Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laps ja tema arengukeskkond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel?
  • Kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada?
  • Kui küsida lapselt millest on tehtud pilved?
  • Keskkonna organiseerimisel?
  • Mida tähendab väljend "open-ended" arengukeskkonna planeerimisel?
  • Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas?
  • Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele?
  • Mida õppisid antud videost praktilist?
  • Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine?
  • Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused?
  • Millised on ühe teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed?
  • Mida uut õppisid said teada?
Laps ja tema arengukeskkond
  • Teema I- Sissejuhatus teemasse
    Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud . Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut.
    Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning õpib seeläbi iseseisvust ning valikuid tegema ja otsuseid langetama . Tekkisid ka mõtted sellest, et tulevikus oma lapsi ma sellisesse kooli panna ei sooviks. Leian, et kui sul ei ole õpetajaid kes õpetaks sulle seda mida vaja, ei saa ka lapsel tekkida huvi sellevastu millest ta kuulnud ei ole. Aga mis võiks tänapäeva lasteaias/koolis teistmoodi olla, on see, et võiks olla rohkem valikuvõimalusi, et juba nooremana
    saaksid lapsed langetada otsuseid.
  • Teema II- Laps kasvukeskkonnas
    a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? Üheks probleemiks on see, et lastel tekivad keskendumishäired arengukeskkonna ülestimuleerituse tõttu ning see mõjub ka laste kõnelemis- ja kuulmisvõimele pidurdavalt. Need raskused võivad lapsi mõjutada ka koolieas. Leian, et lasteaedade kujundamisel peaks eelkõike lähtuma lastest endast, sest liiga värviline ja ülekujundatud ümbrus võib laste jaoks olla intensiivne ja mõjuda halvasti. Oluline on leida alastimuleerimise ja ülestimuleerimise vahel tasakaal, kuna alastimuleerimine põhjustab samuti arengu pidurdumist.
    b)Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruumi vahel? Tähtis ei ole niivõrd rühmaruumi igavus või selle visuaalselt mürarikkaks muutmine vaid see, et ruum oleks funktsionaalne, täidaks oma arendavat eesmärki ja läheks kokku laste vajadustega.
    c)Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine )- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? Lasta keskkonnal last ise õpetada, ehk siis laps peaks õppima keskkonnas kuulama oma kaaslasi ning tegema järeldusi. Nagu toodi näide, kui küsida lapselt millest on tehtud pilved ? Laste mõtteid ei tohiks blokeerida vaid aidata jõuda õige lahenduseni.
    d)Mida annab keskkonnale naturaalsete vahendite (puit, loodusmaterjalid) kasutamine keskkonna organiseerimisel? See aitab vältida keskkonna ülestimuleerimist ning samuti muudab see kogu arengukeskkonna tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. e)Mida tähendab väljend " open - ended " arengukeskkonna planeerimisel? (open-ended: avatud lõpuga, lõpuni viimistlemata, paindlik) Open-ended arengukeskkond tähendab piltlikult öeldes näljasele mitte kala vaid õnge andmist. Lihtsatest materjalidest valmistatud mänguasjadele õpitakse leidma erinevaid rakendusi . Näiteks puuklotsid , millest saab ehitada palju erinevaid asju.
    f)Kuidas saab tänapäeval meie lasteaia õuekeskkonnas pakkuda lastele väljakutset ja stimulatsiooni (Taani metsakooli näitel)?
    Peksime usaldama lapsi rohkem ja võimaldama neil midagi oma kätega teha , kartmata õnnetuid tagajärgi. Taani metsakoolis toimus tegevus pigem õues kui siseruumis. Neil lubati endal naelu puusse ehk õppida kasutama haamrit, kasutati oma tegevuses ka muid looduslikke materjale ja õpiti tegema midagi reaalset. Just seda peaks ka rakendama eesti lasteaedades .
    g)Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas? Kõige parem valgus lastele on päevavalgus ning seda tuleks võimaldada neile maksimaalselt kuid samas peaks olema igal lapsel võimalus minna ka varjulisemasse kohta kuhu laps saaks eemalduda, et rahulikult suhelda või üksi olla. Uuringud näitavad, et lapse areng lugemis- ja arvutamisoskustes paraneb just loomuliku. valgustusega keskkonnas. Videos kritiseeriti päevavalguslampe mis tekitab pigem kontoriefekti kui koduse õhkkonna
    h)Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele? Närvilisus ja hüperaktiivsus. Näiteks pumase värvi kasutamine interjööris on lastele liiga intensiivne ja muudab neid rahutuks ja erutunuks. Rühmaruumi tuleb valida rahulikud, neutraalsed toonid. i)Mida õppisid antud videost praktilist?
    Et lapse arengukeskkond peaks olema rahulik ja sõbralik koht, kus lapsel on hea ja turvaline olla. Välitida tuleks seda, et keskkond ei oleks ülepingutatult kirju ja informatiivne. Oluline kasvukeskkonna tegur on ruumide valgustus ja loodulike materjalide kasutamine ruumi sisustamisel.
  • Teema IV- Lasteaed kui kasvukeskkond
    Kuidas on esitatud erinevates õppekavades kasvukeskkonna organiseerimine ?

