Hobusekasvatus eksam 2. variant (0)

Q: Mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?

Vastus leiad õppematerjalist: Hobusekasvatus eksam 2. variant

Eesti Maaülikool - Bioloogia - Hobusekasvatus

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Esitatud küsimused

Mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?

a) onager - eeslikud
b) mägisebra- sebra
c) somaali ulukeesel- eesel
d) kiang- eeslikud
e) tarpan- pärihobused

roomlased , sküüdid

sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.)
4.
pärisorjus kaotati
a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802

a) 33%
b) 1919
c)230 000 hobest
d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune

konditsioonilt:
kiirusehobune
tööhobune
raskeveohobune
universaalne hobune

7-12%

Kabi
6.1 konstitutsioonitüübilt:
töö
näituse
sugu
mitte rahuldav
7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali
7.2 saabeljalgne seis? tagumiste jalgade ülemine osa tuleb otse alla, aga jala alumine osa suunatud ette. kabjad on ete suunatud.
7.3 ruunjas, kimmel
7.4 otsmikul on täpp : 0,5-4cm
7.5 2,5 aastaselt
8.
4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus?
Turjakõrgus...täkud 158 ja märad 156 min
Rinnaümbermõõt....
Kere põikpikkus...
Kämbla ümbermõõt....täkud 18 ja märad 17 min
9.
a) pikkuse ehk formaadi indeksi valem on kerepikkus kepiga*100/ turjakõrgus
b) ratsahobustel indeks 98-104
c) rakkehobustel 104-108
d) sirged , sirutatud, kõik jalad näha
e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool
10.
A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip
B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baškiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224-238) berberi , ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petšoora
C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud
d) middendroff jagas :
sammuhobused- külmaverelised
kiirushobused- kuumaverelised
e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud
ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline
ratsa - rakke hobused - tori ratsatüüp, hanoveri tõug
traavlid - orlovi traavel , amerika traavel
universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada
poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune
raskeveohobused- suffolk ,
ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused
11.
a) allüürid jagatakse:
Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents
Kunstlikud- piruett . Peab õpetama
b)sammu pikkus
c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min
d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga
e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole. Sellega võib kaasneda riivlemine mille puhul eesjalad võivad kokku puutuda ja jalad saavad vigastada
12.
a) veojõud- hobuse võime teha tööd.
See jaguneb normaalne ja maksimaalne
b) 75kG ja see mood. 40% kehamassist
c) kitsad
d) tehtava töö valem´= jõud/ teepikkus
e) 1 hobujõud on. 75kGm/s ehk 735 W
13.
a)tõudokument- paaritus ja sünni ning põlvnemis ja tõutunnistus
b) ema
c)esimene grupp: pea, kael , kere
teine grupp: jäsemed
d) –
e) hindele hea vastab number 7
14. eesti maahobuse kasvatajate selts asutati 1921a Rakveres .
b) eesti hobuse liinid: maahobuse ja aretatud hobused
c) Hetman oli kasutusel Toris 1892 aastal..
15.
a) täisverelised tõud on araabia ja inglise, belgia,anglo araabia
b) 1880
c) mis põhimõttel eksiteerivad poolverelised?-poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3-4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku
d) kiiruse ja varavalmivuse suunas
16. Lääne- Euroopa raskeveohobused on: belgias- ardenn ja barbansoon, prantsusmaal-peršera ja fostjae bretoon, inglismaal-šaie, klaidsteil, suffolk
Nende kasutuseesmärk:
17.
a) krahv A. Orlov-Tsemenski poolt
b) vene traavel on kiirem(orlovi on ilusam)
c) vene traavel on saadud orlovi ja ameerika traavli ristamisel
d) veel tähtsad traavlid on prantsuse traavel ja taani traavel
e) tori tõug
18.
a) trakeeni on pärit saksamaalt ja ida-preisi piirkonnast
b) sõidu ja sõjaväe
c) Tori
d)eesti hobuse / tori
e) kaera- 2kg
põldheina- 10kg
juurvilja - 6kg
söödafosfaati- 80g
keedusoola - 60g
19.
a) 7, varsa
b)?
c) aknad kõrgel, sest
hobune võib akna katki lüüa
külm õhk peale ei puhuks- ei külmetuks
päike tugevalt peale ei paistaks
d)
e) kui on külmem vesi siis peaks andma põhku, ei joo nii ahnelt
20.
a) varssumine(poegmine) 11 kuud
b) ind kestab 7-10 päeva, kordub iga 21 päeva tagant
c)
d) immutatud kuuma veega, 3 ossa ?
e) 2h

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 26 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fullmoon Õppematerjali autor

Hobusekasvatuseksam 2 variant koos vastustega

hobused tõud traavel raskeveo tõug raskeveohobused traavlid ardenn märad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hobusekasvatuse ülevaade

Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5 Spermatosoidid säilivad emassuguorganis maksimaalselt 48 ha Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini?) Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku). Mikroobne käärimine toimub hobusel umb-ja käärsooles. Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea.

Loomakasvatus

doc

Hobusekasvatuse loengud

Suvine timuthein 4 4 4kg haljassegatis 10 15 15 Kaer 2 3 4 Karjamaa rohi 20 20 20kg keedusool 50 50 50 Hobusekasvatus H. Peterson I loeng 30.01.07 Hobuse eksterjöör, interjöör, konstitustsoon ja toitumus Hobuseeksterjöör on tema väline ilme. Pealmised kehaehitus vormid mis formeetitakse e moodustatakse genotüübi poolt ja tema arenedes vastavates keskkonna tingimustes. Välimiku kaudu pärandatakse suure eeldusega hobuse head jõudlusomadused: 1. Kiirus 2. veojõud

Hobusekasvatus

doc

Hobusekasvatus eksam

1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune on ruudukujuline, indeks on 98-1

Hobusekasvatus

doc

Hobusekasvatus

1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest faktoritest Eestis läbi aegade, EW 1919.a. maareformi mõju hobusekasvatusele, hobusekasvatus praeguses Eesti Vabariigis Tori Hobusekasvanduse I tegevusetapil (1856...1880) valitses kaks voolu. Ühed, kelle eestvedajaks oli A. T. Middendorff, pooldasid eesti hobuse parandamist välismaiste tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia

Loodus õpetus

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus