Inimeste asupaikadest on päevavalgusele tulnud luust kivist skulptuure ja tööriistu. Nii nende hulgas on äärmiselt tugev toonitatud kehavormidega naise kujusid. Siis olid popid tugevate kehajoontega naised. Kõige populaarsemad olid maali teosed mis katavad koopa seinu. Eriti rikkaid joonestusi on leitud lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koobaste seintel on kujutatud piisonid, härjad, hobused. Imestuspärane on nende joonistamise oskus. Loomade pilte pole just maalitud niisama kunsti pärast, vaid koopad võisid olla ka paigaks, kus peeti mitmesuguseid rituaale. Keskmine kiviaeg inimeste asupaigad laienesid, sellest ajast on jäänud vähe kunsti mälestusi, oluline erinevus on et kalju joonistel ei ole kujutatud niivõrd loomi kuid inimesi oma toimetuste juures! Nende joonistel kujutati mehi oma vahel võitlemas naisi jalutamas lastega. Noorem kiviaeg - noorem kiviaeg umbes 6 000 aastat enne Kristust. On leitud
Nooremkiviaeg umbes 6000-või v2hem aastaid e.kr inimese elu viisid muutusid väga oluliselt seinise jahipidamise asemel saa j2rjest t2htsamaks põlluharimine ja karja kasvatus Noorema kiviajast v22rivad tähelepanu savi n6ud ja keraamika On leitud kiviplaatitest ehitatud ruume mis on ühest kuljest avatud tõenäoliselt need on haud ehitised. Egiptus Alates 4 aasta tuhandest e.kr arenes niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärane kunst . Selle suurepärase kuntsi loojate egiplaste päritolu kohta ei tea midagi kindlat . Arvatavasti oli see põline afrika rahvas kes kuulus indo vahemere rassi .Muistne egiptlane oli elu rõõmus ja rahu armastav ta oli sügavalt usklik. Egiptuse usk nõudis et kummardati mitut jumalat . egiptlased uskusid et inimene peab pärast surma elama umbes samasugustes tingimustes nagu ta elas enne surma .Kõige enne oli matmis paik võimalikult kindel ja püsiv nii näeme egiplased nedne kõige
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja
10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud
sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid
Alles pärast romantismi liikumist 19.sajandil hakkas kosuma kunstniku, kui iseseisva looja tähtsus. · Kunstiline visioon kunstniku jäägitu usk sellesse, mida nad teevad ja pühendumine tellitule st. püüti luua teoseid, mis väärivad Jumalat ennast. · Kunstniku roll et massist esile kerkida on vaja suurt julgust ja isikupära, need omadused võivad tagada kiire edu, kuid vaid neil, kellel on sügavam visioon ning kes ei kasuta kunsti, kui viimast võimalust vaid kui vahendit suuremate tõdede kuulutamiseks. Neil õnnestub luua meistriteoseid, mis suudavad panna vastu ajale ning kõige karmimale kriitikale Ajalugu Juba kiviajal anti kunstipärane välimus tarbeesemetele. Miks seda tehti, miks sündis kunst sellele ei ole ühist vastust, inimese loomuses on see sees, et oma ümbrust kaunistada. Eriaegadel loodud kunstiteosed näitavad oma loojate välimust ja jutustavad nende arusaamadest ning ideaalidest. 17
Kõik kommentaarid