Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ahhal-Tekiini hobune (0)

1 Hindamata
Punktid
Järvamaa kutsehariduskeskus
Referaat
Ahhal -Tekiini hobune
Daniil Bessedin
PH1
Särevere 2012


Sisukord


  • Sissejuhatus...............................................................................................................3

Tõu omadused.................................................................................................4
Välimik.............................................................................................................4
Ahhal-Tekiini tüüpe......................................................................................4;5
  • Ajalugu......................................................................................................................6

Absent...............................................................................................................6
  • Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon............................................................................7
  • Kasutatud kirjandus...................................................................................................8



Sissejuhatus


Ahhal-tekiini hobune on hobusetõug, mis pärineb algselt Türkmenistani kõrbetest. Ahhal-tekiini hobune on kõrge, sale ja sihvakas, pika kaela ning hõreda laka ja sabaga. Ta karval on alati kuldne läige. Ahhal-tekiini hobust peetakse üheks vanimaks tõuks maailmas. Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja välimuse poolest. Tänapäeval kasvatatakse kõige rohkem ahhal-tekiine Venemaal ja Türkmenistanis, kuid neid leidub ka Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Ahhal-tekiinid sobivad väga hästi kestvusratsutamisesse ehk rännakusse, aga ka koolisõitu, krossi ja takistussõitu.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune

Tõu omadused


Välimus elegantne, graatsiline, suursugune , tõule iseloomulikult kõrge peahoiakuga. Liikumine hoogne, avar, liuglev, elastne ning mugav ratsanikule. Kiire ja väga vastupidav hobune, kes on aretatud universaalseks kasutuseks- kasutatakse edukalt nii kiiruspordis, vastupidavusaladel kui ka klassikalistel ratsaspordialadel. Iseloomult temperamentne, vähem esineb närvilisust ja tasakaalukust. Intelligentne, õpib kiiresti, sageli tekib neil ühe inimesega tugevam side. Pikaealine, hea ja vastupidava tervisega, hea sigimisvõimega ning hea söödakasutavusega.

Välimik


Keskmiseks turjakõrguseks peatakse 155-160 cm. Pea on kehaga proportsionaalne, kerge, kuiv, profiil sirge või kumer . Silmad on suured, ilmekad, sageli viltused ja ülalauga rohkem kaetud. Kõrvad enamasti pikad, õhukesed, terava tipuga ja väga liikuvad. Mokad ja sõõrmed õhukesed ja kuivad. Kukal pikk, sageli iseloomuliku tugeva nn. kuklajõnksuga. Kaela asetus on püstine, kõrge liitumisega. Kael pikk ja sirge või S-kujuline. Lakk on hõre või puudub üldse. Turi kõrge, pikk ja hea lihastikuga. Rind on kitsam ja mitte väga sügav. Õlad pikad ja kaldus. Selg ja nimme sirged ja suhteliselt pikad. Laudjas lai, pikk ning libajas. Lihastik hästi arenenud. Saba madala asetusega, sageli hõre. Jalad pikad ja kuivad, tugevate liigeste ja selgelt eristatavate kõõlustega. Tagajalgadel võib esineda saabeljalgsust. Sõrgatsid pikad ja elastsed kuid mitte pehmed , väheldase või puuduva sõrgatsitutiga. Kabjad reeglina väikesed ja tugevad. Karvkate on õhuke, peen ja siidine. Enamlevinud värvused on kõrvid ja võigud, esineb ka musti , raudjaid, halle , kollaseid ja kreemjaid. Võib esineda ulatuslikke valgeid märgiseid.

Ahhal-Tekiini tüüpe


Praeguselt on levinud tõusiseselt kolm erinevat tüüpi:
  • Algupärane tüüp- äratuntavalt iseloomulik ahhal-tekkini tüüp
  • Sportlik tüüp- massiivsema kehaehitusega, välimik rohkem sarnane klassikalistele ratsahobusetõugudele.
  • Kiirushobusetüüp- sarnaneb välimikult galopihobustele (inglise täisvereline)
    http://www.akhalteke.ee/

    Ajalugu2


    Ahhal-Tekiini tõugu loetakse maailma kõige vanemaks ratsahobuse tõuks. Varaseimad allikad neist pärinevad 1000.a. e.m.a. kesk- Aasia aladel. Ajalooliselt sõja-ja rännakuhobune. Seda tõugu on kasutatud enamuse ratsahobusetõugude aretuses, sh. Araabia täisverelise hobuse ja inglise täisverelise ratsahobuse, kuid ka trakeeni, doni, budjonnõi, vene ratsahobuse jt. aretuses. Praegusel ajal aretatakse ahhal-tekiine puhasaretuse teel, suletud tõuraamatut peetakse 1932. Peamised kasvatajad on Turkmeenia, Lõuna-Venemaa piirkond ja Kasahstan . Ahhal-Teke nimi tuleneb Turkmenstani teke hõimust, kes elavad praeguse ajani Ahhali oaasis Karakumi kõrbes Iraani piiri lähedal.

    Absent


    Absent, 8-aastane ahhal-tekiini täkk, võitis 1960. aastal Roomas toimunud olümpiamängudel kuldmedali koolisõidus. Neli aastat hiljem võitis ta Filatoviga Tokyos toimunud olümpiamängudel pronksmedali ja 1968. aastal võideti meeskondlik kuld Ivan Kalitaga.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune
    http://www.akhalteke.ee/

    Eesti Ahhal-Tekiini Assossatsioon3


    Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni (EST-ATA) eesmärgiks on Eestis elavate ahhal-tekiinide ja ahhal-tekiini sporthobuste registri pidamine. Kavatsetakse korraldada hobuspordialaseid koolitusi ning treeninguid, osutada nõuandeteenuseid hobuste pidamise, söötmise, tervishoiu jt. alal. Ühing järgib oma tegevuses Venemaal Ryazanis originaaltõuraamatut pidava organsatsiooni sätestatud põhimõtteid. Hetkel elab Eestis 31 puhtatõulist ahhal-tekiini tõugu hobust.
    http://www.lemmik.ee/index.php?145542

    Kasutatud kirjandus


  • http://www.lemmik.ee/index.php?145542
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Ahhal-tekiini_hobune
  • http://www.akhalteke.ee/
    8
  • Ahhal-Tekiini hobune #1 Ahhal-Tekiini hobune #2 Ahhal-Tekiini hobune #3 Ahhal-Tekiini hobune #4 Ahhal-Tekiini hobune #5 Ahhal-Tekiini hobune #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaabakas123 Õppematerjali autor
    Referaadis on kirjeldatud hobuse välimust, selle ajalugu, absenti-üht silmapaistvamat sporthobust ning sellega tegelevat ühingut. Täitsa viite väärt referaat ! Vormistus ok !

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Hobusekasvatuse loengud
    26
    doc

    Hobusekasvatuse loengud

    Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune ­ E. caballus 2. Przewalski hobune ­ Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan ­ E. caballus gmelini ­ primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed.

    Hobusekasvatus
    Uurimustöö eesti--tori- ja eesti raskeveohobusest
    69
    docx

    Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

    PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja

    Bioloogia
    KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
    72
    doc

    KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

    KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 ­ Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

    Kalakaubandus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun