Helena
Siiroja, ME-21
KEEL KUI KAPITAL
Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on
raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline
määrata.
Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see
täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled,
milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on
sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on
oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
Kõrgema astme kirjakeeli on maailmas 100-200, nendeks on näiteks
inglise, saksa, prantsuse, ka eesti keel. Mõned murded püüdlevad
samuti kirjakeeleks tunnustamise suunas. Eestis on võru murre, mis
tahab välja arendada oma kirjakeelt. Madalama astme kirjakeeleks
võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak )
Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helena11
Õppematerjali autor
Helena Siiroja, ME-21 KEEL KUI KAPITAL Maailma keeli arvatakse olevat 2500 ja 10000 vahel. Täpset arvu on raske öelda, sest piiri keele ja murde vahele on väga keeruline määrata. Kirjakeelte arvu on pisut kergem arvestada, kuid ka siin pole see täpselt määratletav. Kõige madalamal arenguastmel on need keeled, milles on kunagi ilmunud 1-2 raamatut. Kõige kõrgem arenguaste on sellisel kirjakeelel, milles ilmuvad regulaarsed trükised, millel on oma õigekiri, grammatika ja sõnaraamatud ning oma hääldus.
Kes on tööpõlgur ja kuukulgur, millised on muinasjutud ühe lausega, mida küsida kilpkonnalt ja mida teeb kissell pükstel? Sellest raamatust leiad kõigile nendele küsimustele vastused. 4. Wimbergi keeleuuendustest Wimbergi raamatud on grammatiliselt tavapäratud. Selleks on aga kindlasti õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loodan, et lapsed saavad Wimbergi raamatuid lugedes aru, et kirjanik teeb natuke vigurit. Samas on see keel nõks lähemale loomulikule kõnepruugile. Wimberg ei lõhu grammatikat, kus juhtub, vaid kindla põhimõtte järgi. Ta kirjutab k, p, t kolmandavältelistes sõnades topelt, kui need asetsevad kaashäälikuühendis. Näiteks: rõukku, karppi ja mõni erand, nagu kärppsed. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsus-sõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel. 5 Wimbergi teosed
suhtluses, siis tekstid, milles on kasutatud nimetatud keelevarianti, peavad olema üht moodi mõistetavad kogu sihtgrupile. Et teksti oleks võimalik kõigil üheselt mõista, peab see põhinema faktidel ning olulisel kohal on kirjutaja asjatundlikkus käsitletavas teemas. Mida pädevam on mingi kirjutise autor, seda läbimõeldum on teksti stiil. Kasiku järgi on hea tarbestiil selge, tihe ning konkreetne (Kasik jt. 2007: 29). 1.2.1 Teksti selgus Selge keel ei tähenda, et keel on lihtsustatud, vaid et see on lugejakeskne (Hallik 2011: 1). Heigo Sooman leiab, et keeleselgus on justkui meeldetuletus, et tuleb mõelda lugeja peale (Sooman 2014: 136). Reet Kasiku järgi on selge tekst terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest (Kasik 2007: 66). Tervikliku ja selge sisu all mõeldakse seda, et tekst peab olema sidus. Tekst on 7
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud.
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-16.sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teiste hõimumurretest eristumise tulemusel. Kuuluvus keelesuguluse aluse: uurali soome-ugri läänemeresoome keeled (eesti, soome, liivi, karjala, vadja, isuri, vepsa). Ühiseid muutusi Eesti alal kõneldud murretes 13.-16.sajandil: · Konsonantide palatalisatsioon nt pall, kott · Lõpukadu ja sisekadu · Järgsilbi pikkade vokaalide lühenemine · n kadus sõna lõpust
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-urgi keelerühma läänemeresoome keelte hulka. Kujunes 13.-16. sajandil läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise teel. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführug zu der Ehstnischen Sprache" (1637): esimene eesti keele kirjeldus. Raamat saksa keeles, keele õpik iseseisvaks õppimiseks. Õigekirjutus ja vormiõpetus; terminite selgitusi pole. Käsitleb
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid