Konspekt - IT korraldus (0)

IT Korraldus

SISUKORD
IT Korraldus 1
STRATEEGIA 2
IT ARHITEKTUUR 2
VÕRGUD JA TURVALISUS 2
TURVALISUS 3
HOOLDUVAHENDID 3
IT INFRASTRUKTUURI ( TARISTU ) ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 4
IS/IT POTENSIAALNE MÕJU TOODETELE JA TURGUDELE 4
IT HANKED 4
INFOSÜSTEEM 5
SÜSTEEMITÖÖ 5
INFOSÜSTEEMI ARHITEKTUUR 6

STRATEEGIA

Strateegia on kaugema eesmärgi savutamiseks koostatud tegevuskava. Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärk suurendada ettevõtte turuosa, või võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms.. Strateegia erineb taktikast, mis on konkreetne plaan mingi tegevuse läbi viimiseks .
IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS
IT-strateegia on moodsa organisatsiooni üldise strateegia üks põhielemente.
See sisaldab eeldatavaid sooritustasemeid ja edukriteeriume, samuti infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega.
STRATEEGIAS KÄSITLETAVAD 2 TEEMAT

• Arendusstrateegia
  
• Haldusstrateegia
  

Mõlemas jaotuses käsitletakse:

organisatsiooni ülesehitust (otsuste kord, koostöö allüksustega, projektijuhtimine);

kvaliteedi juhtimist ja hindamisaluseid

riskihaldust
Iga valdkonna olemasolevat ja soovitatavat olukorda kirjeldavad järgmised kriteeriumid: sobivus, toimivus, terviklikkus , saadavus , andmed, tarkvara , tehnoloogia , seadmed ja ruumid.
Tihti keskendutakse valdkondadesse, kus IT eriti suuri muudatusi kaasa toob, näiteks:

ühisteeninduskeskustes, alltöövõtul ja etteõtete ühinemisel, eeskätt kulude vähendamisele.

lisaks efektiivsuse tõstmisele tuleks IT-strateegiat aga kasutada ka selliste ettevõtete arendamiseks .

IT ARHITEKTUUR

Umbes 80% IT-eelarvest kulub tänapäeval keeruliste IT-süsteemide poimimise tagamisele ja juhtimisele.
See on IT-valdkonna ettevõtte jaoks suur väljakutse.

Võrgud ja turvalisus

Turvalisus

Turvalisuse tehnoloogilised aspektid

Hooldusprosesside aspektid

Hooldusvahendid

VÕRGUD JA TURVALISUS

Tänapäeva maailmas liigub äritegevuse üha enam Internetti. Seetõttu on märgatavalt tõusnud võrguinfrastruktuuri (taristu) tähtsus.Ettevõtted peavad leidma sobiva IT-infrastruktuuri, mis on arendatud kulude jälgimiseks ja riskide maandamiseks, kuid võimaldab samas rakendada uusi ärivõimalusi ja saada täiendavaid konkurentsieeliseid.
Võrguinfrastruktuuri ja turvalisuse valdkonnas on vaja järgmist:

Personaalsete integreeritud lahenduste arendust.

Äri ümberkujundamise efektiivse investeerimise, riskide maandamise ja paindlikkusega seotud lahendusi.
 

TURVALISUS

Kõigepealt tuleb analüüsida ettevõtte turvavajadusi ning välja töötada turvapoliitika ja -programm, mis sobiks kõige paremini organisatsiooni äritegevusega.
Turvapoliitika edukas juurutamine sõltub mitmest tegurist:

Juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest.

IT-strateegia kooskõlas olevad turvaarhidektuuri põhimõtted.

Truvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad protseduurid.
Tuleb koostada ettevõtte ärivajadusi arvestav üksikasjalik tegevuskava.
Et kindlustada turvaprogrammi sujuv ja tulemuslik juurutamine, kasutatakse ettevõtte turvaprogrammi andmeid, turvastandardeid ja tänapäeva IT-turul parimaid saadaolevaid standardite juurutamise kogemusi järgmistest valdkondadest: personal, füüsiline juhtimine, varade klassifitseerimine ja järelvalve, võrgud ja arvutite haldamine jm..
Turvapoliitika väljatöötamine ja turvaprogrammi juurutamine nõuavad:

Organisatsiooni IT-strateegia, olemasolevate turvaprobleemide ja tulevikunõuete hindamist.

