Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geneetika mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist ’l põlvk.
isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel
saadakse 2.hübriidses põlvk’s lahknemine (kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli
III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist
sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel -1’e geeni
er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom’des olevate geenide ja alleelide kogum
Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot- isend ,
kelle homoloogilistes krom’des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend,
kelle homoloogilistes krom’des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi
genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets . vormiga .Selleks,et rets defektseid
geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogiline
meetod-(vertikaalanal)inimeste genotüübi välja selgit tema sugup abil e suguvõsa uurimine võim.
paljude põlvk’dega.vaadeld tunnuste põlvnemist(kanapimed,albinism, hemofiilia ,värvipim, anded )
Intermediaarsus-nähtus,kus er geenide alleelide mõjul(heterosügootses olekus)tekib mingi uus,
eelm.tunnuste vahep. nähtus( sulestik , karv ,kõrv) dominantne tun-isendi genotüüp homosügoote,
sugur puhtad retsess .tun-fenotüübiline tunnus,mis av. vastava alleeli homosüg’s olekus sugurak’de
puhtuse hüpot/seadus:gameedid kannavad iga tunnuse kohta 1 alget ja on vabad teistest sama
tunnuse algmetest polüalleelsus-nähtus,kus populatsioonis 1 tun. määram. osaleb rohkem kui
2 alleeli(nahavärv,pikkus,veregr) Aklutinatsioon-pun v.rakkude kokku kleepumine,viib surmale .
Samanim. antikeha ja geen langevad kokku Polügeensus-genot om,mille korral isendi 1 tun’se määr.
osaleb samaaegselt mitu m.alleelset geeni(inim.kasv,kehakaal,nahavärv)Dihübriidne-ristam,millekorral
uuritakse 2 geenipaari poolt määr.2tunnusepaari pärandumist(seemne pind/värvus) Lookus-piirk.krom’s
mis määr.ära 1 tunnuse sugukrom- isendi soo määrav krom,mille arv on er. sugupooltel erinev.N’l XX;
M’l XY,paikn sugur 1 ja keharakkudes 2 nukleotiidi mood.seost n-alus,süsinik,p- hape Nukleiinh-
polümeer,mille monomeeriks on nukleotiidid Autosoom - krom,mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil norm
isenditel ega sõltu nende soost suguliit . geen-inim X-krom’s paiknev geen suguliit puue -inim puue,
mida määrav geen paikn X-krom’s Daltonism-punarohepimedus,inim esinev suguliiteline puue,mis
tuleneb rets alleelidest X-krom’s
genoom -liigiomases ühekordses kromosoomikompl sis geneet materj alleel-ühe geeni erivormid
geenifond-liigi või populats kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide)kogum
geneetika- teadusharu ,mis uurib org pärilikkuse ja muutlikkuse seadus
Geneetika mõisted #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor opihoolega Õppematerjali autor
mendeli seadused, geneetika, genotüüp, fenotüüp, alleel jne

Sarnased õppematerjalid

Veterinaarne geneetika
48
docx

Veterinaarne geneetika

1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel

Mikrobioloogia
Eksami piletid
18
doc

Eksami piletid

1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine)

Geneetika
Geneetika eksam
10
doc

Geneetika eksam

1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine)

Geneetika
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
22
pdf

BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED

Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, alleelide teket. mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Genealoogiline meetod ­ indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Fibrillaarne valk ­ niitja kujuga teist järku struktuuriga valk. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Folliikul ­ munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Geneetiline kood ­ mRNA molekuli kolme Fosfolipiid ­ rakumembraani koostises esinev järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe fosfaatrühma sisaldav lipiid

Bioloogia
Bioloogia 12 klassi mõisted
30
docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Agenda 21 - ülemaailmne XXI s

Kategoriseerimata
Sissejuhatus geneetikasse
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimedel. 3

Geneetika
Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
94
doc

Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal

1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid,

Geneetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun