Laste mõtteid ei tohiks blokeerida vaid aidata jõuda õige lahenduseni. d)Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? See aitab vältida keskkonna ülestimuleerimist ning samuti muudab see kogu arengukeskkonna tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. e)Mida tähendab väljend "open-ended" arengukeskkonna planeerimisel? (open-ended: avatud lõpuga, lõpuni viimistlemata, paindlik) Open-ended arengukeskkond tähendab piltlikult öeldes näljasele mitte kala vaid õnge andmist. Lihtsatest materjalidest valmistatud mänguasjadele õpitakse leidma erinevaid rakendusi . Näiteks puuklotsid, millest saab ehitada palju erinevaid asju. f)Kuidas saab tänapäeval meie lasteaia õuekeskkonnas pakkuda lastele väljakutset ja stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)? Peksime usaldama lapsi rohkem ja võimaldama neil midagi oma kätega teha , kartmata õnnetuid tagajärgi
...............................................................................18 Mittemateriaalne keskkond ....................................................................................... 19 Virtuaalne keskkond.................................................................................................. 19 Sotsiaalne keskkond...................................................................................................20 2 ÖKOLOOGILINE ARENGUKESKKOND JA SELLE MÕJUSFÄÄRID................... 21 7. 2.1 Keskonda mõjutavad süsteemid............................................................................ 22 2.1.1 Mikrosüsteem................................................................................................... 22 2.1.2 Mesosüsteem.....................................................................................................22 2.1.3 Eksosüsteem............................................................
ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE Pedagoogid tagavad laste eakohase psühhomotoorse arengu, füüsilise ja vaimse tervise tugevdamise, huvi äratamise aktiivse liikumise ja sportimise vastu, teadmiste ja oskuste omandamise ohutust liikumisest ja liikumise ohutusest. Lapse aktiivne liikumist soodustav tervislik arengukeskkond kujundatakse kodu ja lasteaia koostöös. 3. LAPSE INDIVIDUAALSUSE JA TEMA ARENGUPOTENTSIAALI ARVESTAMINE Pedagoogid kavandavad õppe- ja kasvatusprotsessi, lähtudes lapse arengust ja edasijõudmisest, lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alusharidus KAALB-1kõ UURINGU KIRJALIK ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja:Riin Seema Koostaja: Kadi Kuusküll Tallinn 2015 Füüsilise keskkonna parandamine Õuealal välja vahetatud vananenud ja amortiseerunud vahendid. Paigaldatud uued, kaasaegsemad. Renoveeritud varjualune vihmase ilmaga õuesviibimiseks. Mänguväljaku vahendite uuendamine, siseteede uuendamine, jalgrattaraja uuendamine Õuevärava lukustamine, mänguväljakud ,,Piraadi laev", ,,Lamav politseinik" värava taga, parkla valgustus. Korrektne ja turvaline õueala (aed), loodusrada Kehtna parki, projekt IF turvafondi (lamavad politseinikud), mänguväljak turvaliseks, videovalve, liivavahetus liivakastides Jalgratta- ja liiklusraja planeerimine ning märgistamine. Psüh...
*Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste arvu kasv. *Abieluväliste laste arvu kasv. Kodu on lapse jaoks arengukeskkond. Laste arengu seisukohalt on oluline: Tegevuste hulk , millesse lapsed kaasatakse; Jagatud minevik: toetumine ühistele kogemustele aitab vanematel laiendada laste teadmisi; Üks-ühele tähelepanu ja vestlus toimuvad lapse jaoks väga tähendurikkas kontekstis; Kiindumus ema ja lapse vahel, teineteisest hoolimine. Koduse keskkonna emotsionaalses aspektis on vanemate ülesandeks: Olla rahul oma lapsega kui poisi/tüdrukuga ja
Makroelemendid e. põhibioelemendid-C, H, O, N, P, S: ligikaudu 98% org. kogumassist. (mittemetallid). Mesoelemendid-(Na, K, Mg, Ca, Cl) leidub org. ~1,5% Mikroelemendid-org. vajab väga väikestes kogustes(I, Co, Si, B, Zn, Cu)~0.00...%. Makroelemendid... Süsinik-kõik organismid koosnevad C ühenditest-annab püsivaid keemilisi sidemeid Vesinik-osaleb stabiliseerivate sidemete loomisel Hapnik-65-75%, massilt suurem osa-hapnik oksüdeerib rakkudes toitained Lämmastik-esineb valkude aminohapetes-osaleb H sidemete tekkes. Fosvor-esineb nukleiinhapate koostises-moodustab makroenergilisi sidemeid Väävel-leidub kahes aminohappes-moodustab valke stabiliseerivat ühendit. Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroeleme...
silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne. Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna
TEEMAD EKSAMIKS 1. Põhimõisted (Lapse heaolu, Lapse parim huvi jt) Laste heaolu sõltub: lapse pere toimetulekust ühiskonnas ja laste toimetulekust peres Bradshaw ja Mayhew (2005, 5): Füüsiline heaolu (sh suremus, õnnetused, toitumine, väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) Kognitiivne heaolu (hariduslikud saavutused) Käitumuslik heaolu (kuritegevus, uimastid) ja Emotsionaalne heaolu Lapse parim huvi - Kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning heaolu, tema identiteedi, pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist. 1. Lastekaitse mudel vs laste hoolekande mudel Lindsey (2004), Parton (2009) ja Fargion (2012) järgi on viimasel paarikümnel aastal laste hoolekanne transformeerunud lastekaitseks, mis võib kaasa tuua osade laste ilmajäämise abist ja toetusest (lapsed, kes on väärkohtlemise riskis)
a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb
millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid . Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist juhtima vasak ajupool .Seda fakti kinnitavad ka kirjaoskamatute tervete inimestega tehtud uuring. Niisiis avaldavad keskkonna mõjud aju ja käitumise seostele toimet isegi ühe ka sama oskuse või teadmise kasutamisel . Kultuurikeskkonna mõju inimeste vaimsetele operatsioonidele saab uurida ainult teades , et
tuleneda momentaalne mõtlematu reageerimine Suur haavatavus ja tundlikkus Sõprussuhted murdeeas Eelmurdeeas ebapüsivad Varases murdeeas püsivamad, tavaliselt samasoolised, samaealised, sarnaste sotsiaalmajanduslike teguritega peredest. Suur osa ajast veedetakse eakaaslastega. Oluline tähtsus sotsiaalse identsuse kujunemisel Keskmine murdeiga - mõlemasoolised kambad Hiline murdeiga - tekivad paarid Kodu kui lapse arengukeskkond. Noorele soodne keskkond: Elada koos mõlema vanemaga (olulised ka suhted!) Suhelda vanavanematega Elada kogu lapsepõlve jooksul ühes kohas Õdede-vendade olemasolu Piisav ruum (al 10 ea oma tuba) Kodu asukoht, mis võimaldaks kokkupuuteid vanemate töö, eakaaslaste, linnakultuuri, loodusega Sarnane elatustase võrreldes sõprade/klassikaaslastega Kokkuvõte: Murdeiga võib olla paras proovikivi. Samas on see
väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud väljaheite koostises olev vesi. Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 mlvett. · Mida noorem on organism, seda suurem on Mid i d tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus! Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil : · 1. vesi on kliimat kujundav faktor. nt sademed veeringe sademed, veeringe · 2. vesi kui elukeskkond. · 3. vesi kui arengukeskkond. · 4. vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, p , , vastsed, suguküpsed organismid. · 5. veehulk määrab ära ökosüsteemi 5 veehulk määrab ära ökosüsteemi bioproduktsiooni (taimse massi juurdekasv pindalaühiku kohta) pindalaühiku kohta)
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Alushariduse osakond Ülevaade kasvatusteadusse Esse Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Õppejõud:Tiiu Kuurme. Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetadaõpilastele teadust ja tarkust.Lisaks annab kool ka palju erinevaid kogemusi ,mida mäletatakse väga pikka aega.Kõik võimalikud harivad ekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks.Samuti klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust...
liikmetega võrdne õigus ja juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta alg- ning keskharidusele ( ÜRO Puuetega......, 2006). Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. See tähendab, et last tuleb õpetada ja arendada juba enne seda, kui ta kooli läheb. Koolieelsed lasteasutused ehk lasteaiad on soodus arengukeskkond, kuhu iga laps oma vanemate soovil saab tulla, kus tema individuaalsust osatakse ära tunda ning tema arenguks sobivaid tingimusi luua (Häidkind 2007). Raske või sügava vaimupuudega lastel on sama suur õigus alus- ja põhiharidusele kui teistel kergema (vaimu)puudega lastel. Alushariduse saamiseks peab kohalik omavalitsus looma võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses (eri)lasteasutuses eri- või sobitusrühmade näol
perevaidluste, kooli- ja lapsevaheliste vaidluste lahendamine, tööotsingu toetamine, alaealiste komisjonis osalemine, toetuste ja teenuste määramisel osalemine, võrgustikutöös osalemine, lastele ja peredele suunatud teenuste arendamine. 2. Vaesus kui sotsiaalprobleem- Vaesed on inimesed, kelle sissetulek on alla vaesusepiiri; Ühiskonnas tähendab see laste suuremat suremust, suurem risk seaduserikkujaks saada, vaeste lastel kehvem arengukeskkond, suurem tõenäosus et võimed jäävad välja arenemata ja üksikisikuliselt tähendab see piiratud valikuvõimaluste tunne loob teise järgu inimese tunde, Isiksuse kasv on emotsionaalsetel põhjustel pidurdatud, Põlguse talumine endiste vaeste poolt loob alaväärsustunde. 3. Inim- ja sotsiaalõigused õigused, millest peab sotsiaaltöötaja oma töös lähtuma (õigus sotsiaalabile, emade ja laste õigus
patsient peab õppima sooritama vajalikke toiminguid, et rahuldada oma enesehoolduse terapeutilisi nõudeid. Selles kontektis põhjendatud abistamismeetoid on toetamine, juhendamine, ümbruse paremustamise korraldamine ja õpetamine. Orem'i enesehoolduse ja õenduse metaparadigma 4 mõistet. · Inimene. Integreeritud tervik, mis funktsioneerib bioloogiliselt ja sotsiaalselt. Inimesel on võime iseennast tund aj toimida sihipäraselt. · Keskkond. Arengukeskkond on rida psühholoogilisi ja/või füüsilisi tingimusi, mis soodustavad sobivate eesmärkide seadmist ja saavutamist; soodustavad loovust ja minamõiste kujunemist, formeerivad hoiakuid ja väärtushinnanguid ja edendavad füüsilist kasvamist. · Tervis. Indiviidi tervislikkuse või ühtsuse seisund. Struktuurilt ja funktsioonilt terviklik või terve. Tervise füüsilist, psühholoogilist, kommunikatiivset ja sotsiaalset aspekti ei saa üksteist lahutada. · Õendus
e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks on a. lapse lähima arengu tsoon b. lapse arengukeskkond c. lapse oskuste-teadmiste tase, lähima arengu tsoon ja arengu keskkond d. nii lapse oskuste-teadmiste tase kui ka lapse arengu tsoon e. lapse oskuste-teadmiste tase 5) Rehabilitatsioonimeeskonda EI kuulu a. sotsiaaltöötaja b. arst c. logopeed d. eripedagoog e. kohaliku omavalitsuse esindaja 6) Mitteformaalsete hindamisprotseduuride eeliseks on see, et a. need ei eelda tulemuste võrdlemist eakohaste tulemustega b. need võimaldavad kasutada hindamiseks lapse poolt õppetegevuses valmistatut
saavutamiseks ja/või nende muutmiseks. 2. Infotöö laiemas mõistes on igasugune sihipärane tegevus teabe või andmetega (infoga) ja nende kandjatega 3. Kitsamas mõistes on ta spetsiifiline töö organisatsioonis info hankimise, säilitamise, teisendamise, kasutamise ja vahetamise korraldamisel SÜSTEEMITÖÖ Töö, mille käigus määratakse, muudetakse või arendatakse (tehnilises vaates luuakse) süsteemi * Infosüsteem on organisatsiooni arengukeskkond Majanduslik areng, konkurents ja muutused töökorralduses toovad organisatsiooni jaoks kaasa informatsiooni väärtuse kasvu Edukaks olemiseks ei piisa ainult informatsiooni omamisest, vajalik on tehnoloogia (ehk teadmised ja oskused) selle leidmiseks ja kaitsmiseks INFOSÜSTEEMI ARHITEKTUUR Infosüsteemi ja tema allsüsteemide ehitus- ja paiknevusvaated Siia kuuluvad arvutivõrkude, serverite, klientide, tarkvara, organisatsiooni, funktsionaalsuste ja andmete