    Võrreldes Eesti ja Inglismaa õppekavasid jäi mulle esimesena silma kasvukeskkond kus oli märgata erinevusi. Eesti õppekavades ei ole kasvukeskkond nii põhjalikult kirjutatud, kui inglismaa õppekavades.
    Inglismaa õppekavas on lahti seletatud, kuidas hea kasvukeskkond erinevate tegevuste juures saavutada. Antud on ka praktilisi juhiseid, mis aitavad tulemusi paremini saavutada.

    Kasvukeskkonda on mainitud iga valdkonna juures ning välja toodud ka juhendid, kuidas neid omavahel seostada Eesti õppekavas on kasvukeskkond välja toodus vaid mõnes kohas punktidena.
    Eesti õppekavas on õppevaldkondade all ära märgitud – arengukeskkond, õpi-ja kasvukeskkond. Inglismaa õppekava on palju põhjalikum ja seotud just konkreetsete näidete- ja juhistega.
    Millised on põhilised õppekavasid puudutavad erinevused?
    Õppekavade puhul on näha mitmeid erinevusi. Üks erinevustest mis mulle kohe silma jäi on see, et Eesti õppekavas pole üldse tähelepanu pööratud turvanõuetele, kuid Inglismaa õppekavas on see täiesti olemas. Samuti on ära toodud ka erinevaid nõudeid pedagoogidele, kuid Eestis on nõuded, mis puudutavad pedagooge esitatud pigem seaduse vormis.
    Inglismaa õppekava on oluliselt detailsem ja põhjalikum. Selles puudutatakse nii laste emotsionaalset kui ka sõnavaralist arengut. Õpetatakse kuidas kujundada laste suhtumist ümbritsevasse, kuidas luua laste enesehinnangut ja õpetada neid mõtlema. Eesti õppekava on üldisem, toodud on välja üksnes 6-7 aastaste laste oskused, aga Inglismaa õppekava puudutab erinevate vanusegruppide eeldatavaid oskuseid .

    Inglismaa õppekavas on erinevas vanuses laste eeldatavad oskused ja vajadused esitatud tabeli kujul, mis annab asjast väga selge ja ülevaatliku pildi.
    Mõlemas õppekavas on välja toodud, kuidas toetada laste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, kuid Inglismaa õppekavas on lisaks sellele antud ka konkreetsed juhendid kuidas seda teha.
    Millised on ühe, teise ja kolmanda õppekava tugevad ja nõrgad küljed? Eesti õppekava nõrkadeks külgedeks on see, mõndadel teemadel peatutakse väga vähe. Näiteks võib tuua selle sama kasvukeskkonna, mida võrreldes Inglismaa õppekavaga on Eesti omas suhteliselt vähe. Tugevateks külgedeks on aga lihtsus ja konkreetsus. Eesti õppekava on lühike ja sealt saab koheselt teada, mis on õppekava eesmärgid ja ootused.
    Inglismaa õppekava nõrkadeks külgedeks on see, et õppekava on väga pikk ja vahepeal võib natuke segaseks jääda see, mida oodatakse ja millised on eesmärgid. Väga pika õppekava puhul jääb mulje, et lasteaedadelt oodatakse väga suures mahus tööd ning see võib osutuda üsna raskeks. Tugevateks külgedeks on aga see, et õppekava on väga loominguline . Juba peale vaadates tekib tahtmine seda lugeda ja sellest rohkem teada saada. Õppekavas on toodud välja erinevad tabelid ning saab teada kõigi vanusegrupi laste vajadustest . Väga suur rõhk on ka sellel, et kuidas kirja pandud eesmärke saavutada.
    Mida uut õppisid, said teada?
    Lugedes Inglismaa õppekava taipasin kohe, et see on palju põhjalikum ning õpetaja jaoks on kõik palju lihtsamaks tehtud. Informatsiooni kogus kahe õppekava vahel oli märgatav, sest Inglismaa õppekava oli palju pikem. Emalt mõtlesin, et no kui suure erinevusega see ikka olla saab, tegu on siiski sama erialaga , kuid ma eksisin. Õppekavad võivad sisaldada ka erinevaid tabeleid ja kujundusi, mis teevad selle õppekava lugemise ja meeldejätmise lihtsamaks. Täheldasin ka seda, et Inglismaa õppekavas on lisaks eesmärkidele kirja pandud ka see kuidas neid eesmärke saavutada ja nendeni jõuda. Leian, et ka Eesti õppekavas võiks olla midagi sellist. Õppekavade võrdlemine oli kindlasti väga positiivne kogemus, lugeda seda mis on kuskil teises riigis, annab endalegi huvitavaid ideid ja mõtteid ning väga hea oli end kurssi viia sellega, kuidas teises riigid laste kasvatamine ja arendamine toimub.
  • Teema V- Hea alguse Programm
    Lapsekeskne lähenemine õpetamisel - individualiseerimine
    Keskendumine lapse arenguliselt sobivatele tegevustele
    Õpetamine läbi tegevuskeskuste, temaatiline õpetamine
    Perede kaasamine õppetegevusse
    Õpetajate jätkuv koolitus
  • Teema VI – Kasvukeskkonna Kvaliteet
    Vaadetes neid fotosid laste kasvukeskkonnast Inglismaal saan aru, kui palju on võimalik tegelikult kasvukeskkonnaga laste arengule kaasa aidata. Lasteaia keskkonna kujundamiseks on nii mitmeid erinevaid võimalusi ning selleks, et see aitaks lapse arengule kaasa on vaja ainult natukene loovust.
    Esimese asjana jäi mulle silma see, et Inglismaal võetakse lapsi lasteaeda alates kuue kuuselt ning Eestis alles 1,5 aastaselt. Põhjendus Inglismaal on see, et mida varem laps lasteaeda läheb seda pehmem kohanemine . Mina isiklikult sellepoolt ei ole, leian, et laps peaks niikaua kui võimalik olema oma emaga koos. Kuus kuuselt on laps liiga väike, ning see nõuab liiga palju kohtusi ka õpetajalt.
    Kuid kindlasti peaks rohkem Eestis olema rakendatud selline võimalus, et lapsed saaksid ise oma kätega taimi istutada ning nende eest hoolitseda. Leian, et see arendaks last väga palju.
    Väga heaks lahenduseks pean ka õuesõppe nurgakest ning, seda, et lastel on võimalus välja minna igal hetkel kui on soov ja eraldi magamisaega neil pole.
    Eesti lasteaedade üheks probleemiks on ka see, et kõik vahendid lastele pole kättesaadavad, vaid asuvad kuskil kappides või liiga kõrgel, seevastu, aga Inglismaal on lastele kõik kätte saadav ning igal lapsel on oma kohake kuhu saab oma isiklikud asjad panna, mida teised lapsed puutuda ei tohi, leian, et see on ideaalne lahendus ning sedasi peaks olema igas lasteaias.
    Väga huvitav lahendus on ka, see, et kõik õpitav on seintele ning lakke riputatud, kuid isiklikult arvan, et sellega tuleks ettevaatlik olla, et asi liiga kirjuks ei läheks. Leian, et kui lasteaed on liiga kirju, siis see väsitab liigselt last.
    Arenemis ruumi on Eesti lasteaedades kui ka teiste riikide omades kindlasti veel palju, kuid seda on alati võimalik parandada. Eesti lasteaedade kasvukeskkond pole halb ning toimib kindlasti hästi, kuid uute asjade proovimine tooks kindlasti pigem kasu, kui kahju.

  • Laps ja tema arengukeskkond #1 Laps ja tema arengukeskkond #2 Laps ja tema arengukeskkond #3 Laps ja tema arengukeskkond #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    iseseisevtöö

