SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein
Eestis on õiguskantsler. Teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Valitakse parlamendi poolt. Õigus saada teavet mistahes ametivõimu või ametlike dokumentide kohta, viibida nende istungitel otsuste langetamise juures, esitada ettekanne parlamendile, teha seadust rikkunud subjektile ettekirjutus, mis kuulub kohustuslikule täitmisele. 5. Õiguse mõiste, selle tähendused ja suhe kohustusega: · Õigus - tavakodaniku poolt kasutatav mõiste. Selgitanud välja mõne fakti esinemise või puudumise kindlate tõendite alusel, võidakse öelda: mul oli õigus. · Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. · Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus. · Varem eksisteerinud õiguse tähenduses (Rooma õigus). · Teatud õigusharu õigusnormide kogumi tähendus (kriminaal-, haldus- ja
teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Merkantilismi peamised printsiibid 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2
§3. ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 14 § 4. ÕIGUSÕPE 14 § 5. ÕIGUSTEADUSE NING ÕIGUSTEOORIA FUNKTSIOON 14 § 6. SUURED ÕIGUSSÜSTEEMID 15 TEEMA 1. PÕHIMÕISTED 16 I OSA. RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17 § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17 riigi tekke Aristotelese teooria) P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17 P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19 § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada
See ikka väga vara ehk siis enne euroopa tsivilisatsioone. Ala laienes ka lõuna poole ja kujunesid erinevad kultuurid, mida võib riikidega samastada. Hiljemalt esimese aastatuhande keskpaigas pkr kujunesid juba impeeriumid. Kaks suuremat kultuuri. Lõunas kujunes inkade riik-samal ajal asteekidega u 15 saj. Eristab teistest see, et seal ei kasutatud kirja-lõhub tsivilisatsioonide tunnuse. Jarubadel ka polnud kirja. Tsivilisatsiooni tekkimine langeb kirja eelsesse aega, seega pole allikaid. Kirja tekkides esimesed tekstid piiratud informatsiooniga-arved jne pürokraatlikud dokumendid. Ulatuslikum materjal hakkab sealt, kus nad on juba tekkinud e küpsed seega puuduvad kaasaegsed kirjalikud materjalid ajast, mil tsivilisatsioonid tekkisid. Kaasaesed kirjalikud allikad sekundaarsetest allikatest. Seega tuleb toetuda arheoloogilisele materjalile ja selle tõlgendamisele
avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga
Kõik kommentaarid