homosügoote heterosügootsetest kandjatest. 13. 59. Mis on kliiniline seire
46. Koloriit värving, värvitoonistik, värvikäsitlus 47. Kubism 20. saj alguses Pariisis kujunenud kunstivool, kõrgaeg kuni 1915. Esialgu lähendati kujutatav objekt geomeetrilistele põhivormidele, loobuti tsentraalperspektiivist ja ühendati ühte pilti objekti erinevad vaated. Alates 1912.a'st hakati kasutama ka kollaazitehnikat. 48. litograafia (lito) kivitrükk, litograafiakivile kriidiga joonist paljundatav kujutis. 49. Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases aretuses kujutav maal/ ehk vaikelu. 50. Opkunts 1964.a loodud mõiste optilisi efekte sisaldavate kunstiteoste tähistamiseks. 51. Perfomance etenduskunst, kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse improvisatsiooniline etendus/ happening´ist 1970.a välja kasvanud kunstisündmus, ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Etendusel on teatud plaan. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. 52
tehnoloogilisi omadusi EESTIS Genofondiuuringud (veised, hobused, lambad) Geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine Veised, hobused, koerad (DNA msat) Sigade stressiresistentsus (PCR-RFLP) BLAD (PCR-RFLP) Piimavalkude pärilikud tüübid (CSN1, CSN2 ja CSN3, LGB, PCR-RFLP) CVM (PCR-RFLP) Skreipi lammastel (sekveneerimine) Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine Kohustuslik aretuses kasutatavatele isasloomadele (veised, hobused) Emasloomal on mitu seemendust või paaritust milline seemendus/paaritus oli tiinestav Kahtlus põlvnemisandmete õigsuses (omanik ise või ostja) Loomad, kellel on probleemid märgistusega Embrüosiirdevasikad põlvnemine geneetilistest vanematest Kloonvasikad identsus rakuliiniga Koerte puhul duubelpaaritused Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida?
aeglaselt toimuva mutatsioonisagedusega antud geenis. Väga pikas perspektiivis on sellel populatsiooni genofondile negatiivne mõju. 56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Geneetiliste haiguste tõrjeprogrammi eesmärk on vältida defektsetegeenide edasikandumist vanematelt järglastele. See saavutatakse geneetilise haiguse või defektgeeniga loomade praakimisega (ingl. k. culling). See ei tähenda ilmtingimata loomade tapmist, vaid seda, et selliseid loomi ei kasutata aretuses. Lemmikloomade puhul tuleks sellised loomad steriliseerida, põllumajandusloomade puhul kasutada nn. tarbeloomadena. See ei välista ka täielikult selliste loomade kasutamist paarituses, kuid vältima peab seda, et nad pääseksid olulisel määral mõjutama liigi või tõu genofondi. 57. Kuidas on võimalik vältida retsessiivsete defektide esinemist olukorras, kus heterosügootseid isendeid populatsioonist ei kõrvaldata?
Eesti hobuse ristandeid oli 1386. 1980 algul oli seda tõugu hobuseid 986. Kuus aastat hiljem moodustas eesti hobune 8,4% Eesti NSV hobuste üldarvust. Jaanuari seisuga, 1990 oli Eestis alles 650 hobust, kellest 520 paiknesid Saaremaal ja 60 Hiiumaal 1997. Aastaks oli arvukus oluliselt langenud. Saartel paiknes 453 ja vaid 168 looma mandril. Praeguseks kõigub see arv 500 hobuse ümber. 2000. aastal oli Eestis arvel 236 puhast eesti tõugu mära, kellest pea pooled olid aretuses (Kreen, 2006). 5 2. Hobuse mõõtmine Eesti hobune on kasvult väike hobune, kuid tänapäevaks on Eesti tõugu hobuste kasv tõusnud. Praegu mõõdetakse hobuseid lindiga, mõõtmine on oluline kasvatajate ja tõuaretajate jaoks. Hobuste kõrgust mõõdetakse eri maades erinevalt. Näiteks Inglismaal ja Ameerikas mõõdetakse ühikuga kämmal
15) b) esimesed võimisvõistlused (hobuste veojõudlus) korraldati Eestis 1848. aastal Kuressaares. c) Pariisi rahvusvahelisel näitusel 1867a. I auhinna ja hõberaha eesti tõugu täkk Vapsikas d) eesti (maahobuse) baasil aretati meil lisaks nimetatule veel Tori roadsteri ja eesti raskeveohobust e) Tori hobusekasvandus (loodud 1920.aastal) tarvis ostetud märadest osutusid kasvanduse jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid
esimesed kasvatajad said sigade tõuaretusest terved varandused. Eriti kuulsad olid kult Sampson ja emis Matchless, kelle eest on makstud tuhandeid naelsterlingeid. Suure valge inglise sea põlvnemine pole päris täpselt teada. Arvatakse, et suure valge sea aretamisel on käsutatud väikest valget ja kohalikke jorksiri sigu, kes omakorda olid saadud leisteri sigade ja vanade, vähe parandatud jorksirite omavahelisel paaritamisel. Inglise seatõugude aretuses on käsutatud ka mitmeid Hiinast toodud tõugusid ja Vahemeremaade sigu (naapoli, portugali). Suur valge inglise siga levis laialt paljudesse seakasvatusega tegelevatesse riikidesse. Sead on valget värvi, ilma mustade harjasteta. Pea on keskmise suurusega ja nõgusa koonuga. Kõrvad on pikad, õhukesed, veidi ettepoole ja ääristatud pehmete harjastega. Rind on lai ja sügav. Jalad on sirged ja sõrad tugevad. Selg on pikk, sirge ja lai kaelast kuni ristluudeni. Singid on ilusad
Temperamendilt on nad rahulikud ja emised hoiavad hästi oma põrsaid. Eesti suure valge sea koon on pisut nõgus, kõrvad lühikesed ja ettepoole kikkis. Kõht on mitterippuv, singid hästi arenenud. Nisasid on emisel 12-16. Nahk on roosakas, harjastik on peen ja valge. Eesti suurt valget tõugu sead on kiirekasvulised, täiskasvanud kult kaalub 300 kg, emis 200-250 kg. Eesti peekonisiga kohaliku maasea ja taani maasea ristand (vähesel määral kasutati aretuses ka soome maasiga ja saksa maasiga). Lihajõudluse parandamiseks on kasutatud rootsi maatõugu emiseid ja kulte. Välimikult sarnaneb taani maatõugu seaga. Koon on kas sirge või pisut nõgus, kõrvad pikad ja ettepoole lontis. Emisel nisasid 12-14. Nahk on roosakas, kaetud valgete karvadega. Tagakeha on hästi arenenud. Eesti peekonitõugu sead kasvavad ja arenevad kiiresti, täiskasvanud kult kaalub 300 kg ja emis kuni 250 kg. Söötmisõpetus 1
a. jõudluskontrolli andmed). Täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg. Euroopa arvestuses peetakse seda keskmise suurusega tõuks. Aberdiin-angus on varavalmiv ja hakkab rasva ladestama suhteliselt noores eas. Nende liha on peenekiuline ja väga maitsev. Rümbasaagis on kõrge - 60% ja üle selle. Angust kasutatakse laialdaselt ristamisel, eesmärgiga parandada lihakere kvaliteeti ja piimaandi. Poegimine suhteliselt kerge. Aretuses võib Angust kasutada ka kui tugeva 9 "sarvevaba" veise geeni kandjat. Liha väga maitsev, kuid suhteliselt suure rasvasisaldusega. Esimesed aberdiin-anguse pullid toodi Eestisse 1994. a. ning partii lehmmullikaid ja 1 noorpull 2000. aasta lõpul.( Aberdiin-angus) Ameerika piison Ameerika piison (Bison bison, pilt 2), samuti tuntud kui American Buffalo, kunagi uitasid nad mõõda Põhja-Ameerika rohumaid masiivsete karjadena. Jahindus ja massilised hukkamised 19
lihasetik, tugev nokk, väga väikesed lokutid ja hari, liibunud sulestik ja kukkede väga lühikesed kaela- ja rübjaripmed ning sabasuled. Malai ja india võitluskanatõugude kuked on 70...80 cm kõrged ja kaaluvad kuni 4,5 kg. Vanainglise, belgia ja asiili kuked kaaluvad 1-2 kg vähem. Uusinglise tõug on aretatud kergeks, kuked kaaluvad ainult 0,8-0,9 kg. Kaasajal on nad kujunenud rohkem dekoratiivkanatõugudeks. Vähesel määral kasutatakse veel ka lihakanade aretuses. India võitluskana peetakse kõikide kaasaegsete broilerikrosside isasvormi lähtetõuks. Võitluskanadena kasvatatakse neid ainult India ookeaniga piirnevates maades ja Malaisias. ajalugu Kasvatati 19. saj Belgias ja Põhja-Prantsusmaal, kuhu nad toodi Malaisiast. Kohapeal ristati neid mitmete eri tõugudega, põhiliselt minorkadega. Nii saadi erinevat tüüpi ja erineva sulestiku värvusega Võitluskanad. Indiast Inglismaale toodud india võitluskanad hakkasid
aastani (Piirsalu, 2003). 1990. a taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealite ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammastead jäljed kaovad ca 20 saj neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid.
Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 3.1.2.1. PIIMATÕUD Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on värvust tähtsaks peetud. Eestis kujunes kohaliku maakarja ristamisel põhiliselt kahte värvi tõud - eesti punane ja eesti mustakirju. Punaste tõugude aretuses on kasutatud ka pruune tõuge. Mitmetes riikides on levinud punasekirjud tõud, keda on kasutatud ka Eesti veisetõugude aretuses. Eraldi rühma moodustavad aborigeensed veisetõud, kes kujunesid välja kohalikest veistest. Nende värvus on tavaliselt varieeruv helekollasest tumepunaseni. Eesti veisetõugudest kuulub sellesse rühma eesti maakari. · MUSTAKIRJUD TÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) (enne eesti mustakirju tõug)
Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. Simmental: tõug pärineb Sveitsist. Tõu nimetus on saadud Sveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes
Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Meditsiinis: haiguste diagnoosimine, haiguste ravimine geeniteraapiaga, vähiuuringud, ravimite tootmine GM-organismide abil Kohtumeditsiinis: isiku tuvastamine, isadustest 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses rakendadakse geneetika teadmisi taimesortide ja loomatõugude aretuses. Transgeensed taimed on suuremad, viljakamad, vastupidavamad, säilivad paremini jne. Transgeenseid loomi on loodud ravimite tootmiseks – nt. kasvuhormooni tootev piimalehm. Transgeensed bakterid toodavad insuliini. Kloonimiseks võetakse somaatiline rakk ja siirdatakse see munarakku, millest on tuum eemaldatud. Tekib doonoriga geneetiliselt identne isend. Kloonimist rakendatakse lemmikloomade paljundamiseks – see on suur äri. Tulevikus kasutatakse ka transgeensete
Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides
See tuleneb tsiasjast et esimesed azawakhid Euroopasse toodi just prantslaste poolt teatud Sahara piirkonnast aga ka teisest piirkonnast jugoslaavia diplomaadi poolt. Ilmnes, et prantsuse azawakhidel on rohkem valget: pikemad valged "sukad", tavaliselt valge märk peal, suurem valge ala rinnal ja pikem valge sabaots. Jugoslaavia liini azawakhidel on aga tumedam mask, väiksem valge ala rinnal, valget vaid käpaotstel ja nutav valge sabaots.Kasvatajad kes aretuses kasutanud mlemaid liine on märganud et prantsuse liin annab edasi palju valget, jugoslaavia liin aga väga vähe siiski säilitades FCI standardi nuded. Kuid seda tüüpi suguplve vrra edasi aretades vivad need vähesedki märgid - aga valged märgid on üks azawakhide tunnusjooni - hoopiski kaduda. Seda on juba näha kutsikatel nii Euroopas kui USA`s . Nii nagu muudeski tugudes, kui supervitja juhtub olema väga hea tu esindaja kui mitte arvestada valgete märkide peaaegu
aastani (Piirsalu, 2003). 1990.a. taastati Eesti Lambakasvatajate Selts, mille põhifunktsioonideks on jõudluskontrolli korraldamine, tõulammaste hindamine, tõukarjade hindamine, tõuraamatute pidamine, uute parandajate tõugude importimine ja levitamine Eestis, ühtse aretusprogrammi rakendamine eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lambatõugude parandamisel. Kõrvuti puhasaretusega on pidevalt kasutatud eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste aretuses parandajaid tõugusid, et jõudlusomadusi tõsta. Tänapäeval on välja jõutud lammaste aretusväärtuste hindamiseni e. tõelise geneetilise väärtuse määramiseni. 1.3.2. Eesti maalammas Eesti maalammas oli eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu saamise lähtematerjaliks. Eesti kohalike maalammaste jäljed kaovad ca 20 saj. neljakümnendatel aastatel ehk 65-70.a. tagasi, sest sooviti pidada kõrgema produktiivsusega lambaid
Sviitsi tõug range aretusprogramm viis kiiresti hea piimalehma kujundamiseni. Pruunide tõugude säilitamise eesmärgil hakati Euroopa tõuge kaasajastama ameerika sviitisi tõuga. Ameerika sviitisd olid suurekasvulised, hea formaadi, tugevate jalgade ja hea udaraga loomad. Punastele tõugudele arvestatavaim aretuskomponent. Dzörsi tõug Aretuslikus mõttes pole õige käsitleda kui pruunide tõugude sugulastõugu. On üks vanimaid ja unikaalsemaid tõuge, kelle aretuses pole teisi tõugusid kasutatud. Värvus väga sarnane sviitis tõule. Nn jahumokad, mustad karvad silmade ümber ja jalad on tumedamad kuni mustad. Kehamassilt väike(harva lehmad 500kg). Silmapaistev on piima rasva(keskmiselt üle 6%)- ja valgusisaldus(4%). Haigustele resistentsus tagab lehmade pikaealisuse. Eestis kasutatud kahel korral: 1960- ja 1990- ndatel eesti maakarja ja piiratud määral ka eesti punase karja aretuses. 16. Eesti punane tõug ja aretuskomponendid
karjade varustamist lühiajaliselt (2...3 päeva) säiluva spermaga, et vältida suguluses olevate vanempaaride teket. · Sperma sügavkülmutamine võimaldas korraldada individuaalset paaridevalikut, kusjuures spermat võis valida ükskõik millisest riigist. · Kunstlik seemendus omas otsustavat tähtsust Eestis vaid veiste tõuaretuses. · Teiste loomaliikide (sigade, lammaste ja hobuste) aretuses ka Ameerika ja Euroopa arenenud loomakasvatusega riikides. · Aretus suundus tipp-isasloomade avastamisele. · Igas tõus selgusid liiderisasloomad, kelle spermat levitati piiramatult oma tõus, aga ka teistesse riikidesse. Piiriks jäi siiski liidri võime spermadoose produtseerida 86. embrüosiirdamise aretuslik hinnang · . Embrüosiirdamise alustamisega 1970ndail aastatel suurendati eriti silmapaistvate emasloomade viljakust kümneid kordi.
..8 ja jääradel 4...5 aastat. Sead võivad elada 15...20 aastat, emiseid kasutatakse 4...5 aastat ja kulte 3...4 aastat. Hobused võivad elada 35...40 aastat, täkkude ja märade kasutusiga on 18...20 aastat. JÕUDLUS Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes ja teatud ajavahemikul vajalik kogus kvaliteetseid loomakasvatussaadusi. Põllumajandusloomade jõudlus oleneb nende pärilikest omadustest ja tingimustest, milles nad elavad. Põllumajandusloomade aretuses tuleb tähelepanu pöörata nii toodangu kogusele kui ka selle kvaliteedile. Jõudlusomaduste pärandumise seaduspärasusi on püütud selgitada eri tõugude ristamisega. Enamik ristamiskatseid näitab, et järglaste jõudlusomadused on vanemate omaduste suhtes vahepealsed. Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veiste, kitsede ning osalt lammaste, hobuste ja kaamlite piima. Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud
Kõikides maakondades. 9 EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja. Sellega pandi alus eesti punase tõu kujunemisele. Neile lisaks toodi Eestisse punaseid veiseid Taanist. 1950-60-ndatel aastatel kasutati eesti punase tõu aretuses kõige enam taani punast tõugu. Taani punane tõug suurendas eesti punast tõugu lehmade piimajõudlusnäitajaid märgatavalt. Suurenes ka lehmade kehamass. 20 aastaks loobuti taani punase tõu impordist, kuna arvati, et taani veised levitavad leukoosi (verevähk). Uueks aretuskomponendiks valiti angli tõug. Esimesed pullid toodi Tartu seemendusjaama 1972. aastal. Erinevalt taani punasest tõust on angli tõug suurema piimarasvasisaldusega, kuid väiksema piimatoodangu ja kehamassiga.
Juba praegu leidub mesilasperesid, kes on Nosematoosis mesilaspere nakatub kergemini ka teistesse haigustesse. 44 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 45 Aretuse käigus on õnnestunud saada nosematoosivabu mesilasi, aga pole 3. Närvilised. Mesilased jooksevad raamidel ja tõusevad lendu, ilma et teada, kas selle omaduse tingib aretuses ainult nosematoosivabade mesi- neid oleks selleks mõjutatud. laste kasutamine, või on see omadus pärilik. 2. Rahutud. Mesilased jooksevad raamidelt ära. Palju mesilasi tõuseb 6. Kärjekannudest hukkunud haudme väljakandmisvõime on mesi- lendu, ilma et neid oleks selleks mõjutatud. laspere oluline oskus hoida kärgedes puhtust, et vältida haigestumist 1. Väga rahutud
Hrenovoje hobusekasvanduses hakkas aretus peale. 1776 toodi ostrovi kasvandusse araabia ja türgi hobuseid ja nende hulgas oli täkk Smetanka. 1778 a. Smetanka x taani mära = Polkan I x hollandi mära = Bars I(propotsionaalse kehaehitus, kiire ja jõuline traav). Bars I sai orlovi asustaja(1/2 hollandi, ¼ araabia, ¼ taani verd). Bars I lisati araabi täisverelise verd, kasutati inbriidingut et omadused kinnistuksid(tulemused võivad olla ettearvamatud). Vene Traavel aretuses oli 3 perioodi. On saadud orlovi traavli ja ameerika traavli ristamisel. Välimuselt küllaltki suur hobune, tugeva konstitutsiooniga. Ei ole nii ilus kui orlovi traavel, aga see-eest kiirem. Kehalt on ta lühem kui orlov ja sügavama rinnaga. Orlovi mära x standardprii täkk. 1922- tagasiristamine orlovi traavliga 1927-49- orlov x ameerika ristandid. 1949 tunnustati tõug. Omadused kõrbjad 49%, halle 16%,punaseid 11%. Kuivem konstitutsioon, kuivad jalad, sügavama rinnaga
73.Hübriidsordid,topelthübriid. Hübriidsort esimese põlvkonna hübriid ( F1 tootmises) Topelthübriidid -kahe lihthübriidi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 74. Kaughübridiseerimise eesmärgid Kaughübridiseerimisel(eri liiki taimede ristamisel) saadavaid ristandeid iseloomustab peaaegu täielik heterosügootsus ja sageli viljatus. See teeb kaughübridiseerimise kui meetodi suguliselt paljunevate taimede aretuses peaaegu võimatuks; vegetatiivselt paljundatavate taimede juures sellist takistust ei ole ning kaughübriidid saavad sageli uute sortide lähtematerjaliks 75. Introgressioon, transgeensed liinid Introgressioon kaughübriidide korduv tagasiristamine ühega vanematest; nii on võimalik geene üle kanda ühelt liigilt teisele. Transgeensed liinid tunnuste intensiivistumine või nõrgenemine hübriidsetes põlvkondades
annaabi.ee 