    Sarnased õppematerjalid

    Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd
    11
    docx

    Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

    Baasiline välimus ja paigaldus. On olemas standardid mille järgi sa paigaldad mööblit või muid asju. Keskplats, kus lapsed kogunevad kollektiivseks tegemiseks, raamatunurk, mängunurk, söögi- ja töölauad. Baasiline osa on see, ilma milleta ei saaks üldse hakkama, see mis on kogu aeg vajalik. Välimus ja organisatsioon vastab organi funktsiooniga. Ei saa olla et instrumendi teostamine oleks suvaline. Selle funktsioon peab olema kohe arusaadav, ehk välimus on läbi mõeldud et laps saaks aru millega on tegemist. Ümbrusega tutvumine ja arusaamine. Kus laps ei oleks, igas nurgas ja piirkonnas peab ta aru saama kus ta asub, mis voõimalused tal siin on ja milliseid ei ole, mis tohib ja mis mitte. Jälle gi, kõik peab olema korralikult läbi mõeldud. Kastid Üks gi kast ei pea last segadusse ajama. Kõik kastid peavad vastama sisule oma välimusega: värviga, nimega, baberitega, nii et oleks kindlasti aru saadav. Samuti peab kõik korrektselt teostatud. Kohalolek

    Alternatiivpedagoogika
    Õppekavade võrdluse tabel
    17
    docx

    Õppekavade võrdluse tabel

    määrusest. last Tegutsemise aluseks on „PAIde Lasteaia  Sobitusrühma laste arv põhimäärus“ (Vastu sõltub erivajadustega laste võetud 17.11.2011 nr 57 arvust (arvestades, et üks RT IV, 03.11.2012, 34 erivajadusega laps täidab jõustumine 21.11.2011) kolm kohta). Lapse lasteaeda vastuvõtu aluseks on Lasteaias toimub süvendatud „Paide linna terviseedendus. Lasteaed on lasteaedadesse laste liitunud novembris 2015. a vastuvõtu ja sealt Tervist Edendavate

    Alushariduse pedagoog
    EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM
    9
    docx

    EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

    Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Haridusseadus 1992). KOOLIEELNE LASTEASUTUS Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON:

    Eelkoolipedagoogika
    Lapse arengu keskkond
    5
    doc

    Lapse arengu keskkond

    Õpikeskkonna ülesehitus Alati, kui laps klassi siseneb, peab ta end tundma teretulnuna. Klassiruum on lapsekeskne ja värvirikas. On oluline, et ruum oleks arusaadavalt õpifunktsionaalne, kuid samas peab õpikeskkonnast õhkuma ka rõõmu ja mängulisust. Oma klassi tood sa kõigepealt kohale ennast, enda huvid ja selle, kuidas sa mõistad lapsi. Hiljem, kui oled lastega tutvunud, tekib ruum sinust ja lastest. Lapsel on lasteaeda minna palju kergem, kui talle meeldib keskkond, kuhu ta läheb. See

    Lapse sotsiaalne areng
    Riiklike õppekavade võrdlus
    4
    docx

    Riiklike õppekavade võrdlus

    2008 ja 1999.a õppekavas on sarnasus ka see, et väärtustatakse Eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuride eripäradega. 1987.a väärtustati küll kodumaad, lasteaia traditsoonine, kuid pigem pidid lapsed kodumaa ühteks kodanikeks kujunema. 1987.a ja 2008.a õppekavas väärtustatakse tööd. Arvan, et 2008.a üldeesmärgid on kõige paremad eelnevatest õppekavadest, sest seal toetatakse kõige enim last, tema individuaalsust, loovust, arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika

    Eripedagoogika
    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt
    12
    docx

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

    Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema

    Eripedagoogika
    EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT
    20
    docx

    EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

     Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi.  Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema  rikkalik,  valikuid võimaldav  varieeruv,  motiveeriv  individuaalne.  Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise. Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus

    Eelkoolipedagoogika
    Iseseisev töö--Õppekasvatustegevus lasteaias
    2
    doc

    Iseseisev töö „ Õppekasvatustegevus lasteaias“

    Millisele dokumendile ta võiks tugineda? Tuginedes määrusele ,,Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale" peaks vanematele lastele olema tagatud päevas vähemalt üks tund puhkeaega valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Lapsed saavad ise valida- nad kas magavad oma puhkeajal või lamavad voodis magajaid segamata, ühtegi last ei sunnita magama. Kokkuleppel õpetajaga võib laps puhkeajal vaadata raamatut või joonistada, seejuures lärmi tegemata. 4. Ülesanne Loe kogumikust "Lasteaiaõpetaja tunnustamise ja hindamise võimalusi" lk 54- 67 läbi artikkel personali tunnustamisest Tallinna Linnupesa Lasteaias. Milliseid pedagoogide tegevuse hindamise võimalusi selles lasteaias kasutatakse? Kas need on õpetajate jaoks motiveerivad? Tallinna Linnupesa Lasteaias hinnatakse pedagoogide tegevusi järgnevalt: - kauaaegne asutuses töötamine

    Pedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun