Vahetusteooria (0)

1 Hindamata

Tallinna Ülikool
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut
Laura Reisberg
VAHETUSTEOORIA
Referaat
Tallinn 2011
SISUKORD

SISSEJUHATUS
Käesolev referaat räägib vahetusteooriast. See on teooria, millel on pikk ja auväärne sotsioloogiline ajalugu, mis ulatub 1950ndatesse aastatesse, kui mitmed sotsiaalteaduste teoreetikud tulid välja ideega keskenduda inimvaheliste suhete maailmale „teaduslikust“ perspektiivist. ( Turner 2002)
Vahetusteooria pärineb mitmetest sotsioloogiasuundadest, kaasa arvatud utilitarism , funktsionalism ja sotsiaalne biheivorism (Turner 2002).
Vahetusperspektiivi peamised arendajad sotsioloogias on George C. Homans, Peter M. Blau ning Richard M. Emerson . Kuid ka psühholoogid , antropoloogid ning majandusteadlased on andnud märkimisväärse panuse (Turner 2002).
Näiteks psühholoogid Thibaut ja Kelley arendasid teoreetilist raamistikku, mis rõhutab osalejate vastastikust sõltuvust ja vastastikuse sõltuvuse erinevate vormide sotsiaalseid tähendusi (Turner 2002).
Antropoloogid Malinowski, Mauss, Schneider ja Levi-Strauss on kaasa aidanud selle teoreetilise perspektiivi tekkimisele sotsiaalteadustes , kuigi antropoloogiline töö keskendus laiemale vahetuse süsteemide ulatusele nagu näiteks sugulussüsteemid, kinkide vahetus ja üldistatud vahetuse susteemidele (Turner 2002).
2. TEOREETIKUD
2.1 George C. Homans
George C. Homans oli Ameerika sotsioloog , keda peetakse biheivoristliku sotsioloogia ning vahetusteooria alusepanijaks. Teda peetakse üheks peamiseks sotsioloogia teoreetikuks 1950. - 1970. aastatel. (Dillon 2009)
Ta sündis 1910. aastal soliidses Bostoni kõrgklassi perekonnas. 1928. aastal asus ta Harvardi Ülikooli inglise ja ameerika kirjandust õppima, kuid hiljem hakkas huvi tundma hoopis sotsioloogia vastu. Ajal, kui Homansil polnud tööd, ega midagi teha, otsustas ta osaleda Lawrence Joseph Hendersoni poolt läbi viidud seminaril ning selle tulemusel liitus Homans Harvardi vestlusringiga, mida kutsutakse Pareto ringiks. Seda vestlusringi juhtis Henderson ja see oli inspireeritud Vilfredo Pareto tööst. Pareto teooriad ja Hendersoni loengud mõjutasid Homansi esimest raamatut nimega An Introduction to Pareto, mis suuresti aitas tal ka saada Harvardi Society of Fellows liikmeks 1934. aastal. (Appelrouth&Edles 2007)
Sotsioloogiale pühendas Homans ennast täielikult aga alles 1946. aastal ning 1953. aastal nimetati ta professoriks. Ehkki võib öelda, et George C. Homans sattus sotsioloogia juurde juhuslikult ning tal puudus otseselt sotsioloogia-alane haridus , on Homansi poolt tehtud töö omanud suurt mõju sotsioloogiale. 1964. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Homans suri 1989. aastal Cambridges, Massachusettsis. (Dillon 2009)
2.2 Peter Blau
Peter Blau sündis 1918. aastal Austrias Viinis . Tema vanemad olid ilmalikud juudid, kes vangistati seoses natsismi kasvuga ning hiljem hukati Auzchwitzi vangilaagris. (Dillon 2009)
Teismelisena oli Peter Blau näol tegemist mässumeelse noormehega, kes avaldas meelt poliitilise repressiooni vastu . Vahepeal kirjutas Blau ka nn. põrandaalusele ajakirjale, mida seostati sotsialistliku tööliste parteiga. läks ta vangu , kui austria riigipead avastasin ajakirja ringluse. Seetõttu mõisteti ta süüdi kõrges riigireetmises ning ta pidi kümneks aastaks vangi minema. Peagi jõustus aga kokkulepe Hitleri ja Austria võimude vahel, mis sätestas poliitiliste vangide vabastamise. Kui Hitler võttis Austria üle kontrolli 1938. aastal, siis juudipäritolu Blau üritas kindlustada viisat, mis lubaks tal emigreeruda teise riiki. Kui see ebaõnnestus, proovis ta põgeneda Tšehhoslovakkiasse, kuid piirivalve püüdis ta kinni. Järgmised kaks kuud pidi ta kannatama nälga ja piinamist. Kui ta vabastati, läks ta Prahasse. Ta oli sunnitud lahkuma vaid aasta hiljem, kui Hitler vallutas Tšehhoslovakkia . Õnneks oli enne tehtud kokkulepe, et Blau saaks emigreeruda USAsse Prantsusmaa kaudu. Saatuse tahtel sai ta nö kiirrongi peale riigist välja. (Appelrouth&Edles 2007) 1939. aastal õnnestus Blaul lõpuks Euroopast põgeneda ja ta jäi paikseks New Yorkis , kus ta 1952. aastal omandas sotsioloogia doktorikraadi Robert Mertoni juhendamisel. (Dillon 2009) Järgmise 50 aasta jooksul kirjutas Blau 11 raamatut ning rohkem kui 1000 artiklit, mistõttu sai temast oma aja üks peamisi õpetlasi. 1953 – 1970 oli ta Chicago Ülikooli professor ning 1970 – 1988 Columbia Ülikooli professor. 1973. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Peter Blau suri 2002. aastal. (Appelrouth&Edles 2007)
3. TEOORIA ISELOOMUSTUS
Sotsiaalteaduste seisukohalt põhineb inimeste võime mõjutada teisi nende mõtlemis- või käitumisviisi suhtes ressurssidel. Sellest lähtudes on välja arendatud sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab. Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, füüsiline jõud, ametialane staatus - kui ka abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus. Sotsiaalsete ressursside vahetusega saab ja annab indiviid midagi, mida ta himustab või vajab. Niikaua, kui ühel isikul on midagi, mida teine vajab, pole kummalgi täielikku või lõplikku kontrolli teise üle. (Nurk 2004)
Vahetusteooria käsitleb inimest kui strateegilist tegutsejat, kes kasutab oma käsutuses olevaid ressursse oma vahetusest saadavate hüvede optimaliseerimiseks. Seega ei motiveeri inimest teatud viisil käituma traditsioon, alateadlik tung või mingi struktuuriline kohustus, vaid ratsionaalne kaalutlus mille käigus inimene kaalub alternatiivse tegevuse hüvesid, mis oleks võimalik sellest vahetusest saada. (Appelrouth&Edles 2007)
George C. Homans, silmapaistev Ameerika sotsioloog, defineeris sotsiaalse vahetuse interaktsiooni kui vastastikuse tegevuse kahe või enama inimese vahel, mis võib olla nii materiaalne kui mittemateriaalne ja rohkem või vähem tasustatud ning erineva kulukusega. Üks teine nimekas sotsioloog Peter Blau viitab indiviidide vabatahtlikele tegevustele, mida motiveerib vahetusest saadav oodatav tulu. (Nurk 2004)
Blau ja Homansi jaoks on interaktsioon enam-vähem sirgjooneline ja ratsionaalselt kalkuleeritud vastastikku kasulike transaktsioonide seeria . Sotsiaalse vahetuse teooria eeldab, et inimesed otsivad seda, mis on neile kasulik ja väldivad nö. kulusid . Sellest seisukohast vaadelduna on igapäevane sotsiaalne elu justkui „turuplats“, kus inimesed vahetavad armastust, tunnustust, turvalisust, heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid. Nad teevad otsuseid ja algatavad enda jaoks aktsioone, laskmata kultuuril ette määrata oma sotsiaalseid vastuseid. (Nurk 2004)
On võimalik välja tuua viis käitumismalli, mis iseloomustavad neid, kes võtavad osa vahetusest sotsiaalses interaktsioonis:

Inimesed püüavad astuda interaktsiooni kaaslastega, kes suudavad rahuldada nende vajadusi või hõlbustavad neil ihaldatud eesmärgini jõudmist.

Kõik aktsioonid toovad neis osalejatele kaasa aja-, ressursi- ja energiakulu.

Interaktsioonis olevad indiviidid üritavad hoida oma tegevuse kulusid tasakaalus sellest tegevusest saadava eeldatud kasuga.

Otsitakse ja valitakse kõige majanduslikumaid tegevussuundi, kus kulud ja tulud on tasakaalus.

Tegevus lõpetatakse, kui selle kulud ületavad järjekindlalt saadud kasu. (Nurk 2004)
Sotsiaalse interaktsiooni protsessi mõjutavad paljud erinevad tingimused:

Arenguaste ja vahetuspartnerite omavaheliste suhete iseloom
Kummagi partneri tehtud kulutused ja saadav kasu
Sotsiaalne kontekst, kus vahetus aset leiab. (Nurk 2004)

Tuleb silmas pidada ka seda, et kasu ühest spetsiifilisest vahetusest väheneb vahetuste arvu suurenedes. Inimene, kes esimesel korral hea meelega aitab sinu auto lumevallist välja lükata, ei ole enam nii lahke ja abivalmis, kui ta seda teist või kolmandat korda tegema peab. (Nurk 2004)
4. TEOORIA RAKENDAMISVÕIMALUSED
Vahetusteoorial on väga palju erinevaid rakendusvõimalusi, sest tegemist on väga igapäevast teemat puudutava teooriaga. Nimelt toimuvad vahetused iga päev ning põhimõtteliselt igas valdkonnas. Tänu sellele saab seda teooriat üsna paljudes uuringutes vägagi edukalt kasutada.
Vahetusteooria rakendusvõimalused on kasvanud kolme viimase aastakümne jooksul kui vahetuse mõisteid ja väiteid on kasutatud sellistes sotsioloogia alamväljades nagu näiteks organisatsioonikäitumine, eluteeanalüüsid, vananemine, perekond, meditsiiniline sotsioloogia, rahvusvahelised suhted ja majandussotsioloogia. Näiteks varane sotsiaalpsühholoogia keskendus isiklike suhete (näiteks romantiline kaasamine ja sotsiaalsed suhted töökohal) alustamise ja lõpetamise seletamisele. (Turner 2002)
Lisaks perekonna ja töö uurimisele, on vahetusteooriat kasutatud mitmetes erinevates kontekstides , et uurida organisatsioone ja organisatsioonide siseseid suhteid. Sarnane rakendusvõimalus on ka rahvusvaheliste suhete tasandil. Samuti on vahetusteooriat võimalik kasutada ka majandusotsioloogias, et seletada organisatsioonide võrgustike tekkimist ja võimuprotsesside iseloomu, mis tekitavad selliseid võrgustikke. Tänapäeval on antud teooriaga uuritavate nähtuste juurde lisandunud ka Internetis toimuvad vahetused. (Turner 2002)
5. TEOORIA KRIITIKA
Vahetusteooria kriitikana on välja toodud, et see

vähendab inimeste suhtluse puhtalt ratsionaalseks protsessiks, mis tuleneb majandusteooriast.

soosib avatust nagu see töötati välja 1970ndatel kui ideed vabadusest ja avatusest olid eelistatud, aga võib olla aegu, millal avatus ei ole parim valik suhtes.
asetab suhted sirgjoonelisele skaalale , kuid mõned suhted võivad samme vahele jätta või minna tagasi intiimsuse seisukohalt.

Samuti on see teooria tugevasti juurdunud individuaalsesse mõtteviisi , mis võib piirata selle rakendamist ja kollektivistliku kultuuri kirjeldamist. (Miller 2005)
KASUTATUD KIRJANDUS
Miller, Katherine (2005). Communication Theories. New York : McGraw Hill .
Dillon, Michele (2010). Introduction to Sociological Theory: Theorists, Concepts, and their Applicability in the Twenty -First Century . Malden, Mass: Wiley-Blackwell.
Turner, Jonathan H. (2001) Handbook of Sociological Theory. New York: Plenum Press.
Appelrouth, S & Edles, L. Desfor (2007). Sociological Theory in the Contemporary Era. Pine Forge Press.
ELEKTROONILISED ALLIKAD
URL: http://corners.kolhoos.ee/stories/storyReader$210 (19.01.2012)

.ODT Laadi alla originaalfail 10 lk · .odt · 3 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

242163 Õppematerjali autor

Vahetusteooria vahetus tallinna ülikool TEOORIA RAKENDAMISVÕIMALUSED TEOORIA ISELOOMUSTUS

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindivii

Sotsioloogia

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia

Kultuurantropoloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia

docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,

Sotsioloogia

doc

Õiguse sotsioloogia

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab ?

Õigus

Rohkem sarnaseid