Organisatsiooni turvapolititika ja -standardite ärivajaduste nõuetele vastavuse analüüsi ja ülevaatust individuaalselt kohandatud dokumentatsiooni turvastandardite kohta.
TURVALISUSE TEHNOLOOGILISED ASPEKTID
Äriteegvusele vastava turvapoliitilise ja -standardid tagatakse tehnoloogilise reguleerimise abil. Selle põhiaspektid on järgmised:

Infoturbe keskne haldus.

Mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides).

Internetist tuleva andmevoo filtreerimine .

Võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs.

Võrgu välispiiri ja sisesüsteemide regulaarne tehnoloogiline turvaaudit.
HOOLDUSPROTSESSI ASPEKTID
IT-hoolduse protseduurid kaasaegses ettevõttes peaksid tuginema ITIL 'il (Information Technologies Infrastructure Lobrary), mis kajastab parimaid IT-juhtimise kogemusi.ITIL'i arenduse algatas Ühendkuningriigi valitsus, et parandada riigiasutuse IT-juhtimist.
ITIL'i tava kohaselt toimub IT-protseduuride arendamine 4s etapis :

Olukorra hindamine.

Eesmärkide püstitamine.

Eesmärgide saavutamise strateegia määratlemine (protseduuride parendamine , protsetuurijuhtimise vahendite kasutusele võtt).

Tulemuste hindamiskriteeriumite kehtestamine.

HOOLDUVAHENDID

It'l põhinevaid protseduure pakkuv ettevõta vajab tehnoloogilisi võimalusi, et neid protseduure jälgida, juhtida ning analüüstulemustest lähtuvalt parendada. Selleks on vaja tarkvara, mis automatiseeriks ettevõtte IT-klienditoe tööd.
Selline tarkvara automatiseerib IT-klienditoe protseduurid ja funktsioonid. Samuti annab see võimaluse himmata IT-klienditoe ja iga üksiku pletsialisti efektiivsust , st näha lahendatud probleemida staatust ja statistikat nende arvu ja tüübi järgi.

IT INFRASTRUKTUURI (TARISTU) ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS

IT infrastruktuuri- infosüsteemise tehnoloogilised komponendid (serverarvutid, poeratsioonisüsteemid, arvutivõrk, andmebaasid, arenduskeskkond, arvutitöökohad ja rakendused).
Informatsioon ja sündmused täidavad ärikeskkonna analüüsides ja strateegides tähtsat kohta, andes nende takendamises rohkem võimalusi. Need vajadused ja võimalused tulenevad äri vajadustest ja organisatsioonist, mis kujundatakse vastavalt nendele.
Et juhtida edukalt, tuleb soetada efektiivseid abivahendeid ja tehnoloogia ja teha kindlaks infosüsteemide/ infotehnoloogia (edaspidi IS/IT) strateegia plaan, mis määrab firma nõrkused, tugevused ja uued nõudmised eesmärgi saavutamiseks.
Peamised faktorid , mis mõjutavad igasugust äri, võib klatsifitseerida:

Majadusharu potensiaal kasumlikkuse, kasvu ja struktuuri aspektist .

IS/IT võimalik suunitlus selleks, et muuta tooteid selles majandusvaldkonnas.

Konkurentide ja teiste majandusharudega seotud isikute IS/IT kasutamine kasu saamise eesmärgil.

IS/IT-ga muutuda konkurentsivõimelisemaks.

IT süsteemide tehnoloogiline olukord ja takituste ennetamine tõrgete korral.

Edukas IS/IT juhtimine.

IS/IY vahendite olemasolu ja inimeste oskus neid kasutada.
Strateegia folmuleerimisel on vaja kindlaks määrata, millised tulevikurakendused sobivad ärisse.
Esmalt peavad IT süsteemidel olema sisendid, töövahendid ja tehnika.
Järgmisel tasandil hinnatakse, kuidas erinevad tehnikaid ja ligipääsetavust saab ühendada, veendumaks, et toote näitajad on püsivad ja neid saab kokku sobitada detailsema planeerimise jooksul.

IS/IT POTENSIAALNE MÕJU TOODETELE JA TURGUDELE

Esimene samm on üleüldine ärisituatsiooni hindamine väliskeskkonna suhtes juhtkonna poolt.
Võtmeküsimused on:

Äriüksused ja suhted.

Majandusharu- milles äris konkureeritakse.

Tooted ja kliendid- suurendada aastatulu ja kasumit ning vaadata läbi ressursid iga tootegrupi/turu lõikes.
Konkureerivad jõud, mis mõjutavad ärifirmade SWOT analüüs.
Pädevus majandusharud on nõutav, et olla edukas.
SWOT analüüs-võimalused, tugevused, nõrkused, ohud.

