Ahhal-Tekiini hobune (0)

Järvamaa kutsehariduskeskus
Referaat
Ahhal -Tekiini hobune
Daniil Bessedin
PH1
Särevere 2012

Sisukord

• Sissejuhatus...............................................................................................................3
  

Tõu omadused.................................................................................................4
Välimik.............................................................................................................4
Ahhal-Tekiini tüüpe......................................................................................4;5

• Ajalugu......................................................................................................................6
  

Absent...............................................................................................................6

• Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon............................................................................7
  
• Kasutatud kirjandus...................................................................................................8
  

Sissejuhatus

Ahhal-tekiini hobune on hobusetõug, mis pärineb algselt Türkmenistani kõrbetest. Ahhal-tekiini hobune on kõrge, sale ja sihvakas, pika kaela ning hõreda laka ja sabaga. Ta karval on alati kuldne läige. Ahhal-tekiini hobust peetakse üheks vanimaks tõuks maailmas. Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja välimuse poolest. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem ahhal-tekiine Venemaal ja Türkmenistanis, kuid neid leidub ka Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune

Tõu omadused

Välimus elegantne, graatsiline, suursugune , tõule iseloomulikult kõrge peahoiakuga. Liikumine hoogne, avar, liuglev, elastne ning mugav ratsanikule. Kiire ja väga vastupidav hobune, kes on aretatud universaalseks kasutuseks- kasutatakse edukalt nii kiiruspordis, vastupidavusaladel kui ka klassikalistel ratsaspordialadel. Iseloomult temperamentne, vähem esineb närvilisust ja tasakaalukust. Intelligentne, õpib kiiresti, sageli tekib neil ühe inimesega tugevam side. Pikaealine, hea ja vastupidava tervisega, hea sigimisvõimega ning hea söödakasutavusega.

Välimik

Keskmiseks turjakõrguseks peatakse 155-160 cm. Pea on kehaga proportsionaalne, kerge, kuiv, profiil sirge või kumer . Silmad on suured, ilmekad, sageli viltused ja ülalauga rohkem kaetud. Kõrvad enamasti pikad, õhukesed, terava tipuga ja väga liikuvad. Mokad ja sõõrmed õhukesed ja kuivad. Kukal pikk, sageli iseloomuliku tugeva nn. kuklajõnksuga. Kaela asetus on püstine, kõrge liitumisega. Kael pikk ja sirge või S-kujuline. Lakk on hõre või puudub üldse. Turi kõrge, pikk ja hea lihastikuga. Rind on kitsam ja mitte väga sügav. Õlad pikad ja kaldus. Selg ja nimme sirged ja suhteliselt pikad. Laudjas lai, pikk ning libajas. Lihastik hästi arenenud. Saba madala asetusega, sageli hõre. Jalad pikad ja kuivad, tugevate liigeste ja selgelt eristatavate kõõlustega. Tagajalgadel võib esineda saabeljalgsust. Sõrgatsid pikad ja elastsed kuid mitte pehmed , väheldase või puuduva sõrgatsitutiga. Kabjad reeglina väikesed ja tugevad. Karvkate on õhuke, peen ja siidine. Enamlevinud värvused on kõrvid ja võigud, esineb ka musti , raudjaid, halle , kollaseid ja kreemjaid. Võib esineda ulatuslikke valgeid märgiseid.

Ahhal-Tekiini tüüpe

Praeguselt on levinud tõusiseselt kolm erinevat tüüpi:

Algupärane tüüp- äratuntavalt iseloomulik ahhal-tekkini tüüp

Sportlik tüüp- massiivsema kehaehitusega, välimik rohkem sarnane klassikalistele ratsahobusetõugudele.

Kiirushobusetüüp- sarnaneb välimikult galopihobustele (inglise täisvereline)
http://www.akhalteke.ee/

Ajalugu2

Ahhal-Tekiini tõugu loetakse maailma kõige vanemaks ratsahobuse tõuks. Varaseimad allikad neist pärinevad 1000.a. e.m.a. kesk- Aasia aladel. Ajalooliselt sõja-ja rännakuhobune. Seda tõugu on kasutatud enamuse ratsahobusetõugude aretuses, sh. Araabia täisverelise hobuse ja inglise täisverelise ratsahobuse, kuid ka trakeeni, doni, budjonnõi, vene ratsahobuse jt. aretuses. Praegusel ajal aretatakse ahhal-tekiine puhasaretuse teel, suletud tõuraamatut peetakse 1932. Peamised kasvatajad on Turkmeenia, Lõuna-Venemaa piirkond ja Kasahstan . Ahhal-Teke nimi tuleneb Turkmenstani teke hõimust, kes elavad praeguse ajani Ahhali oaasis Karakumi kõrbes Iraani piiri lähedal.

Absent

Absent, 8-aastane ahhal-tekiini täkk, võitis 1960. aastal Roomas toimunud olümpiamängudel kuldmedali koolisõidus. Neli aastat hiljem võitis ta Filatoviga Tokyos toimunud olümpiamängudel pronksmedali ja 1968. aastal võideti meeskondlik kuld Ivan Kalitaga.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune
http://www.akhalteke.ee/

Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon3

Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni (EST-ATA) eesmärgiks on Eestis elavate ahhal-tekiinide ja ahhal-tekiini sporthobuste registri pidamine. Kavatsetakse korraldada hobuspordialaseid koolitusi ning treeninguid, osutada nõuandeteenuseid hobuste pidamise, söötmise, tervishoiu jt. alal. Ühing järgib oma tegevuses Venemaal Ryazanis originaaltõuraamatut pidava organsatsiooni sätestatud põhimõtteid. Hetkel elab Eestis 31 puhtatõulist ahhal-tekiini tõugu hobust.
http://www.lemmik.ee/index.php?145542

Kasutatud kirjandus

http://www.lemmik.ee/index.php?145542

http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune

http://www.akhalteke.ee/
8