Dioksiinid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Dioksiinid

levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge ­nii tekivadki dioksiinid.

Kategoriseerimata

8

docx

Dioksiinid

DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada

Ökotoksikoloogia

1

docx

Doksiin

Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleva

Keemia

40

doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

järglastele sisesekretsiooni-süsteemi funktsioneerimise häirimise teel. Tulemus: organismi hormonaalse tasakaalu nihutamine, mille tagajärjel võib tekkida erinevaid füsioloogilisi ja patoloogilisi efekte. Paljud sellised häired on metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. · Näited: kloororgaanilised insektitsiidid (näit. DDT), tööstuskemikaalid nagu PCB-d ja nendega seotud dioksiinid ning alküülfenoolid, ravimid nagu dietüülstilböstrool ja sünteetilised östrogeenid, mis satuvad uriiniga veekogudesse. Looduslikud häirijad on näiteks mikroseente poolt sünteesitav zearalenoon ning taimne genisteiin. Mõningad neist on lipofiilsed ja püsivad, bioakumuleerudes ning biosuurenedes keskkonnas. kovalentne seondumine DNA-ga, Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed

Biokeemia

20

docx

kordamine toiduohutus

Selle tulemusena on suurim saasteainete sisaldus tippkiskjas. Bioakumulatsioon on mingi aine kogunemine organismi suuremates kontsentratsioonides, kui seda on foonikontsentratsioon keskkonnas. Organismis või selle osadeks järk-järgult kogunevad raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained. Enamasti akumuleeruvad need ained, mis lahustuvad rasvades paremini kui vees (raskemetallid, dioksiinid ja furaanid, DDT, polüaromaatsed süsivesinikud) 43. Mükotoksiinid (aflatoksiin, ohratoksiin, zeralenoon, patuliin, vomitoksiin, fumonisiinid). Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. Aflatoksiin – mais, nisu, oder. Maksakahjustused, vere hüübimatus, kollatõbi, hemorraagia, immuunsüsteemi kahjustused. Teratogeenne, mutatsioonid ja maksavähk. Ohtratoksiin – mitmesugused taimekasvatussaadused, nt teraviljade kestad, kaunviljad,

Toiduohutus

23

doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

metsloomade korral hästi dokumenteeritud. Inimese korral seostamine keerulisem. Arüül-süsivesinikretseptor (AhR) AhR tüüpilisteks ligandideks on paljud heterotsüklilised ühendid, mis esinevad keskkonnas ning mis tekivad tööstuslike protsesside tulemusena. Siia kuuluvad ka heterotsüklilised aromaatsed amiinid, mis tekivad toidu kuumtöötlemisel ning sigareti põlemisel, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning polükloreeritud bifenüülid (PCB), sealhulgas dioksiinid. Kuna suur enamus loetletud ühenditest moodustavad metabolismi tulemusena rakus väga reaktsioonivõimelisi elektrofiilseid vaheühendeid, suureneb nende metabolismi kiirendamisel nende vaheühendite ja näiteks DNA molekuli vaheliste aduktide tekke (mutatsioonide üks tee) tõenäosus. Kovalentne Seondumine DNA-ga Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped.

Toitumise alused

15

pdf

Keskkonnakeemia

biomass. Fotolüüs. NO2 + hv -> NO + O NB!! <430 nm; O + O2 + M -> O3 + M ; O3 + NO -> NO2 + O2 Osoon on tugev oksüdeerija troposfääris: O3 + SO2 -> SO3 + O2 ;2 NH3 + 4 O3 NH4NO3 + 4 O2 + H2O; H2S + O3 SO2 + H2O. Osoon on UV kiirguse neelaja stratosfääris Orgaanika õhus CH4 ­ metaan VOC ­ lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen, diklorometaan jt.) POP ­ püsivad orgaanilised ühendid (kloroorgaanilised ühendid ­ PCB, DDT; furaanid ja dioksiinid. PAN peroksüatsetüülnitraat CH3C(O)O-ONO2, fotokeemiline sudu (NOx, O3, VOCs, aldehüüdid, PAN) Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke

Keskkonnakeemia

9

docx

Õhu saastamine ja sellest vältimine.

Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kind

Keskkond

Meedia

Kommentaarid (0)