Kordamine - imperalism (0)

Mis on imperialism ? Isel. Kujunemine. Põhijooned
Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas – seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * šovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania , Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine
Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord
1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid - pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks.
Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega.
Sidevahendite areng. 1895 .a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi.
2)Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Maailm globaliseerus- riigid olid üksteisest üha enam sõltuvuses. Pikka aega oli maj. arengus esikohal Inglismaa, kuid 20. saj. algul hakkasid talle järle jõudma USA ja Saksamaa. Majanduse ebaühtlane reng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni.
Sõjalised blokid
KOLMIKLIIT - Saksamaa ( 1879 ), Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882), Türgi ja Bulgaaria (1915)
Eesmärgid:
Saksamaa: *soovis uusi kolooniaid haarata, *Prantsusmaa purustamine, et kehtestada ülemvõim Euroopas, *teiste riikide kolooniate ümber jagamine
Austri-Ungari:*tugevdada oma positsiooni Balkanil , *saada Saksamaa toetust, *olulist rolli eetndas Serbia , kes püüdis luua Suurslaavi riiki, toetus Venemaale
Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania , *saada kaitset Prantsusmaa eest
Türgi: *lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu
ANTANT: Prantsusmaa (1893), Venemaa (1893), Inglismaa ( 1904 ), Jaapan (1914), Rumeenia (1916), USA (1917)
Eesmärgid:
Prantsusmaa: * soov vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, *saada tagasi Elsass- Lotring , *laiendada Aafrikas valdusi
Venemaa: *ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, *vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle, *thtis kehtestada oma võimu Balkanil
Inglismaa: * Saksamaa pürgimuste mahasurumine, *kardab kolooniate ümberjagamist
Jaapan:*Saksamaakoloniaalvalduste ülevõtmine Aasias.
Miks muutus Balkani poolsaar püssirohu keldriks?
20.saj. alguseks oli Balkani poolsaar muutunud ohtlikuks. Otseselt ei puudutanu siin toimuv ei Saksamaad, Prantsusmaad ega Inglismaad, kuid kuna kõik riigid olid seotud kas Austria-Ungari või Venemaaga, siis võis iga vastasseis kasvada üleeuroopaliseks sõjaks.
Saarel pretendeeris ülemvõimu Serbia , kllel oli venemeelne valitseja ning nüdsest tähendas konflik Serbiaga konflikti Venemaga. Vene-Serbia plaanid läksid vastuollu Austria-Ungariga, kes püüdsid allutada Balkani slaavlasi. 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia ja Hertsegoviina ning see viis Vene-Serbia ning Austria-Ungai vastasseisu .
Türgi jätkuv nõrgenemine õhutas Balkani rahvaid türklasi poolsaarelt välja tõrjuma. Seda toetas Venemaa. 1912 kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning Bulgaaria ulatuslikud ala. Tänu neile aladele ründasid 1913 teda Türgi, Kreeka ja Rumeenia ning Bulgaari kaotas oma valdused . Tänu sellele lähenes Bulgaaria Kolmikliidule.
Balkanil ja Balkani ümber valitsevaid vastuolusid need sõjad ei likvideerinud.
4. Eesti ja Venemaa võrdlus (1905. aastal) 20. sajandi algul
Venemaa
Eesti
9. jaanuar – Verine pühapäev
12.-25. jaanuar – tööliste üldstreik Tallinnas. Esitati majanduslikke nõudmisi.
18. veebr. - Nikolai II manifest riigikorra täiustamiseks.
Mai – streik haaras 200 linna. Algul esitati majanduslikke nõudmisi, siis poliitilisi.
6. august – manifest nõuandva duuma kokkukutsumise kohta
9. veebruar – tööliste kokkupõrked sõjaväega Tallinnas.
7. - 13. veebruar – esitati majanduslikud nõudmised, üldstreik Tartus (haritlased, üliõpilased)
Jaanuar – märts – mõisatööliste streigid ja rahutused 120 mõisas
1. mai – poliitilised streigid ja koosolekud . Koostati märgukirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse,-kooli,-kiriku,-ja maareformi.
7. okt. - üleriigiline poliitiline üldstreik
17. okt. - keiser andis välja “Oktoobrimanifesti”, milles lubati konstitutsiooni ja seadusandliku võimu parandamist. Lubati ajakirjanduse,- ja sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine)
21. oktoober – ukaas poliitvangide vabastamise kohta
22. oktoober – ukaas Soome autonoomia taastamise kohta
14. okt – Eesti töölised ja üliõpilased ühinevad poliitilise üldstreigiga.
16. oktoober – Tallinnas uuel turul tulistati rahva meeleavaldusel. 94 inimest sai surma ja 200 haavata .
3.november – valitsuse teadaanne talupoegade maa väljaostumaksude kohta.
22. november – Liivimaa kubermangus kuulutati välja sõjaseisukord
26. november – asutati esimene poliitilne erakond, Eesti Rahvameelne Eduerakond . Nõuti rahvuslikku enesemääramise õigust ja poliitilist autonoomiat.
7. detsember – Moskvas algas poliitiline üldstreik, mis kasvas relvastatud ülestõusuks. Sõjavägi ja karistus salgad surusid ülestõusu maha
10. detsember – Tallinnas ja Harjumaal kehtestati sõjaseisukord
12.-20. detsember – Eestis põletati või rüüstati 160 rüütlimõisa ja 40
20.detsember – revolutsiooni mahasurumiseks moodustati karistussalgad.
27.aprill 1906 – kutsuti kokku I Riigituuma
Aasta algul karistussalgad, ähvardati sunnitööle saatmisega
1.Koloniaalimpeeriumi teke Koloniaalimpeeriumide väljakujunemine oli imerialismi lahutamatuks osaks. 1914. a. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Tihti oli emamaa rahvaaru kordades väiksem võrreldes kolooniatega. 20. sajandi alguseks aga hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama. Suurriikide vastuolud suurenesid ning see viis katseteni valdused ümber jagada (eriti Saksamaa, kuna noor suurriik ). 90,4 % Aafrikast oli 1900. aastaks Prantsusmaa, Suurbritannia , Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. 1914 aastaks suutsid iseseisvuse säilitada vaid Etioopia ja Libeeria(ameeriklaste rajatud tagasipöördumiskoht endistele neegerorjadele). Suurimad valdused Aafrikas olid Suurbritannial ja Prantsusmaa. Mõnikord läks vallutajatel korda vastupanu kiiresti maha suruda, kuid vahest mitte. Aafrikas oli raske kokkupõrge Inglise-Buuri sõda 1899- 1902 . Alguses panid vapralt vastu, äratades üle maailma imetlust. Kuid sõda läks karmimaks ja inglased rajasid koonduslaagrid kuhu paigutada buuri tsiviilelanikud. 1902 olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid (Oranje ja Transvaali) kaasati Briti impeeriumi koosseisu. Indias, kus oli üle mindud moodsale tootmisele, tugevnes vastuseis ingalste valitsemisele. Euroopaliku hariduse saanud hindud lõid 1896. aastal India Rahvuskongressi, mille eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Jõetu Hiina keisririik oli 20. saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus tugevamad riigid tegid seda, mis tahtsid. See kutsus esile bokserite ülestõusu(1900), mis veriselt maha suruti. Sel ajal kogus jõudu kodanlik -demokraatlik liikumine, millel õnnestuis 1911 Mandžu dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. 2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid – leidsid , et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased – kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots. demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
3)Tsentristlik – eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid – nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida , kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 3. USA poliitika põhijooned.19. - 20. sajandi vahetusel astus maailmapoliitikasse Ameerika. Seni olid neil isolatsionistlik poliitika, kuid tänu sellele, et sekkuti aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse, otsustas Ameerika teha seal eurooplaste mõjule lõpu ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. USA asus toetama Antandi liitu. Ladina- Ameerikas soovis, et sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepete tühistamist. Tahtis Kesk-Ameerikat läbivat kanalit.( Panama )