Alkohol ehk orgaaniline ühend (0)

Alkoholid on orgaanilised ühendid, kus üks või mitu vesinikku on asendatud hüdroksüül rühmaga. Tähtsamad neist on metanool , mis on kõige lihtsam alkoholide esindaja. Kõige tähtsam ja tuntum on etanool , mida saadakse pärmseenekeste toimel suhkrute, näiteks glükoosi lahusele. Samuti on ka tähtis propaantriool ehk glütserool. Nendest ainetest on mürgine metanool, kuid ülejäänud seda pole.
Etanooli saadakse alkoholikäärimise teel. See on sarnane metanoolile, kuid pole nii mürgine. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgitust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus, kuna suur osa käärimisel saadavast etanoolist kulutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. Kuid seda ei kasutata ainult sellel otstarbel . Etanool on hea lahusti ja seetõttu kasutatakse seda väga palju nii keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Etanooli kasutatakse ka desinfitseerimisel, kölni vees ja lõhnaõlides. Osades troopikamaades, kasutatakse seda ka bensiinina. Peale käärimise toodetakse etanooli ka süsivesinikest.
Etanooli kasutamisel alkohoolsetes jookides on aga väga suur tagajärg. Kuna see tekitab joovet võib see olla väga kahjulik inimese elule. Isegi kui inimene pole tihti joobes võib juba üks kord piisav olla, et oma elu ära rikkuda. Tavaliselt kipub alkoholi tarbides tulema julgus , kuid see võib halvasti lõppeda. Järgmisel päeval kaineks saades võid seda eile õhtust viina võtmist väga kahetseda. On ju aastas palju õnnetusi, kus hukkuvad inimesed, kelle purjus sõber oli olnud roolis. Kas on surnud kõik või ainult üksikud autos olijad, see pole oluline. Sa seadsid ohtu oma sõbrad või koguni rikkusid nende elu. Sellepärast peakski iga inimene alkoholi tarbimisega piiri pidama . Kahjuks seda osad ei oska.
Alkoholi taluvus sõltub mitmest erinevast tegurist. Esiteks sugu, kuna naise organismis toodetakse seda ensüümi, mille ülesanne on alkoholi lagundad umbes 1/3 vähem kui mehe organismis, see tähendab, et naised taluvad alkoholi halvemini kui mehed ning jäävad kiiremini purjus. Sellepärast ei tohikski naised meestega võidu juua.
Teine tähtis tegur on kõhu täis olek. Tühja kõhu peale ei tohiks kunagi juua kuna alkohol lahustub otse verre. Seega jääb inimene kiiremini ja rohkem täis. Seda aitab ennetada rasvase ning marineeritud toidu söömine. Samuti on tähtsad tegurid rahvus, vanus, rass ning kehakaal . Kõhnem inimene jääb kergemini purju .
Mina arvasin alati, et mida kangem alkohol seda kergemini pähe hakkab. Mina järjestasin viina esimeseks joobe tekitamisel järgmisena vein ning siis alles siider. Kuid tegelikult on see teistmoodi. Gaseeritud alkohoolsed joogid hakkavad palju kergemini pähe kuna süsihappegaas aitab alkoholil kiiremini verre lahustuda. Mida väiksem alkoholi sisaldus seda kiiremini lahustub see verre seega esimene on siider, teine vein ja viimane on viin.
Väga suur viga, mis naised teevad on raseduse ajal joomine. Alkohol kahjustab loodet ning sündides võib imikul olla alaareng või pöördumatud füüsilised arenguhäired. Samuti arvatakse, et alkohoolikute lastel on suurem tõenäosus ise kunagi alkohoolikuks hakata kui teistel lastel. See ei olene niivõrd geenidest , kuid just keskkonnast kus laps elama peab.
Eestis juuakse alkoholi kaugelt rohkem kui tervisele ohutu ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (Eesti Konjuktuurinstituut, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid!) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 kolmveerandliitrist pudelit 12% veini.
Need numbrid käivad KÕIGI Eestis elavate inimeste kohta: ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas ligi 12 liitrit puhast alkoholi, siia hulka on arvestatud ka salaalkohol. Turistide kaasa ostetud ja kohapeal joodud kogused on sellest numbrist maha arvestatud. Alkoholi tarvitamine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal joodi Eestis ühe elaniku kohta 7,6 liitrit puhast alkoholi, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Eesti inimene on alkoholitarbimises Euroopas teisel kohal, veel rohkem juuakse ainult Tšehhi Vabariigis. Soomes ja Taanis joodi 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandil 5,6 liitrit (EKI, 2008) . Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul toob tarbimine juba üle 6 liitri absoluutalkoholi elaniku kohta aastas kaasa tõsised kahjud rahva tervisele.
Eestis elavad eestlased joovad alkoholi rohkem kui siin elavad muudest rahvustest inimesed.
http://www.alkoinfo.ee/et/Alkohol-Eestis/Numbrid-ja-faktid
Viimati allalaetud:14.04.10
Mina isiklikult arvan, et liigne joomine rikub meie elu keskkonda, kus me iga päevaselt peame viibima. Pole just kõige meeldivam bussisõit kui minu ligidusse istub joodik, kelle ebameeldivat haisu on tunda ka teises bussi otsas. Eesti jõudmises alkoholi tarbimises Euroopas teisele kohale süüdistan ma pigem inimesi nagu minu isa sarnaseid, kes vahest ikka õhtuti töölt tulles lähevad tihti viina kogusega liiale. Muidugi mõistan, et peale rasket ja närvesöövat tööpäeva oleks söögi kõrvale hea võtta üks pits viina, kuid ei maksa ülepingutada. Sa ei pruugi märgatagi kui varsti istud prügikasti kõrval ja jood viimaste rahade eest ostetud viina. Õhtu poole tõmbad aga kilekottid ümber ja magad metsas kuuse all. Muidugi loodan, et inimesed nii sügavale põhja ei lange ning need kes seda teinud on, et need ikka saaksid oma eluga parema järje peale.