Vastus leiad õppematerjalist: Teismelised ja suhted

Teismelised ja suhted (0)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Areng ja õppimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on teismeline?

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika – Loodusteaduste Instituut
Geoökoloogia õppetool
Maiki Lauri
TEISMELISED JA SUHTED
Referaat
Juhendaja : H. Puksand
Tallinn 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………….. 3

MUUTUSED TEISMEEAS …………………………………………………. 4

SUHTED …………………………………………………………………....... 7

SUHTED VANEMATEGA ……………………………………….……7

SUHTED EAKAASLASTEGA ………………………………………..7

SEKSUAALSUS ……………………………………………………………..9
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….11
KASUTATUD KIRJANDUS ………………………………………………………..12
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted.
Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas – või omasooliste poole.
See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab.

MUUTUSED TEISMEEAS
Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav.
Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga . Sõna „murdeiga“ viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi ) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust.
Murdeiga tähistab ka kasvuspurt – nii näiteks hakkavad lapsed kiiresti kasvama ning mõned tüdrukud ja poisid võivad aastaga isegi 10 cm aasta jooksul pikemaks kasvada. Meeste ja naiste pikkuse keskmise erinevus (13 cm) on tingitud kahest põhjusest: 1) poistel algab maksimaalne kasvukiiruse spurt umbes kaks aastat tüdrukutest hiljem (kasvuspurdi alguses on nad tüdrukutest pikemad), 2) poisid kasvavad murdeea kasvuperioodil keskmiselt 28 ja tüdrukud 25 cm.
Rindade kasv on tüdrukute murdeea esimeseks tunnuseks ja see toimub keskmiselt 11-aastaselt – nibud muutuvad tumedamaks, nibuväli kummub ettepoole , rind hakkab kasvama ning koos sellega arenevad piimanäärmed. Sageli on murdeeas üks rind teisest suurem. Suguelundite ümber ja kaenla alla hakkavad kasvavad karvad . Samuti muutuvad aktiivseks higinäärmed suguelundite ja kaenlaaluste piirkonnas. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12-aastaselt. Kasv ei ole alati sünkroonne – jalad ja käed võivad kasvada kiiremini kui ülejäänud keha. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb rasvkude , mis loob naisele omased kehavormid. Tüdrukute sisemised suguorganid (munasarjad, emakas , tupp) kasvavad murdeea jooksul väga kiiresti. Ka välised suguorganid ( kliitor , häbememokad) muutuvad suuremaks . Eesti tüdrukutel toimub esimene menstruatsioon umbes 12 ja poole aasta vanuselt, kuid on täiesti normaalne, kui esimene menstruatsioon algab mitu aastat enne 12-aastaseks saamist või hoopis mitu aastat hiljem. Murdeea muutustega käib kaasas eritus tupest, mis tekib umbes aasta enne esimest menstruatsiooni.
Poiste puhul on murdeeaga kaasnevad kehalised muutused sarnased tüdrukute omadega. Esmaseks murdeea muutuseks poistel on munandite ja peenise kasv keskmiselt 12 aasta vanuses. Kaenlaalustes ja suguelundite ümber hakkavad kasvama karvad, peenis ja munandikotid muutuvad suuremaks ja paljudel poistel hakkavad ka näo piirkonnas kasvama karvad, mis muutuvad aja jooksul karmimaks ja tumedamaks. Varem või hiljem leiab murdeeas aset esimene seemnepurse, mis võib toimuda magamise ajal (tihti kutsutakse seda „märjaks unenäoks“). Murdeeas tekib poistel erektsioone märksa sagedamini kui varem. Umbes 50% poistest võib kogeda ajutist rinnanibude hellust, mis möödub spontaanselt mõne aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning leiab aset 13–14-aastaselt (www.amor.ee)
Tabel 1. Murdeea muutuste algus tüdrukutel.
Tabel 2. Murdeea muutuste algus poistel.
Puberteedi eas hakkavad poisid ja tüdrukud üha enam huvi tundma oma välimuse ja kehaproportsioonide vastu. Selleks on ka põhjust, sest sellel ajal toimuvad välistes tunnustes kiired ja suured muutused, mida tuntakse kui sekundaarsete sootunnuste ilmnemisena. Sugukihu tajumine , menstruatsiooni ilmnemine ja pollutsioon panevad noorukeid senisest sagedamini mõtlema nende soolise kuuluvuse ja sellega kaasnevate rollide üle.
Oma füüsilise ja soolise kuuluvuse parem tundmaõppimine soodustab noorukitel nii nende eneseteadvuse arengut kui ka ajutist ebakindluse suurenemist . Viimane avaldub tavaliselt kahtlustena oma kehaliste omaduste ja võimete vastavuses kujutletavatele ideaalidele. Sooline küpsemine toob sel perioodil kaasa suured muutused suhtlemises vastassugupoolesse. Poisid ja tüdrukud, kes alles hiljuti olid üksteise vastu päris vaenulikud, leiavad korraga, et koos olla on meeldiv ja huvitav.
Muutudes füüsiliselt täiskasvanumaks, hakkavad noorkuid üha enam otsima võimalusi täisealiste rollide täitmiseks. See väljendub nii suurema vabaduse ja autonoomia taotluses kui ka muutustes suhtlemisel vastassugupoole esindajatega. Identiteedi moodustumisega seostuv kriis toob peaaegu alati kaasa varem omaks võetud tõekspidamiste ja väärtuste ümberhindamise.
Seoses murdeea varasema saabumisega tekib tüdrukutel ka varasem huvi vastassoo esindajate vastu. Et oma klassi poisid pole selliseks rolliks füüsiliselt ega sotsiaalselt valmis, hakkavad tüdrukud otsima endale sümpaatiaid ja partnereid kas vanemate klasside poiste seast või väljastpoolt kooli ( Krull , E.).

