laua katmine, raamatu kasutamine) 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (siledad, karedad plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7
Kukkurloomad ja Ürgimetejad Kukkurloomad Alamimetajad ehk kukkurloomad on kõrgemal arenguastmel kui ürgimetajad, kuid pärisimetajatega võrreldes on nad siiski küllalt madalt arenenud. Nende pojad sünnivad väga väikeste ja abitutena ning arenevad edasi emaslooma kukrus.Näiteks kahemeetrise hiidkänguru poeg on sündides ainult kreeka pähkli suurune.Kukkurloomad elavad Austraalias, Uus- Guineas ja nende lähedastel saartel ning Ameerikas. Tuntumad kukkurloomad Kukkurloomi on kokku üle 270 liigi. Muidugi meile kõige tuntum kukkurloom on känguru,
Jõesilm Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Rangelt võttes ei kuulugi ta kalade hulka, vaid hoopis sõõrsuude klassi, sest tõelistest kaladest on ta tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi.
Vene kunst kestis kuni 18. sajandi alguseni. Merovingid ja karolingid Kasuta Väike kunstiajalugu ja soovi korral lisaks muud materjali. Kirjuta täislausetega ja lisa võimalusel pildid googlest! 1. Mida nimetatakse keskajaks? Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. 2. Kes on barbarid ja vandaalid? Barbarid olid germaani päritolu, madalamal arenguastmel, ning roomlaste jaoks võõras rahvas kes tuli põhja poolt. Vandaal on tulnud barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. 3. Kust tulevad sõnad merovingid ja karolingid? Frangi riigi valitsejasuguvõsa järgi tuleb nimetus Merovingide ajastu. Karolingide valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur 4. Kust tuleb ja mida tähendab miniatuur/miniatuurmaal?
avaldus. Iga arenev laps vajab oma arenguks vabadust ja spontaansust. Tavaliselt kujutab kasvatamine endast lapse kujundavat mõjutamist. Montessori nõudis, et lapsele tuleb anda võimalus omapead tegutseda, mitte takistada last tema valikutes, iseseisvas töös. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Teadlane tõstatas probleemi keskkonnast, st kuidas luua lapse vajadustele kõige sobivamad tingimused". Maria Montessori mõtles välja spetsiaalsed ülesannete süsteemid koos õppevahenditega, nii eel- kui algkoolile. M. Montessori pedagoogilise süsteemi tundjate suhtumine on enamasti positiivne. Montessori metoodika kasutamist peetakse laste tegevust rikastavaks. Usun, et uus info jääb lastele paremini
tualetti nõudma - nõuab tähelepanu ja seda ta ka saab. Operatsioonide eelne aste (1,5, 2 - 7 aastani) - omandatakse kiiresti uued kujutlused, lihtmõisted ning terminid. Operatsioonide eelset etappi iseloomustavad sellised märksõnad nagu sümbolid, märgid, sümboolse otstarbe kasutamine, otstarbest arusaamine, samasusest arusaamine, enesekesksus, pöördumatus. Lapsed ei ole suutelised kujundama saadud informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil.Sellel arenguastmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, tervikute moodustamisega. Näiteks 5 aastased arvavad, et liiter vett on peenemas kannus rohkem kui samapalju vett laiemas kannus Konkreetsete operatsioonide aste (7 - 12 aastani) - Kasutatakse sümboleid ja abstrktsioone, suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast.