5. Talle ei tehta liigselt etteheiteid selle eest, et tema tegevuse juures juhtub riiete määrdumist ja rebenemisigi või tekib siia-sinna kriimustusi. 6. Lapsele loetakse ette ja temaga koos vaadatakse raamatuid. (Kraav, 2000) On lapsi, kellel pole olnud kõikide külgede arenguks soodsaid tingimusi. Pedagoogid lasteaias ja koolis on siis arengutingimuste loomise kaudu ka nende laste arengu abistajad. Nad peavad oskama näha puudujääke ja tundma võimalusi ning viise, kuidas arengukeskkond lapsi selles osas järele saaks aidata. Kui vajakajäämised on suured, vajavad need lapsed eriti rohkesti pedagoogi tähelepanu ning mõnel juhul ei suudetagi piisavalt puudujääki korvata. (Kraav & Raudik, 1998) Oskuseni jõudmine võib toimuda väga erineval ajal, kuid mitte varem sellest, kui rinevate psüügiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t. siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskust nint teistegi oskuste omandamisel sõltub
). Õpetajate professionaalne areng ja selle toetamine. Tartu: Eesti Ülikoolide Kirjastus, 19-41 10. Lorenz, W. 1994. Social Work in a changing Europe. London; New York: Routledge, Chapman & Hall, Incorporated. 11. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Rmt. Vesisson & Ruus (Koost.). Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 34 -55 12. Zwölfter Kinder- and Jugendbericht: Bericht über die Lebenssituation junger Menschen und die Leistungen der Kinder- und Jugendhilfe in Deutschland (2005). 13. Walton, F. (2001). Kuidas saavutada teismeliste poolehoid nii kodus kui ka koolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 20 – 21 6
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahulda...
pilt, mis sümboliseeris seda laudkonda. Riiulis oli sama pildiga ning kausta sees mõistagi siis selle laua tööd. Viimane ja ühtlasi üks olulisemaid asju on klassi reeglid. Ka need peaksid olema lastele nähtavas kohas. Reegleid võiks kindlasti vahetevahel ette lugeda ning loomulikult kiita lapsi nende täitmise eest. Positiivsed õpikeskkonnad 1. Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuleerimisega? Kui arengukeskkond on kaootiliselt ülekuhjatud ja ülestimuleeriv, kulutab laps liiga palju energiat ümbritsevaga suhtestumiseks ja visuaalse informatsiooni töötlemiseks, mis on koormav ning väsitav. Alastimuleeriv keskkond aga ei inspireeri last õppima ega mängima. Seal on lihtsalt igav ja külm. Probleem on ka see, et suurosa lastest, kes astuvad algkooli, ei oska suhelda ega kuulata, nagu nende arengujärgule oleks loomulik. Kindlasti on see seotud (ka) ümbritseva keskkonna mõjudega. 2
kohustused teiste inimeste, inimühiskonna ja tulevaste põlvkondade ees. Kuigi inimõigused sisalduvad paljudes rahvusvahelise õiguse normides, käsitatakse neid kogumina ning koos kohustustega. (Haruoja, 2015) Lapse õigused on kirja pandud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille võttis ÜRO Peaassambleee vastu 1989. aastal Lapse õiguste rõhutamine ja konventsiooni vastuvõtmine tingiski vajaduse kindlustada lapse õigused igapäevaelus, st luua vajalik arengukeskkond ja toimiv lapse õiguste kaitse süsteem ning tagada lapse põhija erivajaduste rahuldamine perekonnas. (Rootsmann, 2007) Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kuna lapsed ja noored ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad tihti abi kellegi teise käest. Üheks abipakkujaks on noorsootöötaja. Noorsootöötajatel oluline roll noorte inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel
Eelkõige tähendab see arusaamist,et lapse areng toimub tema sisemise aktiivsuse mõjul mõõdukat väljakutset pakkuvas arengukeskkonnas. Teiseks tuleb silmas pidada, et teadvus kujuneb selle järkjärgulise, algselt motoorsete, hiljem vaimsete skeemide konstrueerimisena, milles osalevad assimilatsiooni-ja akommodatsiooniprotsessid. Kolmandaks tuleb mõista,et mõõdukat väljakutset motoorsete ja vaimsete skeemide kujundamiseks saab pakkuda vaid selline arengukeskkond, millele laps on võimeline reageerima teda arendavate motoorsete või vaimsete reageeringutena, st õpetajatel tuleb arengukeskkonna ja õppesituatsioonide loomisel arvestada konkreetses vanuses õpilase arenguvõimalustega. Nii Piaget` kui ka Fisheri ja Rose`i mudelite pedagoogiliseks rakendamiseks pakub häid võimalusi Võgotski kasutusele võetud lähima arengutsooni ehk potensiaalse arenguvaldkonna mõiste. Et toetada õpilase õppimist, tuleb pedagoogil Võgotski arvates silmas
On väga tähtis, et iga lapsevanem teaks ja jälgiks neid, kuna nende rikkumine võib tuua kaasa väga suuri probleeme. Iga laps vajab hoolitsust ja turvalist keskonda, kahjuks aga kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Minu arvates on väga õige see, et kohtul on õigus lapsevanematelt, kes kohtlevad oma lapsi halvasti ja ei hoolitse nende eest piisavalt, võimalus vanemlikud õigused ära võtta. Nii tagatakse lapsele terve arengukeskkond ja parem tulevik. Sain referaati tehes palju uusi teadmisi, ja tulevikus, olles ka ise lapsevanem, tean millised on minu õigused ja kohutused ja proovin neid täita nii hästi kui võimalik. Kasutatud kirjandus http://shrt.st/2ccf http://www.omapere.ee/page.php?pageid=49 http://ec.europa.eu/civiljustice/parental_resp/parental_resp_est_et.htm http://raulpage.org/koolitus/henberg.pdf http://www.legaltext.ee/text/et/X1017K7.htm
Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - lapse parimaid huve - lapse huve peab kaaluma teiste isikute huve ja õigusi rikkumata Ennetamine
ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest). 2. Günogenees Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni)
tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu Sotsiaalne (grupiprotsessid jne) märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata. Virtuaalne reklaam, porno, meedia. Lapsed väsinud, arvutisõltlased jne. 4. Arenemissituatsioonid ja nende olemus
Kuna igas rühmas on lapsi, kes räägivad rohkem ja on neid, kes vähem, siis õpetaja roll on kindlaks teha, et kõiki on kuuldud ja mõistetud (Counselling skills for teachers, J. A. Kottler, E. Kottler, 2007, lk. 78). Seda saab teha, kui määrata ühe- minuti-reegel, mille puhul saavad kõik sõna võtta ainult korra. Arvan, et väga hea idee on, kui rühmas on üks ese, mis tähistab luba sõnavõtuks kelle käes ,,jutuasi" on, see mudilane võib rääkida. Lapse arengukeskkond on väga oluline aspekt lasteaiarühma juures, sest ümbruskond aitab kaasa lapse arengule. Uuringud näitavad, et lapsed reageerivad hästi väikestele, mugavatele, kodustele ja intiimsetele ruumidele, lubades neil omavahel paremini suhelda. Näiteks on väga hea kujundada rühmaruumi mugav nurgake, mis on kõigest muust eraldatud. Seal saavad lapsed täiskasvanu vahelesekkumiseta omavahel mängida. Laste koosolekuid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
viibib ja kus tal on oma "seisus". Samuti lähedasemad suhted ühe partneriga. Vastupidisel juhul kujuneb ISOLEERITUS, kus lähisuhteid ei osata luua ega hoida, on raskusi seltskonda sisseelamisega, inimene on üksik, võib-olla tõrjutud. 7 ja 8 periood: Alates juba eeltäiskasvanu east ja siit edaspidi ei ole vanemate ja pedagoogide osa isiksuse kujunemisel enam nii määrava tähtsusega. Alus isiksuse arengule on pandud kuni murdeeani. See tähendab, et soodne arengukeskkond on selleks ajaks loonud kõik eeldused LOOVUSE ja MINA- TERVIKLIKKUSE kujunemisele küpses eas. Ebasoodsate arengutingimuste korral võib olla LOOVUS PÄRSITUD ja inimest võib vallata LOOTUSETUS ja MEELEHEIDE. KÜPSE INIMESE KÄSITLUSED MASLOW ( 1908 - 1968) Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on . Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................