SUHTED
Üldjuhul vaadatakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda, sh ka kooli ja massikommunikatsiooni. Viimase kõige võimsamaks vahendiks on siiani televisioon , kuid üha suuremat rolli omandab kooliealiste laste seas internet .
Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja – faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem (Krull, E.).

SUHTED VANEMATEGA
Kui enne puberteedi ea saabumist olid vanemad tähtsad ja nendega jagati oma muresid ja rõõmusid, siis nüüd muutuvad sõbrad – eakaaslased tähtsamaks ning vanemad jäävad tahaplaanile.
Valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest omandasid lapsed oma vanematelt. Sellises eas on noored eriti tundlikud käskudele-keeldudele, ning nende
usaldust on sellisel viisil raske võita. Pigem tunnevad nad puudust kuulamisest ja mõistmisest. Vanemate rolliks peaks olema välja näidata, et nad on olemas ja valmis kuulama kui teismeline seda vajab.
Yau ja Smetana (1996) uurisid vanemate ja noorukite vahelisi konflikte Hongkongis. Sageli olid need konfliktid seotud tegevusvabaduse või tegevuse korralduse piiramisega, majapidamistöödega või kooliülesannete täitmisega. Kuid teismeline tahab rohkem vabadust oma otsuste tegemisel, mitte automaatselt oma vanemate soovidele alluda (Smith, P. K., Cowie , H., Blades, M.).

SUHTED EAKAASLASTEGA
Sedavõrd, kui noorukid saavutavad rohkem iseseisvust, veedavad nad enam aega eakaaslastega ja pöörduvad nende poole, et saada tuge sotsiaalsete ja identiteediga seotud probleemidele. On leitud, et eakaaslastega samastumine sagedus, eriti ühiskonna poolt taunitavates olukordades , suureneb kuni varajase noorukieani ja siis langeb taas. Selles eas on haripunktis ka mure sõprussuhete pärast.
Nooruki sotsiaalsed suhted võivad olla oluliselt erinevad suhetest oma vanematega. Kui suhet vanematega iseloomustati kui ühepoolset autoriteeti, siis sõprus on vastastikune suhe, kus mõlemad võivad avaldada eriarvamusi ja tuua sisse uusi mõtteid. Kuigi noorukieas võib vanema ja lapse vaheline suhe muutuda rohkem retsiprookseks, arvatakse, et see ei ole kunagi nii mõlemapoolne kui on suhted eakaaslastega.
Eakaaslastel ja sõpradel on isiku arengus selge ja oluline roll, kuid näib, et noorukieas võivad eakaaslaste grupid tugevalt riskikäitumist tugevdada. Mingil määral on hälbiv ja riskeeriv käitumine (näiteks mõnuainete tarbimine ja pisikuriteod) noorukieas tavapärane (Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M).
Pole kahtlust, et suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste ühiskonnaliikmete sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Siit saab alguse nende tegelik integreerumine tulevasse ühiskonda. Kaaslastega suhtlemine omandab suurima mõju õpilaste sotsiaalsele arengule murdeeas.
Sõprussidemete kujunemise aluseks on huvide, hoiakute ja väärtushinnangute sarnasus. Sõprussidemete kvaliteet saavutab kõrgeima taseme murdeeas, mil sõpradeks hakatakse pidama inimesi, kelle on ühised huvid, kellega saab arutada intiimsemaid probleeme ja kellele võib loota rasketel hetkedel. Selliste sõprussidemete loomine eeldab abstraktsete mõistetega opereerimise võimet. Sel arengutasemel muutuvad noorukite sõprussidemed palju püsivamateks ning neid ei halva enam tavaliselt sõprust häirivad juhuslikud intsidendid. On täheldatud, et kõigil sõprussuhete arenguastmel kipub tüdrukutel sagedamini olema parim sõbranna kui poistel parim sõber ning et tüdrukud suhtuvad kiivamalt uute liikmete vastuvõttu kitsasse sõprusringi. Suhteid rühmadega hakatakse sageli pidama palju olulisemaks kui suhteid vanematega, sest huvid ja paljud väärtused on rühmaliikmetel lähedasemad kui noorukite ja täiskasvanute vahel (Krull, E.).

SEKSUAALSUS
Inimese areng toimub kogu elu jooksul. Eriti kiired muutused toimuvad just teismeeas. Teismeliseea seksuaalsest küpsemisest sõltub, kuidas inimene ennast ja oma partnerit täiskasvanuna tajub , kuidas ta tunnetab ennast mehe või naisena, milline on tema võime luua lähedasi suhteid.
Sooidentiteet ja ümbritseva keskkonna soorollid omandatakse juba varases lapseeas . Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnangud. Me ei näe neis asjades tavaliselt seost lapse seksuaalsusega, kuid tegelikult rajavad varase lapseeas toimuvad protsessid aluse lapse edasisele arengule (sh seksuaalsele arengule), mille jooksul saavad lastest teismelised.
Kuigi laste seksuaalses arengus on teatud vanusespetsiifilisi jooni, on igasuguste ealiste piiride seadmine tegelikult meelevaldne. Lapse areng ei pruugi toimuda selgelt kindlaksmääratud etappide kaupa. Teisti öeldes võivad erinevad seksuaalset arengut iseloomustavad tunnused esineda erinevas vanuses laste puhul.
Varasemaga võrreldes muutub murdeeas nii poiste kui ka tüdrukute eneserahuldamise iseloom ja sagedus. Eneserahuldamise eesmärgiks saab nauding ja orgasm. Paljud tüdrukud ja poisid alustavad eneserahuldamisega just murdeeas.
Bioloogilised muutused ei ole ainukesed mis aset leiavad. Nimelt on teismeliseeas toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused sama olulised, eriti seetõttu, et need on seotud seksuaalsusega. Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa.
Kui enne murdeiga suhtlevad lapsed pigem samasooliste eakaaslastega, siis nüüd hakkavad nad rohkem suhtlema ka vastassugupoolega. Suhted muutuvad järjest tähtsamaks – neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina – tunnet .
Enamiku noorte puhul on tõenäoline, et nende seksuaalse orientatsiooni kujunemine saab alguse juba enne murdeiga. Kuna murdeiga toob kaasa otsesema seksuaalse külgetõmbe ja seksuaalsed fantaasiad , hakkavad homo – ja biseksuaalsed noored tõenäoliselt paremini oma seksuaalset orientatsiooni mõistma. Teisisõnu hakkavad need noored esimest korda elus ennast teadlikult nägema homoseksuaali või biseksuaalina. Oma orientatsiooni mõistmine ja võib olla sellest ka ümbritsevatele inimestele teada andmine võib noore jaoks olulisi lisapingeid tekitada. Ka heteroseksuaalsetel noortel võib eriti murdeea varases perioodis esineda homoseksuaalseid fantaasiaid või võivad nad tunda külgetõmmet samasoolise vastu.
Selles vanuses võib vastastikune külgetõmme selgelt muutuda seksuaalseks. Murdeeas hakatakse selgemalt üle võtma täiskasvanulikke soorolle. See võib tähendada ka paarisuhete tekkimist.
Tüüpiline käitumine:

Kohtingud
Füüsiline lähedus (suudlemine, hellitamine)
Eneserahuldamine
Kõrgendatud huvi seksuaalsuse vastu (näiteks seksuaalsus on sage jututeema )
Huvi seksuaalse konteksti vastu meedias (näiteks pornograafiliste väljaannetega tutvumine)

Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse – algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kui et partner ei vasta sageli ettekujutusele, jäävad suhted lühiaegseteks. Järk – järgult tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid – individuaalsed erinevused on suured. Järk – järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest (www.amor.ee).
KOKKUVÕTE
Käesoleva referaadi teemaks oli anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted.
Lühikene ülevaade sai antud sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest, välja sai toodud ka kaks tabelit murdeealise noore muutustest ajalises võrdluses. Põgusalt kajastati suhteid vanematega ja vanemate rolli murdeealise kujunemises. Sai ka mainitud , et selles eas omandavad suure tähtsuse sõbrad. Sõbrad on need kes määravad teismelise kujunemise, käitumise. Sest sel ajal on sõprussuhted väga tähtsad. Natukene pikemalt on peatutud teismelise seksuaalsel käitumisel. On see ju aeg kus noor avastab oma seksuaalsust ja kujundab suhteid nii omasooliste kui ka vastassugupoolega.
Antud referaati tehes ja materjali otsides , sain palju huvitavat ja uut teada. Paljud asjad tulid meelde ka oma murdeeast. Tõesti sellel ajal on suur roll sõpradel ja tähtis on võimalus ise otsuseid langetada, iseasi kas need just kõige paremad on, aga me ju õpimegi vigu tehes. Vanematele jääb toetav roll noore kõrval, kui teismeline parasjagu nagu pimeduses kompab ja ennast otsib ja ka leiab.
See on aeg, kus noorest inimesest kujuneb täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel valmis astuma täiskasvanu igapäeva ellu.
KASUTATUD KIRJANDUS
Krull E. „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“. Tartu Ülikooli kirjastus. 2000
Smith P.K, Cowie H., Blades M. „Lapse arengu mõistmine“ 4 väljaanne
www.amor.ee (21.10.2009)

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 77 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mallan Õppematerjali autor

Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted.

Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas – või omasooliste poole.
See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab.

teismelised seksuaalsus muutused kehas suhted suhted vanematega suhted eakaaslastega

Sarnased õppematerjalid

docx

Murdeiga

töötab rohkem ja suguhormoonide tase tõuseb. Suguhormoonide suurenemisel toimuvadki eespool nimetatud muutused kehas ja kehakujus. (Härginen, 2008) MURDEIGA JA HORMOONID Mis on hormoon? Hormoonid on kemikaalid, neid toodab keha ja need saadavad rakkudele korraldusi. Iga hormoon mõjutab teatuid konkreetseid rakke, mis sisaldavad just sellele hormoonile sobivat retseptorit. ( Winston, 2017) Suured hormonaalsed muutused jätkuvad teismelise eas kuni need on stabiliseerunud täiskasvanute küpsuse tasemeni. Kuidas hormoonide äkiline tõus vallandub noorukieas, ei ole veel täielikult arusaadav. Arvatakse, et see on osaliselt tingitud jätkuvast neuronaalsest arengust teismeliste arengu ajal. Selle hormonaalse tsükli algus toob kaasa järjestikused füüsilised ja füsioloogilised muutused, mis ilmnevad puberteediea kasvu ajal. ( Chatterjee, 2011) Mis siis ikkagi käivitab murdeea

perekonnaõpetus

doc

Murdeiga 12-16 aastat

vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu. Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja kehaehituse pärast, sest sageli on just meedia mõjutustel tekkinud kujutelm ideaalsest kehast. Oma keha tundmine ja iluideaalidest mittehoolimine loovad positiivse kehapildi ja see tagab enesega rahulolu: "Olen parim sellisena, nagu olen". Murdeiga võib alata väga erineval ajal, kaheksandast 16. eluaastani. Näiteks rinnad

Perekonnaõpetus

ppt

Seksuaalne areng lapseeas

emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas. Nii näiteks suureneb jätkuvalt iseseisvusvajadus. Kuigi sõprade roll on suur, hakkab järk-järgult eakaaslaste mõju otsuste tegemisel nõrgenema ja osatakse paremini analüüsida meediast tulevaid seksuaalsusega seotud sõnumeid. Hakkab täiustuma põhjus-tagajärg seose mõistmine ja toimetulekuoskused suurenevad. Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli

Perekonnaõpetus

doc

Noorukiiga

Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud. See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas. Tunded on küll intensiivsed, kuid et partner ei vasta sageli ettekujutustele, jäävad suhted sageli lühiaegseteks.

Perekonnaõpetus

doc

Nimetu

faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks

Arengupsühholoogia

docx

MURDEIGA

MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid

Murde- ja noorukieapsühholoogia

doc

Erinev arengukiirus

Tänu sellele tuleb noorel inimesel varasemast hoopis rohkem ise otsustada. See on aga raske. Oma piiride kompamine võib nüüd avalduda samasuguse negativistliku käitumisena kui kunagi väikelapseeas. Sageli kasutab nooruk tormakalt väga mustvalgeid vastandusi, mistõttu murdeiga on katsumus nii talle enesele kui tema vanematele. Konfliktid vanematega võivad viia isegi teismelise kodust lahkumiseni. Võimalik, et vildakas käitumises puberteedi ajal lööb välja koduse eeltöö puudulikkus. Pärast murdeea muutuste tekkimist on last juba palju raskem mõjutada. Ent kogu näilisest vastuseisust hoolimata vajab nooruk, iseäranis rasketel hetkedel, tugevat toetust ja abi. Tüdruk saab oma kehas ja hinges toimuvate muutuste kohta asjakohast teavet kergemini ja seetõttu on tema areng puberteedi ajal tavaliselt valutum kui poisil

Sotsiaaltöö

docx

Esimene armastus

Lähte Ühisgümnaasium ESIMENE ARMASTUS Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2.1 Tüdrukute murdeiga...........................................................

Isiksusepsühholoogia

Rohkem sarnaseid