IT HANKED

IT hanked on riistvara ja tarkvara hangete dokumentatsiooni koostamine ja läbiviimine.
Dokumentatsioon koostatakse vastavalt kliendi vajadustele, mis selguvad läbirääkimiste käigus. Selle põhjal koostatakse hankedokument, mis saadetakse laiali sobivatesse ettevõtetesse.
Peale pakkumiste saamist viiakse läbi arutelu, mille tulemusena selgub parim pakkuja .
Pakkuja leidmisel tagatakse kliendile turvaline hange .
IT ALLHANGE
See tähendab seda, et lepingu on sõlminud teenuse pakkuja tellijaga, kuid töid teostab teenuse pakkuja poolt saadetud kolmanda isiku ettevõte.
Infotehnoloogilise sisseostmise teenused on põhiliselt allhange arvuti või Internetiga seotud tööd, näiteks tarkvara programmeerimine jne...
Avaliku sektori IT-hangete poliitika ja praktika peab vastama järgmistele põhimõtetele:

Ideede ja teabe vaba leviku põhimõte.

Monopolivastase vaba konkurentsi põhimõte.

Innovaatilisus .

Jätkusuutlikus.
IT HALDAMISE PÕHIMÕISTED

• IT dokumentatsioon - eesmärgiks on IT haldusala vastutuste ja kohustuste määratlemine (itjuht.ee)
  
• VPN - virtuaalne privaatvõrk (ingl. k. Virtual Private Network) on privaatne ja turvalne arvutivõrk, mille loomiseks kasutatakse avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri.
  
• Tulemüür - ( Firewall ) on tarkvara või seade, mis turvakaalutlustel piirab ja reguleerib võrguliiklust arvutivõrgus või võrkude vahelvastavalt seadistatud reeglitele
  
• ERP (Ettevõtte Ressursside Planeerimine) on tarkvaraarendus , mille abil juhitakse ettevõtte tegevust
  

INFOSÜSTEEM

Organisatsiooni või ettevõtte info- ja süsteemitöö korralduse meetodite ja vahendite kogusumma (infosüsteem, kui reaalse süsteemi infotasand )
Infotööks nim:

Tööd, mille käigus kogutakse, töödeldakse, salvestatakse, säilitatakse või edastatakse teavet * Korraldatud infotööga toodetakse teadmist ja seda kasutatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja/või nende muutmiseks.

Infotöö laiemas mõistes on igasugune sihipärane tegevus teabe või andmetega (infoga) ja nende kandjatega

Kitsamas mõistes on ta spetsiifiline töö organisatsioonis info hankimise , säilitamise, teisendamise, kasutamise ja vahetamise korraldamisel

SÜSTEEMITÖÖ

Töö, mille käigus määratakse, muudetakse või arendatakse (tehnilises vaates luuakse ) süsteemi * Infosüsteem on organisatsiooni arengukeskkond
Majanduslik areng, konkurents ja muutused töökorralduses toovad organisatsiooni jaoks kaasa informatsiooni väärtuse kasvu
Edukaks olemiseks ei piisa ainult informatsiooni omamisest, vajalik on tehnoloogia (ehk teadmised ja oskused) selle leidmiseks ja kaitsmiseks

INFOSÜSTEEMI ARHITEKTUUR

Infosüsteemi ja tema allsüsteemide ehitus- ja paiknevusvaated
Siia kuuluvad arvutivõrkude, serverite, klientide, tarkvara, organisatsiooni, funktsionaalsuste ja andmete ning muude osade paigutus ja vaated
Infosüsteemi üldise struktuuri moodustavad funktsionaalsed alamsüsteemid ja tööd kindlustavad osad (tavaliselt tarkvara, riistvara)
INFOSÜSTEEMI OSAD:

Organisatsiooni liikmed

Infotehnoloogiline osa

Mehaaniline osa (informatsiooni automatiseerimata töötlemine või käitlemine)

Nendevahelised suhted (reeglid, infovool, suhtlemine )
INFOSÜSTEEMI ÜLESANDED

Sobiva infokeskkonna kujundamine subjektile, kelle jaoks infosüsteem luuakse

Subjektile sobiv infokeskkond kujuneb infosüsteemi elutsükli jooksul

Infokeskkonna kujunemine ja infosüsteemi elutsükli kulg on suures osas määratud subjekti infovaatega

Subjekti infovaade tähendab talle vajalikku infot õigel ajal ja õiges kohas

Subjekti infovaatele vastava info andmine ongi infosüsteemi ülesandeks kogu tema elutsükli jooksul
6