Suremine (0)

 
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool  
Õenduse  õppetool  
Õ15 
 
 
 
 
 
 
SUREMINE  
Referaat 
 
 
 
Tatjana  Buksha 
Anna Anufrijeva 
Kristina  Vaher  
Ksenia  Žurina 
Aljona Gubkina 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 
2017  
 
 
Sisukord: 
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 
Suremise   elamistoiming  ........................................................................................................ 3 
Loomulik ja  ebaloomulik  surm ............................................................................................... 3 
Loomulik surm .................................................................................................................... 3 
Ebaloomulik surm. .............................................................................................................. 3 
Kaotus ja  leinamine  ............................................................................................................... 4 
Kurbus  ................................................................................................................................ 4 
Lein  ..................................................................................................................................... 4 
Elukaar : seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 
Sünnituseelne surm ........................................................................................................... 5 
Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 
Lapseiga  ............................................................................................................................. 6 
Noorukiiga  .......................................................................................................................... 6 
Täiskasvanuiga .................................................................................................................. 6 
Vanadus  ............................................................................................................................. 6 
Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ...................................................................... 7 
Sõltuvus / sõltumatus  suremise elamistoimingus ................................................................... 7 
Õensude  planeerimine  ja rakendamine ning tulemuste hindamine ..................................... 7 
Kasutatud kirjandus: .............................................................................................................. 7 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
 
Sissejuhatus 
Surm on organismi elu lõppimine. Surmaks peetakse tavaliselt lühiajalist sündmust, mis 
seisneb selles, et organism kaotab võime end elus hoida.  Elu lõpuks võidakse lugeda 
hetke, mil organism ei suuda enam tervikuna talitleda. Surm erineb sündmusest, mis 
surma põhjustab. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile 
tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase 
inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskulikku  hooldust . 
 
 
 
 
 
 
                                                                             
 
                                                                       Inimese  pealuu  on universaalne surma sümbol 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
Suremise elamistoiming 
Suremine on elu viimane toiming, universaalne ja vältimatu. Tähendab maapealse elu 
lõppu.  Ainsus  kindel asi meie, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja 
kuidas see toimub. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile 
tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase 
inimese kaotuse korral osutatada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. 
Loomulik ja ebaloomulik surm 
Surm jaguneb loomulikuks ja ebaloomulikuks 
Loomulik surm  
Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb 
sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või  keerulise operatsiooni  
tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka 
suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. 
 
Ebaloomulik surm.  
Kõik inimesed ei  sure  loomulikku surma, osa  sureb  ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude 
tõttu. 
Õnnetused ja enesetapud  on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti 
vähk .Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja 
ennesetappude tõttu. 
Õnnetus –  ootamatu  juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma  või suure 
varalise  kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja  sealgi  võib nende 
tagajärjel hukkuda palju inimesi. 
Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult 
tekitatud. 
Enesetapp ehk  suitsiid  ehk  vabasurm  on surmajuhtum, mille on tahtlikult otseselt või 
kaudselt  põhjustanud ohver ise. Suitsiidi  põhjuseks on inimese soov lõpetada enda 
eksistents  või soovimatus edasi elada. 
3 
 
Eutanaasia  ehk  suremisabi  ehk  halastussurm  ehk surmaabi on teise inimese elu  tahtlik  
lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva 
haige elu lõpetamisega. 
 
 
 
                                                     Surm 
                Loomulik 
               Ebaloomulik 
  südamehaigused  
 õnnetus 
 vähk 
 enesetapp 
  insult  
 eutanaasia 
  
  vägivald  
 
Kaotus ja leinamine 
On rakse käsitleda surma ja suremise olemust ilma kaotuse ja leinamise olemuse 
vaatlemiseta.Kaotus ja leinamine on osa  elamise  protsessist,kuigi nad on seatud surma ja 
suremisega. 
Kurbus 
Lähedase inimese surm tekitab ellujäänus tavaliselt alati sügava mahajäetuse 
tunde. Kaotusele  järgneb kurbus,mis on üks kõige tugevamaid emotsionaalseid kogemusi. 
Lein  
Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi  kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul 
üldlevinud,võib  esineda ka palju muid 
reageeringuid. Šokk ,uskumatust,viha,eitus, häbi ,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm, depression  
ja meeleheide on  emotsionaalsed reageeringud,mida  leinajad  leinamisprotsessis tunda 
võivad. 
4 
 
Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga  
Inimene võib surra igas vanuses ja surm määrab ära indiviidi elukaare pikkuse. Sajand 
tagasi oli  enamuses  tööstusriikides  eluea  prognoositav pikkus 40 aastat,  kusjuures  naistel 
oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad 
naised kauem kui mehed. Eluea  pikendamise  põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid 
järgmised  asjaolud : 
●  üldine suurem jõukus; 
●   paranenud toiduvalik ja  elutingimused ; 
●  meditsiini edusammud; 
●  parem  tervishoid . 
 
 
Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks: 
1.  Sünnituseelne surm 
2.  Väikelapseiga 
3.  Lapseiga 
4.  Noorukiiga 
5.  Täiskasvanuiga 
6.  Vanadus 
 
Sünnituseelne surm 
Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud 
iseeneseslikust abordist. Loote võib surra  emakas  ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda 
niimoodi , et lapse surm saabub sünnituse protsessil. 
Väikelapseiga 
See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma 
põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks  stress , talituslikud ja anatoomilised häired, 
arenguhäired  ja arengu  kriitilised  faasid. 
5 
 
Lapseiga 
Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma 
vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks 
temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. 
Noorukiiga 
Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii 
ennesetapmine, kui ka õnnetus on tihti surma põhjus noorukieas. 
Täiskasvanuiga 
Öeldatakse “elu parim iga”, eriti nooremas eas. Samuti surmaga raske leppida, eriti 
äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad 
vananemisega seotud muutused surmaga meelde. 
Vanadus 
Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad 
tunnistust  eakaaslaste  surmast. 
 
 
 
 
 
6 
 
Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: 
●  Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm 
●  Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus, närvivapustus  
●  Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija  religioonist tulevad soovid 
●  Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus, haigla   miljöö  
ei ole surija sõbralik 
●  Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale. 
Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus 
Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga 
suure füüsilise sõltuvuse puhul on võimalik säilitada lugupidamise iseendast- hing võib 
olla ikkagi sõltumatu.Õdede ja haigla personali kohus on luua suremiseks sellised 
võimalused. Samuti tuleb arvestada ka surija pereliikmete vajadustega, kuni füüsiline ja 
vaimne tasakaal taastuvad. 
Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine 
Suremise elamistoiminguga  seonduv  hooldus hõlmab nii surija eest hoolitsemist kui 
leinajate abistamist pärast lähedasse surma. Selleks, et õde saaks teha peab ta tundma kõiki 
elamistoiminguid  ja ka suremistoimingut. Kõik surijad ei vaja ega soovi õe abi, kuid 
paljude elukaarev lõpp - punkti jõudnud inimeste probleeme on võimalik vähemalt 
leevendada oskusliku ja tähelepaneliku õendusega. Individuaalset õendust on võimalik 
osutada juhul, kui õde tunneb patsiendi probleeme ja indiviidi soove, mis on seotud selle 
viimase elamistoimnguga.  
 
 
 
 
 
Kasutatud kirjandus: 
 
7 
 
•  N. Roper , W.W.Logan, A.J.Tierney “Õenduse alused” 
•  Livainen, A., Jahuiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina  
•  Robert Kastenbaum.(2003) Macmillian encyclopedia of  death  and dying. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 

Document Outline

• Sissejuhatus
• Suremise elamistoiming
• Loomulik ja ebaloomulik surm
  • Loomulik surm
  • Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või  keerulise operatsiooni  tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka sure...
  • Ebaloomulik surm.
  • Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu.
• Kaotus ja leinamine
  • Kurbus
  • Lein
• Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga
  • Sünnituseelne surm
  • Väikelapseiga
  • Lapseiga
  • Noorukiiga
  • Täiskasvanuiga
  • Vanadus
• Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:
• Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus
• Õensude planeerimine ja rakendamine ning tulemuste hindamine
• Kasutatud kirjandus: