PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL (0)

Tallinna Ülikool
Kommunikatsiooniinstituut
PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA KOERTEL
referaat
Koostas: Kristiina Tammik
Juhendas: Arko Olesk
Tallinn 2013
SISUKORD
Sissejuhatus: 3
Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA: 4
Arukas aretus : 5-6
Kasutatud allikad: 7
SISSEJUHATUS
Areneva silmavõrkkesta kõhetumise, PRA(Progressive Retinal Artrophy), näol on tegemist silmahaigusega, mida esmakordselt on kirjeldatud 20.sajandi alguses. Progresseeruv võrkkesta atroofia on võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõppeb pimedaksjäämisega. Esimeseks märgiks on kanapimedus, laienenud pupillid, tavalisest suurem silmade läikivus(Eesti Siberi Husky Ühing, 2013, Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA)).
PRA on pärilik haigus, mis tähendab seda, et kindlustamaks enda tulevase koera tervise, peaks koerahuviline vaatama enda koera pesakonna vanemate terviseuuringute tulemusi. Kõik terviseuuringute tulemused, seal hulgas ka PRA testi tulemused, on võimalik näha Eesti Kennelliidu online registris(juhul, kui nad on tehtud).
Hoolimata sellest, et paljude tõugude aretusnõuetes ei ole silmahaiguste test kohustuslik, teeb enda tõugu austav kasvataja sellegi poolest Eesti Kennelliidu usaldusarsti, doktor Ülle Kella, juures pärilikkude silmahaiguste testi veendumaks, et sündivad kutsikad sünniksid tervetena.
Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA
Eesti Kennelliidu ainus silmauuringute alal pädev olev usaldusarst, doktor Ülle Kell, kirjutas 15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, „Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise,“ järgnevalt: „PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga.“
Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel.
PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod- cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp - ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad taandarenema hilises faasis ja koerad jäävad pimedaks tavaliselt 4- kuni 6-aastaselt. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal.
Kui tavaliselt pärandub PRA autosoomse retsessiivse geeni kaudu, siis kahel koeratõu, siberi huskyl ja samojeedil, ilmneb PRA soost sõltuva retsessiivse tunnusena. Eesti Siberi Huskyde Tõuühingu kodulehelt leiab ka põhjenduse: „See tähendab, et kuna haigus pärandub huskydel x kromosoomi kaudu, ei pruugi emastel koeratel neil esineva kahe x kromosoomi tõttu alati haigus väljenduda, kuigi nad võivad olla samal ajal ikkagi haiguse kandjad (üks nende x kromosoomidest on PRA kandja). Kuna isastel koertel on aga x ja y kromosoomid , siis alati kui x kromosoomiga kaasneb PRA on nad lisaks haiguse kandjaks olemisele ka ise haiged.“
Arukas aretus
Arukalt aretades on võimalik võrkkesta atroofiast võimalik siiski hoiduda, prcd PRA- d saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis tekitavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale. (Martin, M., 2012, Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, Austraalia lambakoera tervisest, PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - PRA (Progressive Retinal Atrophy)
Lisaks sellele toob Marge Martin Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu kodulehel välja soovituslikud paaritusskeemid:
Kuvatõmmis Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühingu kodulehelt, skeemi autor Marge Martin
Samalt veebilehelt saab teada, et aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd PRA DNA testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd PRA DNA testi tulemus on terve. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda.
Tehes aga koerale prcd PRA DNA testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). Soovitav oleks kasutada B ja C tulemusega koera ainult koeraga, kellel tulemus A. Sedasi toimides on haigete kutsikate sünd välistatud. A koera võib aga kasutada ükskõik, mis tulemusega koeraga ja ka testimata koeraga. Prcd PRA DNA testi saab teha Optigenis, mis asub Ameerikas. Selleks tuleks täita ankeet asutuse netilehel (www.optigen.com) ning testi tegemiseks peaks minema Eestis asuvasse suuremasse veterinaarkliinikusse, kus võetakse koera veri ja täidetakse dokumendid , mis omanik on eelnevalt Optigeni kodulehel täitnud ja välja printinud. Kliinik täidab oma osa dokumentidel ning saadab need koos verega Ameerikasse. Tulemuse saab teada reeglina nädala-kahe pärast. (Järv, I. & Nilisk, M., 2010, PRA DNA-test, viidatud Optigen.com 2010 lehelt)
Kasutatud allikad
Eesti Siberi Husky Ühing, 2013, Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA), URL(kasutatud 05.10.13): http://www.husky.ee/index.php/siberi-husky/tervis.html
Kell, Ü. (2012): Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise. Eesti Päevaleht, URL(kasutatud 05.10.13): http://www.epl.ee/news/eesti/parilikud-silmahaigused-voivad-votta-koeralt-alatiseks-nagemise.d?id=64543912
Martin, M. (2013), Lamba- ja Karjakoerte Eesti Tõuühing, Austraalia lambakoera tervisest, PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA - PRA (Progressive Retinal Atrophy), URL(kasutatud 05.10.13): http://www.lket.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=69&Itemid=34
Järv, I. & Nilisk, M., 2010, PRA DNA-test, viidatud Optigen.com 2010 lehelt, URL(kasutatud 19.10.2013): http://web.zone.ee/toalmark/index.php?sisu=tervis3