asju ja nende nimetusi täiesti kokkukuuluvatena. Näiteks kuuleb paariaastane laps sõna „lind“ ja küsib kohe, et kus lind on. Hiljem mõistavad, et sõna kui sümbol ei pea vastava objektiga alati koos olema. Mõttemaailm selles astmes on üsna primitiivne.Nimetus ise viitab ka juba sellele, et laps ei ole võimeline sooritama mõtteoperatsioone keerulisemate mõistetega, st kujundama informatsiooni ümber ühel või teisel eesmärgil. Sellel arenguastmel lastel on raskusi klassifitseerimisega, loendamisega jne. Veel üheks oluliseks eripäraks selles astmes on jätkuv mõtlemist iseloomustav egotsentrilisus. See tähendab Piaget`järgi, et laps ei suuda näha asju ega olusid teisest vaatenurast. 3) Konkreetsete operatsioonide periood- 7-aastaselt või veidi vanemana kujuneb lastel varasemast selgelt eristuv ja täiuslikum mõtlemisvõime. Nüüd nad suudavad lahendada
keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil. Erikson käsitles inimese elu kaheksa eluea kriisiperioodi, mida võib käsitleda ka psühhosotsiaalse arenguastmena. Igal arengustaadiumil on domineeriv ülesanne, mille lahendus võib õnnestuda või ebaõnnestuda. Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga mingil konkreetsel arenguastmel, omandab emotsionaalse jõu ja oskused järgmiste kriiside ületamiseks. Eriksoni isiksuse arengu staadiumid: Imikuiga (0-1a) - põhiusaldus või usaldamatus. Põhiusalduse väljakujunemises on otsustav osa imiku ja tema ema (hooldaja) suhetel. Ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab lapse usaldusliku suhtumise väljakujunemist kogu maailmasse ja sealhulgas ka iseendasse. Kui lapse hoolduses on olnud puudujääke, võib ta esimene
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid.
oma teadmised kogemustest, vaatlusest ja eksperimendist (Grauberg ja Kivinurk 1991, 96- 97). A.Compte i (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97; Saarinen 2007, 201) järgi läbib filosoofia kolm arenguastet: teoloogilise, metafüüsilise ja positiivse. Esimesel, teoloogilise astmel seletab inimene kõike toimuvat üleloomulike jõudude abil, näiteks haigusi pühjendab kurjade vaimudega. Metafüüsilise arenguastme korral asenduvad üleloomulikud jõuad abstraktsete mõistetega. Positiivsel arenguastmel lahendab teadus vastavaid küsimusi täpse vaatluse, hüpoteesi ja eksperimendi kaudu. Viimast arenguastet Compte ülistas ja pidas end vastava arenguastme eestvõitlejaks (Saarinen 2007, 201). 3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga A.Compte (Grauberg ja Kivinurk 1991, 97) võrdles positivismi traditsioonilise filosoofiaga ja leidis, et eelnevate aega filosoofia on püüdnud alati seletada reaalselt mitte eksisteerivad
Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Lapse arengu teooria Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli areguastet: 0 – 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 – 12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 – 18 aastat
sõltuv ühest inimesest. · Lapsel tekkib inimestesse mitte usaldustunne siis , kui vanemad ei ole piisavalt aega lapsega koos. Laps mõtleb , et kui vanem on niivähe temaga koos, pole mõtet temasse pettumuse vältimiseks kiinduma hakata. Emast lahkumine · Kui lahkumine tuleb nii äkki, et lapsel pole aega seda käsitada nende vahendite abil, mida tema psüühika sel arenguastmel võimaldab, siis on väidetavasti tagajärjeks nn. eneseväärikustunde krahh. Selle all mõeldakse pikaajalisi enesehinnangu- ja eneseväärikusprobleeme, mida inimene peab lahendama elu lõpuni. (l) · Piirangu puhul peab lapsel alati olema võimalus teha psüühilisi kompromisse, nii et ta õpiks kohanema eneseväärikustunnet ohustamata. ( tuleb õpetada mis on hea, mis halb)
lükatud fakti uuesti ümber lükkavad. Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla. Uurimise käigus leitakse sageli uusi teadmisi, mis arendavad meie teaduse arengut. Näiteks Albert Einsteini relatiivsusteooria, kvantmehaanika jpt on kõik uurimisprogrammid, ükskõik millises arenguastmel on nendel teooriatel alati mõned lahendamata probleemid. Niisiis võib öelda, et kõik teooriad on nii alguses kui ka lõpus ümberlükatud. Kuid kõik nad ei saa siiski väärtuslikud olla. Kõigil autori poolt imetluse osaliseks saanud uurimisprogrammidel on üks ühine joon: kõik nad viivad uue fakti avastamisele. Teadusrevolutsioonid toimuvad siis, kui näiteks konkureerivad kaks uurimisprogrammi ja üks teeb edusamme, siis teine degenereerub, siis on suunitlus
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme
mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon, televisioon, internet). Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas. Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6
Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui moraalinormide hoiupaik. Üliminas võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali (minaideaali). Psühhoseksuaalne areng Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui piiranguid on liiga palju, tekib sundmõte sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Beebi on väga sõltuv ja suudab ise väga vähe teha. Kui beebi vajadused on korralikult täidetud, siis suudab ta järgmisesse faasi liikuda. Kuid kui neid
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus. Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme
erineb ,,mõtlev asi" (ld k cogitas) , see tähendab inimes mõistus või teadvus, täielikult füüsiliste asjade- kehade- maailmast. Mõttel puudub ulatus, osad ja asukoht ruumis, erinevalt füüsilistest asjadest. Selle idee kohaselt eksisteerib kaks maailma: kehade maailm ja vaimumaailm. 2. Keha ja vaimu ühtsus. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel- see on füüsikaline Psühholoogia 1 monism, mille kohaselt pole peale tuntud või veel avastamist vajavate füüsikaliste, keemilliste ja bioloogiliste nähtuste erilist vaimsete nähtuste maailma. Igal psüühikailmingul- tajul, mõttel, meenutusel, tundel, soovil ja kavatsusel- on vaste sündmuse näol, mis toimuvad närvisüsteemis. Teadvus pole
materjaliga lapsepõlve öisest kusepidamatusest. Ujumine unes. Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu, mis maimik sai voodi märgamisel. Isiksuse kujunemine läbi astmete Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: · Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe.
sisaldavad vähem metalle. Seda seletavad kosmoloogilist printsiipi rakendavad teadlased falsifitseerimatu oletusega, et galaktikate populatsiooni muutusele piki vaatekiirt vastab muutus homogeenses Universumis kui tervikus. Kosmoloogid on ühel meelel, et kaugete galaktikate vaatlusandmete põhjal peab Universum kosmoloogilise printsiibi järgi olema mittestaatiline. Kõik vaatekiired peavad olema sünkroonsed, nii et ühesuguse punanihke suurusega galaktikad peavad olema ühel ja samal arenguastmel. Mittestaatiline Universum saadakse ka kosmoloogilise printsiibi rakendamisel üldrelatiivsusteooriale. Kosmoloogilise printsiibi üks järelm on, et Universumi suurimad diskreetsed struktuurid on mehhaanilises tasakaalus. Aine homogeensus ja isotroopsus kõige suuremates mastaapides tähendaks seda, et kõige suuremad diskreetsed struktuurid on osad ühestainsast mittediskreetsest vormist, nii nagu leivaraasukesed on leiva osad. Äärmistel kosmoloogilistel
-latentne:5/6- Noorukiiga. Seksuaalsed huvid on vähetähtsad. Arenevad häbi, vastutustunne ja esteetiline suhtumine. Genitaalne: Nooruk-täiskasvanu. Seksuaalsete huvide taasärkamine ja küpsete seksuaalsuhete loomine. 6.Minakaitsemehhanismid on alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. ·Repressioon (väljatõrjumine)- vastuvõtmatud impulsid lükatakse alateadvuses tagasi. ·Regressioon (tagasilangus)- inimesed käituvad nii nagu nad oleksid varajasel arenguastmel. ·Asendusreaktsioon- ebasoovitav tunne suunatakse tugevamalt nõrgemale. ·Huumor ·Ratsionaliseerimine-moonutame tegelikkust kui hindame meiega juhtunud, püüame leida õigustust oma käitumisele. ·Eitus-keeldumine tunnistamast ärevust tekitavat osa infost. ·Projektsioon-oma ebasoovitavate impulsside omistamine kellelegi teisele. ·Sublimatsioon (õilistamine)- ebasoovitavate impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvõetavateks. 8.Neofreudistid. (Jung, Alder)
jagunemisele komplementaarsus printsiip(A-T, C-G) Transkriptsioon-matriitssüntees mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul, toimub rakutuumas interfaasis viib läbi RNA- polümeraaz (A-U, T-A, C-G) Translatsioon- vaja ensüüme aminohappe jääke transport rnasi ribosoomi ja mrnad ja atb-d Matriitssüntees mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastav valgu molekul Fenotüüp-isendi tunnused kindlal arenguastmel Genotüüp-ühe organismi kromosoomistikus olev geenide kogum Replikatsioon transkriptioon translatsioon Kus toimub? rakutuumas tsütoplasmas Mida vaja on? DNA-polümeraas RNA-polümeraaz mRNA molekuli tRNA molekule aminohappeid
Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli areguastet: 0 - 6 aastat. Esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 - 12 aastat. Teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 - 18 aastat
Sõprussidemete kvaliteet saavutab kõrgeima taseme murdeeas, mil sõpradeks hakatakse pidama inimesi, kelle on ühised huvid, kellega saab arutada intiimsemaid probleeme ja kellele võib loota rasketel hetkedel. Selliste sõprussidemete loomine eeldab abstraktsete mõistetega opereerimise võimet. Sel arengutasemel muutuvad noorukite sõprussidemed palju püsivamateks ning neid ei halva enam tavaliselt sõprust häirivad juhuslikud intsidendid. On täheldatud, et kõigil sõprussuhete arenguastmel kipub tüdrukutel sagedamini olema parim sõbranna kui poistel parim sõber ning et tüdrukud suhtuvad kiivamalt uute liikmete vastuvõttu kitsasse sõprusringi. Suhteid rühmadega hakatakse sageli pidama palju olulisemaks kui suhteid vanematega, sest huvid ja paljud väärtused on rühmaliikmetel lähedasemad kui noorukite ja täiskasvanute vahel (Krull, E.). 3. SEKSUAALSUS Inimese areng toimub kogu elu jooksul. Eriti kiired muutused toimuvad just teismeeas.
kinnitab mängu olulist osa lapse vaimses arengus. Peamine tingimus vaimses arengus on lapse aktiivne tegevus. A. Leontjev (1972) rõhutas, et aktiivsus on peamine protsess, mis iseloomustab lapse vaimset arengut, on eriline protsess saavutuste assimilatsioonis või assigneeringus, saadud eelmistest põlvkondadest. See protsess avaldub lapse tegevustes, mida ta ellu viib. See kujuneb tegevuse mõjul, mis vastutab antud arenguastmel suurte muutuste eest mentaalprotsessides ja psühholoogilistes lapse tunnustes (suhtlemine, mängimine, õppimine, tööjõudlus). Mäng on juhtiv tegevus eelkooliealistel lastel. Mäng täidab erinevaid funktsioone lapse arengus. Sotsiokultuurne funktsioon on eriti tähtis, kuna mäng on oma olemuselt sotsiaalne nähtus, kus laps tunneb ennast nii isiksusena kui ka kolletiivi liikmena. Mäng on lapsele sotsialiseerumisvahend. S. Rubinstein uskus, et lapse mängu saab võrrelda ainult loovuse
tekkimise aeg. Seinad olid paralleelsed, toetusid puidust palkidele ning olid kaetud krohvikihiga. Põrandad kaeti kruusataolise sillutisega. 3) Kolmandas faasis tekkisid majad, mille alumina osa oli ehitatud kividest ning ülemine savitellistest. Hoone seinad olid kaetud krohviga ning tema pindala ulatus umbes 10 x 9 m - ni. Tekkisid ka laoruumid, kus hoiti peamiselt vilja. Sellel perioodil tulid kasutusele ka dekoratiivsed ornamendid interjööris. 4) Neljandal arenguastmel tekkisid kivipõrandad ja kindla kujuga savist seintega kambrid. 5) Viimasel etapil tekkisid ristkülikukujulised majad, millel võis eristada üht suuremat ruumi, mis oli ilmselt mõeldud ühiskondlikuks kasutamiseks. Väljakaevamistel leitud esemed olid valmistatud enamasti ränikivist või vulkaanilisest kivimist ning nende juures oli kasutatud ka vasest teravikke - see on ka varaseim tõend metalli kasutusest. Keraamika sisaldas ka kivinõusid
Isegi Gandhi ise piinles pidevas teadmises, et elu alalhoiu kihk tõukab teda pidevalt Himsasse. Sellest tulenes ka tema kasvav ükskõiksus tema füüsilise keha vastu. Tema sõnul on iga inimene kahtlemata kunstnik ja looja. Inimese kunstnikusilm on teda õpetanud kasulikus naudingut otsima. Nõnda on ta õppinud oma naudingu varasematel astmetel , et ei tohi süüa söömise pärast, nagu enamus meist veel praegugi teeb, vaid sööma peab selleks, et elada. Hilisemal arenguastmel on ta õppinud, et elamine ainult elamise pärast pole iseenesest mingi ilu ega rõõm, vaid elama peab selleks , et teenida oma ligimesi ja nende läbi Loojat. On halb ja ebakõlaline püüda oma tegude tagajärgedest pääseda. On hea, kui ülemäära söönud inimene tunneb valu ja peab paastuma. On halb kui ta annab isudele järele ja pääseb tagajärgedest, võttes sisse toonikume ja muid ravimeid. Veel halvem on kui inimene annab järele
6 oleks sele võimalikuks teinud. Niijäid kristluse mõtted täielikult sealtmaailma pööratuks. Alles renessansis tekkis jõuline maailmajaatus. Selle võttis kristlus uusaja keskel omaks. Kristluse ja sihiteadliku maailmajaatuse ühendusest sündis kultuur, milles me elame. Meie ülesanne on seda säilitada ja täiustada. Teataval arenguastmel taotleb iga eetika suuremat sügavust. See tendents avaldub tungis uurida headuse põhiolemust. Eetikat ei rahulda enam mitmesuguste vooruste ja kohustuste määratlemine, loetlemine ja soovitamine, vaid ta tahab tabada seda, mis meis kõigis on ühist ja mida nad ühiselt taotlevad. Eetika, mis ei käsitle meie suhtumist teistesse elusolenditesse, on puudulik. Me peame kõikjal ja järjekindlalt ebainimlikkusega võitlea. Me peame jõudma nii
Pruunvetikad näidis liik Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul
carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt.
Lapse arengu teooria Maria Montessori töötas välja lapse arengu teooria, mille kohaselt inimese areng on nagu uuestisündimise sari. Iga arenguastme ehk arenguetappi tulemuseks on 'uus indiviid'. Montessori väitis, et igal lapsel on sees etappide mehhanism ning, et see on igal lapsel väga individuaalne. Nimelt lapse arengus on nn tundlikkuse staadiumid, mil teatud oskuste õppimine on kõige kergem ja pakub lapsele suurt rahuldust. Oluline on, et laps saaks igal arenguastmel oma vajadusi rahuldada. Montessori järgi läbib laps täiskasvanuks saamiseni neli arenguastet: 0 - 6 aastat - esimene arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetumiseni. Seda etappi pidas Montessori isiksuse tekkimise perioodiks, mil laps vajab nii armastust ja kaitset kui ka iseseisvust ja sotsiaalset suhtlemist. 6 - 12 aastat - teise perioodi lõpu tähiseks on puberteediikka jõudmine. 12 - 18 aastat - kolmas periood (nii nagu ka esimene) on Montessori arvates loomingulise
käitises kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise kavandamist, ehitust, hooldamist, käitust ja tegevuse lõpetamist. "Võimaliku tehnika" all mõeldakse mingis ettevõttes sellisel arengutasemel olevat tehnoloogiat, mis majanduslikult ja tehniliselt on ettevõtjale vastuvõetav ja kättesaadav. PARIM VÕIMALIK TEHNIKA 1. Parima võimaliku tehnika kasutamisel pööratakse põhitähelepanu jäätmevabale tehnoloogiale, kui see on olemas. 2. Termin "parim võimalik tehnika" tähendab uusimal arenguastmel protsesse, seadmeid või töömeetodeid, mis sobivad praktiliseks kasutuseks teatud meetme puhul, et piirata heitmeid. Et määrata kindlaks, kas protsessid, seadmed ja töömeetodid kujutavad endast parimat võimalikku tehnikat üldiselt või üksikjuhtudel, tuleb võtta arvesse järgmist: a) võrreldavaid protsesse, seadmeid või töömeetodid, mida on hiljuti õnnestunult katsetatud; b) tehnoloogilised uuendused ja muutused teaduslikes arusaamades ja
Meie, põhja- ja lääneeurooplased, teeme asju järgemööda. Me oleme pigem nõus ootama." Lisainformatsiooni ja materjali leiad kodulehelt: www.cultureforbusiness.com 7. Inimese individuaalsus Iga inimese ainulaadsuse mõistmiseks kasutatakse termineid "indiviid", "individuaalsus" ja "isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused. Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega. Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament, iseloom, erivõimed, intelligentsus, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm. Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside
Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju
oluliseks, et õpilased mõistaksid ühe või teise õppeaine taotlusi ja otstarvet, st asjaolusid, mis tingisid konkreetse teadusdistsipliini kujunemise vajaduse. See viiski Bruneri arusaamisele, et õppimine peaks toimuma teadusalase uurimisena,( st matemaatika õppimisel kasutataks neid vahendeid , mida rakendavad matemaatikud matemaatika probleemide lahendamisel, ajaloo õppimisel neid meetodeid, mida kasutavad ajaloolased oma uurimistöös jne.) Bruneri järgi on erinevas vanuses ja arenguastmel lastel oma iseloomulikud maailma tajumise viisid. Edukaks õpetamiseks tulekski õppeaine põhimõisted esitada viisil, kuidas lapsed maailma näevad. 33. Väline ja sisemine motivatsioon õpitegevuse liikuma paneva jõuna. Milles seisneb välise ja sisemise motivatsiooni konflikt Deci järgi? (11.1) Sageli on raske selgusele jõuda, mil määral tekib motivatsioon mõneks tegevuseks, sh õppimiseks, sisemiste ja mil määral väliste tegurite toimel. Nii mõnigi kord põhjustab
1. imikustaadium (0-2a). siin kogeb laps meeldivat ja ebameeldivat, meelte abil. 2. varane lapsepõlv (2-12a) siin laps hakkab ise kõnelema, kõndima ja saab ise hakkama eluliste toimingutega, enda eest hoolitsemisega. Selles ajavahemikus hakkab laps taipama põhjuseid. 3. hiline lapsepõlv (12-15a) suudab lahendada probleeme, sealhulgas ka teaduslikke (filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. 4. noorus (15a+). Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengufilosoofia. Ja et kunst ja teaduste areng on soodustanud lapse arengu allakäiku or something. Tüüp jäi lõpupoole vaimuhaigeks, arvas et ta mingi sõber on korraldanud tema vastu vandenõu. Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939).
jagunevad kahte rühma: Üks seletuse rühm kõneleb keha ja vaimu kahesusest ehk dualismist. Selle vaate kohaselt erineb ,,mõtlev asi" e. inimese mõistus/teadvus, täielikult füüsiliste asjade/kehade maailmast. (sõnastas Rene Descartes) Teine seletuste rühm läheneb keha ja vaimu ühtsusest. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise närvisüsteemi omadus, mis tekib eluslooduse teatud arenguastmel. Seda nimetatakse füüsiliseks monismiks ja selle kohaselt pole peale füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste nähtuste vaimsetel nähtustel eraldi maailma. 1.5. Psüühika ja kultuur Kultuur on kõik see, mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Kultuurilise informatsiooni edasikandjaks on keel. Keele puudumine on kahjulik vaimsele arengule ning inimene jääb ilma suurest osast informatsioonist, mis ühiskonnas levib. 1
-Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab. -Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija. -1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid -Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt -Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid! Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas! Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on
Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju
• teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille kohaselt on edukaks õppimiseks ja arusaamiseks vajalik inimestevaheline mõttevahetus ja vestlus. Jõukohaseks õppimiseks on tarvis, et see toimuks potentsiaalse arengu tsoonis. Tuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest). Ajalooliselt tuntud kui sokraatiline vestlus.
eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil 11 võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju
Arengustaadiumid: - Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte. - Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid. - Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus. Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias. Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga
N. kumb kahest poisist käitus halvemini, kas poiss, kes ust avades paiskas ümber juhuslikult kandiku ja lõhkus 15 tassi, või poiss, kes lõhkus tassi, üritades varastada moosi. Väiksemad lapsed pidasid 15 tassi lõhkumist tõsisemaks üleastumiseks. Sellel kõlbelise arengu staadiumil juhinduvad lapsed sunnimoraalist, kus nad langetavad otsused sooritatud teo kohta selle tagajärgede tõsisuse ning tõenäolise karistuse põhjal. Vanemad lapsed tõid esile teise võimaluse. Sellel arenguastmel olevad lapsed on Piaget järgi kooperatiivse ehk vastastikuse moraali staadiumis. Nad hakkavad aru saama, et käitumisreeglid on paika pandud sotsiaalsete kompromisside ja kokkulepetega ning seetõttu ei ole need vääramatud ega muutumatud. L.Kohlberg- Piaget ideede jätkaja. Ühendas Piaget geneetilised ideed mõnede sotsiaalpsühholoogiliste ideedega. Tema arvates kogu moraalne areng toimub astmete kaupa: Prekonventsionaalsed astmed: 1. Karistuse ja allumise orientatsioon.
* Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja seemnealgmeid palju või üks. * Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein).
Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on niitjas, koosneb ühest rakkude reast. Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju
mudel) näitavad, et inimese vaimne areng on keerulisem, kui varem arvati. Selle astmed pole nii hõlpsasti eristatavad ning muutumine toimub tsükliliselt, sisaldades kiire ja aeglase arengu perioode. Kiire arengu perioodidel võimed diferentseeruvad ja eri valdkondade võimed kombineeruvad. Ka kiire arengu perioodil toimuv võtab aega, moodustades arengutsoone ühel või teisel arenguastmel. Tsüklilisus muudab inimese mõtlemise paindlikuks ja võimaldab pöörduda tagasi kord õpitu juurde, et oma teadmisi ning oskusi süvendada. Kognitiivne areng algab pärast sündi ja jätkub ligikaudu 30. Eluaastani. Vaimsete võimete muutused kajastuvad vaid tegevuses, mis eeldab kogu vaimse potentsiaali rakendamist. Uus arengutsükkel tuleb esile siis, kui isik on sunnitud rakendama oma sügavamaid teadmisi, oskusi ja arusaamu (FISHERi ja ROSEi mudel)
Asulakohti pole eriti siingi vähemalt mõningal määral liikuv, karja kasvatav asustus. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said alguse eri kohtades eri aegadel. Nt u 3000 eKr Mesopotaamias, Egiptuses ja Indias. Tsivilisatsioonide teke kohanemise peamine saavutus. Esimesi tsivilisatsioone nim ka varasteks kõrgkultuurideks. "Tsivilisatsioon" suures kindlalt piiritletud geograafilises ruumis olev suhteliselt kõrgel arenguastmel olev ühiskond. Tsivilisatsioonidel omadused, mis eristavad neid teistest ühiskondadest. 1. urbaniseerunud kogukondade olemasolu. Aluseks uus asulavorm e linnad oma suurte, komplekssete ja keeruliste 18 sotsiaalsete organisatsioonidega. Varased tsivilisatsioonid seotud kindlapiiriliste territooriumidega (nt Niiluse org), mis vastandus individuaalsete sugulasterühmade poolt asustatud väikestele aladele. 2. Majandus
sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt
(tugeva hingelise erutuse seisund, tekib järsku), kirg. Kirg: tugev, püsiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mõtete pühisuuna. Kire positiivsuse määrab selle objekt. Aastaid ühtemoodi kirglik olla ei ole võimalik. Ülevus, ahastus, viha, hirm, põlgus, rõõm, lõbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, füüs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnähtused, muusika, seltskond, jne. Mida kõrgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks läheb tundeelu. Mida kõrgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. Ülevustunne. Ka lihtne füsioloogiline seisund loob mingi elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise
sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika Lihtsatele organismidele on omane psüühikaeelne reageerimisvorm-ärritatavus. Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega.Esmalt kujunes see ainuõõnsetel(hüdra,meduus),närvisüsteem on difuusne-koosneb üksikutest närvirakkudest. Järgmisel arenguastmel eraldub närvirakkude juhtivkeskus-tekib ganglioosne närvisüsteem. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esimete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt
annaabi.ee 
