5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kilpkonn1357
Õppematerjali autor
areneda igaks koeks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks. (säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud: Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! GEENITEHNOLOOGIA …on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism – organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad
Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! Töötatakse inimese südameklappide, rindade, kõrvade, luude, kõhrede jt. kehaosade kunstliku kasvatamise kallal. Katseklaasi-põis hakkas inimeses tööle. GEENITEHNOLOOGIA ...on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil. Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid
(säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud : Ammu on tuntud vereloometüvirakud . Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! GEENITEHNOLOOGIA ...on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse geene (geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO . Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks . Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Nokautorganism organism, kellel teatud geen on maha surutud. Geenide ülekandmine on võimalik restriktaaside abil.
Geenitehnoloogia Insenergeneetika DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine in vitro ja siiramine kromosoomi,plastiidi või viirusesse. Eelduseks rekombinantse DNA loomine so. DNA molekul,mis koosneb eri liigi DNA juppide ühendusest.(1970) restiktaasid bakterites leiduvad ensüümid mis tagavad neile nn ,,immuunsuse" viiruste vastu lõigates nende DNA juppideks. · Bakterid omavad võõra DNA vastu nn R/M süsteemi · toimub kahe ensüümi koostöö : restriktaas(R) mis lõikab DNA tükkideks ja metüültransferaan(M) mis metüleerib ära oma DNA ja kaitseb seega oma DNA-d lõhkumise eest. · Restriktaasid tunnevad ära teatud järjestusega nukleotiidi paarid (4-8)DNA-s · teada erinevaid restriktaase üle 3500 · vastavalt restriktaasi toimele lõigatakse DNA lahti kas lõikuvalt või tömbilt. Kahe DNA kleepuvate otste liitumine toimub komplementaarsus printsiipide alusel ja ahelate aheald
- Parandatud valmismisajaga ja säilimiskindlad - II põlvkond (möödunud kümnendi lõpp): - Rõhk patendil ja seaduslikul kaitsel - Viirusresistsed - Nematoodikindlad - Külmakindlad(lisatud kala geen) - Ravimitööstuse otstarbega - Loomad,kes toodavad ravivalke - III põlvkond(alles uuringute tasemel): - Multifunktsionaalsus: - Vitamiinide/mineraalainete sisalduse parandamine - Sisaldavad ravikomponente - Efektiivsemalt talitsevad taimed - Nokautorganismid: - Geenitehnoloogia meetod, kuis tekitatakse suunatud mutageeniga geenirike - Mõjutatakse embrüoid-omadused päranduvad edasi - Kõige rohkem hiire geene (sarnased inimestega) - In. Pärilike haiguste olemuse ja avalduva käigu uurimine hiirtel - Geeni avaldumise välistamine=geeninokaut - Tehnoloogia-geenisihtimine o Luuakse DNA jupp, mis sisaldab suure osa sihitava geeni järjestusest, kuid seal on mingi oluline viga, nii et geen ei hakka tööle o Lisatud markergeen
Konspekt + Õp lk 50 - 56. Tuvastamine: vt vihikust STR, SNP jms. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp . Konspekt, üldine, kogu materjali esitlus ja õp lk 38 – 46. 8. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga, geeniteraapia (õp lk 49-50). Geeninokaut, geenivaigistus (lk 47 ja 50). Konspekt ja õp lk 47 – 50.
printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Fundamentaalteadus- kui uuritakse objektide või nähtuste olemust ning nendega seotud seaduspärasusi. (teaduse isu, faktid, teooria) Bioloogia seos teiste teadustega: Biofüüsika, biokeemia, meditsiin, veterinaaria, taime- ja loomageograafia, looduskaitse, informaatika, sordiaretus, tõuaretus, biotehnoloogia, geenitehnoloogia, bioonika. Biotehnoloogia kasutusalad Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate organismide elutegevuse tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. (jogurt, saiake- pärmseened kergitasid saiakest, juust, või) Põhiliselt kasutatavad organismid on bakterid, seened.(rohehallik) Biotehnoloogia eelised · Suur energiasäästlikkus · Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke. · Odav tooraine Biotehnoloogia puudused
fragmentide isoleerimine genoomist ning viimine replitseeruvatesse DNA molekulidesse – kloneerimisvektoritesse. Saadud rekombinantset DNA-d paljundatakse rakkudes – saadakse palju koopiaid ehk kloone. Vastavat protseduuri nimetatakse geenide kloneerimiseks (kloonimiseks). Kloneerimisel on mitmeid rakendusi: o DNA primaarjärjestuse määramine o Geeni(de) avaldumise regulatsiooni uurimine o Geeniproduktide funktsioonide uurimine o Geenitehnoloogia Lisaks geenide kloneerimisele on võimalik DNA-d paljundada nii in vivo kui in vitro – PCR. Kasutatavad ensüümid: o Nukleaasid – ensüümid, mis lagundavad NH-s fosfodiestersidemeid *Eksonukleaasid – lagundavad NH ahelat kas 5’- või 3’-otsast *Endonukleaasid – lagundavad NH-d, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt (nt restriktsioonilised endonukleaasid ehk restrikaasid). Restriktaasid tunnevad ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid