Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vitamiinid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kumb on organismile kahjulikum kas a- või hüpervitaminoos?
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont
VALIKKURSUS: ELU KEEMIA
Teema: Vitamiinid
  • Selgitage mõisted: vitamiinid , ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos .
    VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma.
    ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud , mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine
    HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus.
    AVITAMINOOS- on konkreetse vitamiini puudusest tingitud haigus.
  • Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis
    Vitamiinid jaguvad kaheks:
      rasvlahustuvad ja vesilahustuvad vitamiinid- oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel, tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel .

  • Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused.
    Vitamiinid
    leidumine
    Tähtsus organismis
    Avitaminoosi tunnused
    A
    loomse päritoluga toiduainetest
    on vajalik nägemisprotsessis, limaskesti katvate rakkude ja naharakkude
    arenguks, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu regulatsiooniks, embrüo ja noore organismi
    rakkude normaalseks arenguks/eristumiseks, platsenta ja spermide arenguks
    esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine
    B-rühm
    kõikjalt- nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetest
    oluline põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks, asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel, tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel
    väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused
    C
    taimse päritoluga toiduainetest
    vajame naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe
    valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks, ravimite omastamiseks, immuunsüsteemi
    tugevdamiseks
    kahvatud igemed , valusad liigesed , haavade aeglane paranemine, siniste laikude teke kehal, aneemia , lihaste nõrkus, skorbuut
    D
    loomse päritoluga toiduaintest, ka mingil määral ultraviolettkiirguse toimel
    vajalik kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses,
    luude ja hammaste normaalseks arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks
    lastel tekib D vitamiini puudusel rahhiit , täiskasvanutel osteoporoos
    E
    taimse päritoluga toiduainetest
    ülivajalik organismi
    antioksüdantses regulatsiooni-ja kaitsesüsteemis
    spermatogeneesi häired, testiste arenguhäired, rasestumise häired, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häired, samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemine
    K
    leidub mitmetest toiduaintest
    (parimad allikad: rohelised taimeosad ja õlid)
    on vaja vere hüübimiseks
    verevalumid ja vere hüübimishäired
    P
      tatraõied ja –lehed, mustsõstar, kaunpipar, teelehed , vähem puu- ja juurviljas ning loomsetes kudedes

    reguleerib veresoonte permeaablust (rakukesta läbilaskvust)
  • Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks?
    Hüpervitaminoos, sest avitaminoosi on lihtsam ravida. Avitaminoosiga on kiirem vitamiine sisse võtta, kui kehast juba hüpervitaminoosiga üleliigseid vitamiine ära võtta.
    KASUTAUD MATERJAL
    http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/sootmise-alused/toitained/vitamiinid#.U0piDlV_trI
    http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid
    https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=14&cad=rja&uact=8&ved=0CEIQFjADOAo&url=http%3A%2F%2Fwww.tlu.ee%2F~kpappel%2FTOIDUKEEMIA%25202011%2FEns%25FC%25FCmid.2013.docx&ei=5GJKU7_5NeH8ywP8ooKQBQ&usg=AFQjCNG-LEx4QZQTDBvStrexlNHKavQHOw&sig2=QVmh8LzxcZlZqpfReklZMw
    http://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hupervitaminoos/id-536
    http://www.toitumine.ee/vitamiinid/
    http://raulpage.org/koolitus/toitumis2.html
    http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vitamiinid.html
    http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/toitumine/rasvlahustuvad_vitamiinid.pdf
    http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/toitumine/vesilahustuvad_vitamiinid.pdf
    http://wiki.fitness.ee/index.php?title=P-vitamiin#Defitsiit
  • Vitamiinid #1 Vitamiinid #2 Vitamiinid #3 Vitamiinid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 1hellu Õppematerjali autor
    Väga põhjalik tööleht kus on järgnevatele punktidele pikemad vastused:

    1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos.
    2. Vitamiinide jaotus, tähtsus organismis
    3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused.
    4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks?

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Vitamiinid
    6
    doc

    Vitamiinid

    Klass: 10. Kuupäev: ________ Nimi: _ Mihkel Härm___________ VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: Vitamiinid- Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained. Vitamiinid on kõikide organismide jaoks hädavajalikud. Ensüümid- Ensüümid ehk fremendid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Koensüümid- Orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine. Hüpervitaminoos- Vitamiinimürgistus, mis tekib sellistes organismides, kes tarbivad liigselt vitamiinipreparaate.

    Keemia
    Vitamiinid-toitained-mineraalained
    2
    odt

    Vitamiinid, toitained, mineraalained

    päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Selline puudulik sünteesivõime tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, seega vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinud jaotatakse kaheks: · rasvlahustuvad · vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. · Asendamatud närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. · Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. · Tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused

    Inimese füsioloogia
    Vitamiinid
    23
    odt

    Vitamiinid

    Vitamiinid funktsioneerivad põhiliselt ensüümide koostises, mis omakorda omavad paljusid tähtsaid funktsioone inimese organismis. Ensüümid koosnevad valgulisest osast ja koensüümist. Koensüümisks ongi tihtipeale vitamiin või ta sisaldab vitamiini või on selleks molekul mis on toodetud vitamiinist. Ensüümid vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis. Nad on osade biokeemiliste protsesside (kasvamine, ainevahetus, rakkude taastootmine, seedimine) olulisteks teguriteks. Kuna vitamiinid tegutsevad n.ö. raku tasemel, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid haigusnähte. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga.

    Bioloogia
    VITAMIINID
    48
    doc

    VITAMIINID

    Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8

    Keemia
    Toitumisõpetus
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.

    Kokandus
    Vitamiinid
    34
    docx

    Vitamiinid

    Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi.

    Üldkeemia
    Vitamiinid
    126
    ppt

    Vitamiinid

    Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik

    Keemia
    AINE-JA ENERGIAVAHETUS
    12
    docx

    AINE-JA ENERGIAVAHETUS

    koostisest ka. Vee ja mineraalainete suhe on oluline organismi jaoks püsiva osmootse rõhu hoidmiseks. 6. Vitamiinide mõiste ja tähtsus organismis. Hüpo- ja avitaminooside mõiste ja võimalikud tekkepõhjused. Vitamiinid on lisaks toitainetele (valgud, rasvad, lipiidid) ja mineraalainetele organism talitluses hädavajalikud mikroained, mida organism kasutab oma organism hormoonide ensüümide kudede proteesiks ja normaalseks talitluseks. Vitamiinid avastati 20.saj 20ndetel aastatel, avastajaks loetakse avastajat nimega Funk. Termin oli kasutusel juba paarkümmend aastat varem (vita – elu, eluvalk). Vitamiinid jagunevad kahte suurde rühma. Need on veeslahustuvad ja rasvlahustuvad. Veeslahustuvad on kõik b-grupi vitamiinid, c-vitamiin. Rasvlahustuvad on a-, d-, e- ja k- vitamiinid. Vitamiinid on organismi elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesugustes

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun