Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põllumajanduse erialane sõnastik (0)

1 Hindamata
Punktid
Erialane sõnastik
A:
* Ader - maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms.
* Agronoom - agronoomia eriteadlane
*Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa
*Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks
*Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides
*Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks
*Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi – mullaharimine , väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine , umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne.
* Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel.
*aretuspull- aretuses olev pull
*ammlehm- lehm kes ei imeta vasikat
*angli tõug- aretatud saksamaal, algmaterjal meie eesti punase tõu aretusele
*AP- Sviits(lehmatõu märk)
*AY- äärsir(lehmatou märk)
*Ase- koht kus lehm magab
B:
*Biotõrje- on umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil.
* bakter -üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism, pisik
D:
*Drenaaž (ka salakraavitus, torutus)- on mingi maa-ala pinnasesse ehitatud dreenitorudesüsteem, mille eesmärk on vaadeldavalt alalt liigse vee kokkukogumine ja selle ärajuhtimine
*diisel- kütuse liik
*dzörs- rasvarikka piimaga lehmasort
* doseering- Ravimite õige kogus
E:
*Eksportkultuur- on kultuurtaim , mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks.
*Eksportvili ehk müügivili- ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused
*emis- emane siga
*esmastiinus- esimene kord kui lehm(lehmik) jääb tiineks
*embrüosiirdamine- ühe lehma emakast viiakse embrüo teise lehma emakasse
*embrüo- viljastunud munarakk
*esmaseemenduskaal- sobilik kaal esmaseks tiineks jäämisel
*esilaadur- põllumajanduslik abivahend peale‑ ja mahalaadimiseks, ka virnastamiseks
F:
*Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi
*Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul.
H:
*Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi , enamasti kasutamiseks loomasöödana
*Niit ehk heinamaa - on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused
*Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks.
*Hüdropoonika- on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid
*hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits
I:
*Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid
*Intensiivpõllundus- on majandamisviis, mis püüab saada pinnaühikult kõrgeid saake ning teeb seda ulatuslikult põllumajandusmasinaid, väetisi, keemilisi jm. tõrjevahendeid kasutades
* Istandus - on taimekasvatusala või - majand , kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest
*Impotentsus- ei saa järglasi
*istik- mingi taime eraldi kasvav taim
*ind- emaslooma (perioodiline) sugukihu
*Indlemisperiood- aeg mil emasloom indleb
J:
*jõusööt- sööt mis antakse loomadele, et nad oleksid tugevamad(n. Hobusele antakse kaeru et jõuaks tööd teha)
*jahu- looma jõusööt
K:
*Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa)- on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili
* Kahjurid - on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustusi) ja materjale.
* Karjamaa - on rohumaa , kus karjatatakse kariloomi
* Kartul - on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul
*Kesa ehk kesapõld- on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist
*Kolhoos- (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand
*kombain- viljalõikuseks mõeldud masin
*kombainer- kombaini juhtija /hooldaja
*Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu
*Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaažiga
*Kultuurkarjamaa- on karjamaa, millel on külvatud rohustu
* Kultuurniit - on külviga rajatud niit
* Kultuurrohumaa - on külviga rajatud rohumaa
*Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks
*külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil
*künd- põlluharimisviis
*Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa
L:
* Laut - on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
*Looduslik karjamaa- on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel
*Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit.
*Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega
*lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis
*lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega
M:
* Maaparandus ehk melioratsioon - on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veerežiim ja elustik .
*Mahepõllumajandus- on looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.
*mehhanisaator- põllumajandusmasinaid ja ‑seadmeid teenindav ning hooldav oskustööline
*muna- linnukasvatussaadus, toiduaine
N:
* Niisutus (ka kastmine ja irrigatsioon)- on mingi maa-ala (enamasti põllu) kunstlik veega kastmine.
*Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
*Nisu (Triticum)- on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukonda kuuluv taimede perekond
*nuumveis- veis keda nuumatakse, et ta annaks rohkem liha kui viia tapamajja
O:
* Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare)- on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili
P:
*Piimapukk- on tee ääres asuv redeliga pukk , millele 1960.–1980. aastail asetati maamajapidamistes piimanõud, kust piimaauto piima kogus.
*Puiskarjamaa ehk metsakarjamaa- on suhteliselt hõre puistu , kus pidevalt karjatatakse loomi
*Põldhein- on lühiajalise (tavaliselt mõni aasta) kestusega väheliigiline (1–3 liiki) heintaimede kultuur, mida kasvatatakse loomasöödaks haritud maal
*Põllumajandus- on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. Tooraine
R:
*Roheline revolutsioon - oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine
*Rohumaa- on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
*Rohi on rohttaimede maapealsed osad, eriti loomade söödana.
S:
*Silo- on hapendamise teel konserveeritud toorsööt kariloomadele
*Sordiaretus- on taimekasvatuse haru, mis tegeleb kultuurtaimede sortide ja hübriidide loomise ja parandamisega
Põllumajanduse erialane sõnastik #1 Põllumajanduse erialane sõnastik #2 Põllumajanduse erialane sõnastik #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martti589 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Erialane sõnastik
3
doc

Erialane sõnastik

Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid · doseerimine-man

Eesti keel
Pärandkoosluste eksam
28
docx

Pärandkoosluste eksam

Rauaaeg – 6. saj. eKr – 13. saj. Hilisrauaajal võib juba kindlasti rääkida peamise asustusüksusena küladest kui mitme majapidamisega asustusüksustest talude vahel siiludeks jagatud külapõllu ja ühiskasutuses olevate rohu- ja alemaadega. Samal aja kasvas peaaegu kõikjal Eesti alal rahvaarv ning põllumaa pindala. Asustuse ümberpaiknemine toimus enamasti juba olemasolevate asustusüksuste piires: kohta vahetasid majad ja linnused, mitte põllud. Muutus põllumajandus ja aineline kultuur: kasutusele tulid uued maaharimisriistad, levis talirukki- ja seakasvatus. Kelti põllud - esiajalooline põllusüsteem, milles põllulapid on (peaaegu) täielikult ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati

Pärandkooslused
Pärandkooslused eksam
16
doc

Pärandkooslused eksam

1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega hein

Bioloogia
Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused
2
doc

Rohumaaviljeluse kordamisküsimuste vastused

1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit

Taimekasvatus
Agronoomia
23
pdf

Agronoomia

Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-

Agronoomia
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

Fotosünteesi lähteproduktid vabanevad. Orgaanilise aine lagunemise käigus leiab aset mitmesuguste laguproduktide ja mikroobse valgu molekulide liikumine, tekib mulla orgaanilineaine - huumus. Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalismehhaanilis omadusi, suurendab mulla poorsust, vee mahutavust ja vähendab lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina

Agronoomia
Õlgedest punumine
8
odt

Õlgedest punumine

JÕHVI GÜMNAASIUM Evelin Harjaks Õlgedest punumine Loovtöö Juhendaja: Kärt Kask Taimsete punutiste meister Endla Lipp, tunnistuse nr 007616 Jõhvi 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................3-2. 2. Töö sisu..........................................................................6 · Õlgedest punumise ajalugu.....................................................7 · Õlgede sordid........................................................................8 · Punumise materjalid..............................................................9 · Õlgede kasvatamine..................................................................11 · Materjali varumine....................................

Kirjandus
Teraviljad - Nisu-rukis-kaer-oder-riis-hirss ja sorgo
6
docx

Teraviljad - Nisu, rukis, kaer, oder, riis, hirss ja sorgo

viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi. Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun