Punetised (0)

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL
ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK
PUNETISED
Referaat
Tallinn 2016
NAKKUSHAIGUSED JA KIIRABI
Nakkushaigusi on lihtsam ära hoida, kui ravida. Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine , isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine .
Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline. Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- või torkekeha oleksid desinfitseeritud. Samuti, protseduuri läbiviija peab kandma kummikindaid valtimaks kontakti patsiendi verega. Läbiviija peab olema ettevaatlik ka teravate objektide utiliseerimisel, kuna selleks sobivad ainult spetsiaalsed anumad.
Muidugi on oluline ka patsiendiga kontakti hoidmine. Nakkushaigusega patsienti puhul tuleb jälgida, et ta ei tunneks ennast äratõugatuna. Isegi täies kaitsevarustuses olles on täiesti võimalik patsienti inimlikult kohelda.
Enne nakkushaige patsiendi transporti tuleb kiirabiauto sisemus maksimaalselt ära katta , et vähendada saastumise piirkonda.
( http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/%C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf )
PUNETISED
Nakkushaigus, tavaliselt kergelt kulgev, v.a. rasedate naiste puhul.
Tekitajaks on Rubella viirus .
Nakkus kandub edasi õhk - piisknakkuse teel. Nakkusallikaks on haige inimene, kusjuures nakkusohtlikkus algab neli päeva peale inkubatsiooniperioodi lõppu ja kestab kuni kaks nädalat peale lööve tekkimist.
Patogenees . Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre.
Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 – 13 (14 – 18) päeva. Avaldumine toimub 2 – 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik , kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurgu - ja pevalu, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Lööve tavaliselt algab ka 2 – 3 haiguspäeval ja levib peanahalt üle kogu keha.
Kui naine nakatub rasedude algperioodil, siis on võimalikud tüsistused kõige raskemad , näiteks hüdro- või mikrotsefaliia, kurtus, silma kahjustused, südame rikked. Skeleti arenguhäired. Loode nakatumisel peale organite arengu lõppu võivad ilmneda aneemia , hepatiit ja luude kahjustused. Rasedus võib lõppeda spontaanse abordi, loode surma või enneaegse sünnitusega. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel tekkida diabeet või türeodiit.
Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal. Värskele nakkusele viitavad IgM või IgG antikehad . Teiste meetoditega ei ole võimalik täpselt diagnoosi määrata.
Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Trombotsüütide arvu vähenemise korral manustatakse immunoglobuliini (i/v).
Profülaktika. Eestis immuniseeritakse punetiste vastu koos mumpsi ja leetritega 12 elukuul ja 13 eluaastal, kuid on olemas ka monovaktsiin punetiste vastu, kui mingil põhjusel plaanijärgne immuniseerimine ei ole toimunud õigeaegselt.
( http://inimene.ee/p/punetised , Ülle Pärm, Viia Parv, 2002, Nakkushaigused, Härmamaetsa Talu kirjastus)