Keel kui kapital (1)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Keel kui kapital

Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.

Suhtlemispsühholoogia

26

doc

Hermani luulemapp sisukorrsga

Kes on tööpõlgur ja kuukulgur, millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele küsimustele vastused. 4. Wimbergi keeleuuendustest Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule kõnepruugile. Wimberg ei lõhu grammatikat, kus juhtub, vaid kindla põhimõtte järgi. Ta kirjutab k, p, t kolmandavältelistes sõnades topelt, kui need asetsevad kaashäälikuühendis. Näiteks: rõukku, karppi ja mõni erand, nagu kärppsed. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsus-sõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel. 5  Wimbergi teosed

Kirjandus

48

pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

suhtluses, siis tekstid, milles on kasutatud nimetatud keelevarianti, peavad olema üht moodi mõistetavad kogu sihtgrupile. Et teksti oleks võimalik kõigil üheselt mõista, peab see põhinema faktidel ning olulisel kohal on kirjutaja asjatundlikkus käsitletavas teemas. Mida pädevam on mingi kirjutise autor, seda läbimõeldum on teksti stiil. Kasiku järgi on hea tarbestiil selge, tihe ning konkreetne (Kasik jt. 2007: 29). 1.2.1 Teksti selgus Selge keel ei tähenda, et keel on lihtsustatud, vaid et see on lugejakeskne (Hallik 2011: 1). Heigo Sooman leiab, et keeleselgus on justkui meeldetuletus, et tuleb mõelda lugeja peale (Sooman 2014: 136). Reet Kasiku järgi on selge tekst terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest (Kasik 2007: 66). Tervikliku ja selge sisu all mõeldakse seda, et tekst peab olema sidus. Tekst on 7

Eesti keele õppetaterjal

14

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.

Eesti keel

15

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust

Kategoriseerimata

13

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb

Eesti keel

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003  1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1

Geograafia

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)