1.Koolikohustuse mittetäitmine 2.Alaealiste õigusrikkumised 3.laste vanemliku hoolitsuseta jätmine 4.toimetulekuraskusteg ja vähekindlustatud perekonnad 5.vähesed võimalused vabaaja veetmiseks ja huvialadega tegelemiseks 6.laste ja perede tervistkahjustav ja hälbiv käitumine. Probleemid lastekaitse süsteemis 1.1 Eriolukorras olevate laste kaitse probleemid Eriolukorras olevate laste all mõtlen lapsi, kelle tavaline eakohast arengut ning vajadusi soodustav arengukeskkond on mingi asjaolu tõttu rikutud. Sealhulgas, kuid mitte ainult on eriolukorras olev laps väärkohtlemise all kannatav laps, vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laps; kuriteos kahtlustatav ja süüdistav laps, lapsprostituut, vangistatud või muul viisil vabadusest ilmajäetud alaealine. LASTE ÕIGUSTE KONVENTSIOONI, aga ka teiste rahvusvaheliste aktide järgi, on sellistele lastele vaja tagada eriline kaitse ja hooldus. Sealhulgas on vaja tagada nendele
Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises
ümbritsevate inimeste mõju nende tegevuse, hoiakute ja väärtuste kaudu, kultuuri, mis soosib või pärsib mõne omaduse avaldumist ja samuti füüsilist keskkonda, näiteks vaba liikumise ruumi, vahendeid mingi omaduse arendamiseks, keskkonna saastatust jm. 30. Milline sünnieelse arengu etapp on kõige olulisem ja miks? Kõige olulisemad on esimesed 8 nädalat, siis moodustuvad kehaorganid ja algab ka närvisüsteemi areng. 31. Kuidas mõjutab arengukeskkond närvisüsteemi arengut? Mida rikkalikum on arengukeskkond, seda rohkem seoseid tekib ning seda intelligentsem laps areneb. 32. Millega seostub inimese sotsiaalne areng? Hõlmab suhteid iseenda, teiste inimestega ja ümbritseva maailmaga. Toimub kogu elu vältel. Seda mõjutavad teised inimesed ja ühiskond oma väärtustega 33. Kui kaua kestab inimese areng? Arengu uurimisega tegelevat psühholoogia haru nimetatakse arengupsühholoogiaks ning see
kirjutasin iga kirjandi lõppu väikese retsensiooni. ,,mis hinde ma selle eest saan" ja ,,mida Hiljem ütles mulle mitu õpilast, see mulle annab". Kalkuleerimisoskust et neile oli see, mis sinna lõppu oli on elus muidugi vaja, kuid kui see kujuneb kirjutatud, tähtsam kui hinne. valitsevaks mõtteviisiks, saame TLÜ uuring ,,Kool kui arengukeskkond tervikliku inimese asemel osainimese, ja õpilaste toimetulek" näitas, et koole, kellele palju inimlikku on võõras. kus valitseb hea koolikliima ja kus ei Vanameelsed uuendajad. Loovas õpita üksnes hinnete nimel, on ligi neljandik. inimeses on konvergentne ja divergentne Tasub tähele panna, et neis koolides mõtlemine koos. Ühelt poolt austab on kõrge õppeedukus
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
omast tähendab, et õpetamisprotsessis on sellel suur mõju ning õpetaja peab sellega arvestama, mitte eeldama, et täiskasvanutele kohased õppemeetodid sobivad ka lastele. Lastekeskse õpetamise võtmesõnaks on aktiivne õpe. See tähendab, et lapsed õpivad pigem aktiivse tegevuse käigus, mitte passiivsel vaatlusel. Õpetaja peab mõistma, et laps peab ise saama probleeme uurida ja vastuseid avastada. Õpetaja ülesandeks on luua lastele piisavalt hea arengukeskkond. Ülesanded peavad olema eesmärgipärased ning õppimise tulemus peaks olema last motiveeriv. Samuti peab õpetaja keskenduma õppimisprotsessile, mitte ainult lõpptulemusele. See tähendab, et õpetaja peaks huvituma, kuidas laps mõtleb, mitte ainult, mis on tema vastus. 378-409 27 SKEEMID JA MUDELID Joonisel 1 on kujutatud Ameerika psühholoogi Bronfenbrenneri mudelit aastast 1979. Tema
Isiksuseomaduste mõõtmine Intelligentsustestid Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemiskoskuses, mäletamisvõimes, mõistamisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Umbes 50-70% intelligentsusest on determineeritud geneedtiliselt. Lahus kasvanud monotsügootide sarnasus intelligentsuses on suurem kui koos kasvanud, aga geneetiliselt erinevamatel isikutel. Teise poole tagavad haridus, kasvatus, arengukeskkond, tingimuste ja abivahendite olemasolu ja kvaliteet. Ent vastavate minimaalsetegi kasvatuslike ja haridustingimusteta ei arene kaasasündinud eeldused headeks vaimseteks võimeteks. Intelligentsust on teoreetiliselt seletatud mitmeti. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. C.Spearmani, Inglise psühholoogi ja statistikateadlase arvates on intelligentsuse aluseks kahte tüüpi faktorid: üldandekuse faktor(G) ja erinavad spetsiaalfaktorid(S)
Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli
armastuse ja mõõduka nõudlikkuse kombineerumine. Autoriteetsed vanemad on edukamad sotsialiseerijad kui autoritaarsed. Õpilaste klassisisesed saatuslikud grupeeringud (edukuse, jõukuse jt. tunnuste alusel) hakkavad moodustuma murdeeas ja püsivad tavaliselt keskkooli lõpuni. Õpilasgruppide ja sõprusringide olemasolu klassides on normaalne nähtus ning neis tuleb näha pigem tuge kui takistust kasvatustöö korraldamiseks. Kolmandaks võimsaks sotsialiseerivaks faktoriks on vahetu arengukeskkond, mis lapse arengu varases staadiumis jõuab tema koju TV vahendusel. Televisioonil on nii pos. kui neg. mõju. Peale massikommunikatsiooni mõjutab laste sotsiaalset kujunemist vahetu arengukeskkond, mis avaldub ühiskonnas valitsevate meeleolude, probleemide ja rõõmudena. Praegu eestlased – venelased, rikkad- vaesed. Kõlbeline areng ja L. KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused.
Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
! Täiskasvanud inimese veetarve on rahuolekus iga kehakilogrammi kohta 40 ml vett. Vee ainevahetuse kaks seaduspärasust : 1. mida noorem on organism, seda suurem on tema veesisaldus ja seda kiiremini toimub veevahetus. 2. ja vananedes vastupidi. Vee funktsioonid õkosüsteemi tasandil : Vesi on kliimat kujundav faktor. + sademed + stabiliseerib temperatuuri + veeringe + vesi kui elukeskkond. (kõigi viie riigi esindajad elavad vees.) + vesi kui arengukeskkond. (kõigi 5 riigi areng võib toimuda vees) + vesi kui levikukeskkond. Spoorid, eosed, vastsed, suguküpsed organismid. eriti hea on vooluvesi ja hoovused. Elusorganismid kasutavad põhiliselt vett vedelas agregaatolekus. Veeauru kasutavad üksikud lihtsamad organismid. (mõned taimed ja samblikud). Vesi tahkes olekus on organismidele purustava toimega. ------------------------------------------------------------------------- Biokeemia
silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu. Ühemunakaksikud sarnanevad oma pärilike võimete poolest tunduvalt rohkem kui erimunakaksikud. Samas arvatakse, et seda võib osalt tingida nende ühesugune kohtlemine. Erimunakaksikuid koheldakse erinevamalt. Põhimõtteliselt toimib pärilikkuse ja keskkonna vastasmõju, küsimus on eelkõige selles, mil viisil see toimib. Võimalik, et arengukeskkond, mis sobib ühtedele, ei sobi teistele. Tänapäeval valitseb seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli
SÜÜTUNNE 3.- 6 HÄBI, K AHTLEM INE ISESEISVUS 1-3 EBAKINDLUS 0- USALDUS 1 Erikson esitas oma raamatus “Childhood and society” teooria lapsepõlve arengu ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest. Ta selgitas kuidas lapse arengukeskkond (tema vanemad, nende kasvatustraditsioonid, suguvõsale omased kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste (immigrant, kokkupuude erinevate kultuuridega) Mõistis Erikson, et Freudi teooriat tuleb kaaluda, võttes arvesse ühiskonnamõjutusi inimesele. Tüdruk, kes kasvab üles Siuxi
Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka
Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka
Kuna alguses oli seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppete- gevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelli- gentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
