Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põder ja arusisalik - võrdlustabel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille abil arusisalik haistab?
  • Mis katab arusisaliku keha?
  • Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad?

Lõik failist


Sisukord


Sisukord 1
Võrdlustabel 2
5 põhilist erinevust: 4
Ristsõna 5
Kasutatud kirjandus 6


Võrdlustabel


Tunnus
Põder
Arusisalik
Loomarühm
Imetaja
Roomaja
Elupaik
Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemaid sega- ja männimetsi.
Märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad . Sageli võib kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all.
Eluviis
Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad .
Päevase eluviisiga, talvel on talveunes .
Toitumine
Taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest.
Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel.
Kehamõõtmed
Õlakõrgus kuni 216 cm, tüvepikkus 200…290 cm. Kaal 100...300 (600) kg.
Üldpikkus on 10…16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm.
Arvukus
Eestis on ~ 10 000 isendit.
Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem roomaja.
Sigimine
Polügaamne. Jooksuaeg septembris.
Paarituvad aprillis , 10…14 päeva peale talveunest ärkamist. Pojad sünnivad juulis või augustis. On eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel.
Areng
Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1…2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5…3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat.
Vastsündinud järglased on 34…40 mm pikkused, suve lõpuks kasvavad nad 50…55 mm pikkuseks . Suguküpseks saavad arusisalikud 2…3. eluaastal, kui loom on 75…80 mm pikkune.
Keskmine eluiga
10 aastat, maksimaalselt 25.
4 aastat, maksimaalselt 8 aastat.
Koht ökosüsteemis
Vaenlasteks hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik  jahiloom.
Vaenlaseks on rästik, nastik .
Rinnakorvi olemasolu
Olemas
Olemas
Kehakate
Karvad
Suured soomused (keskkehal risti 25-37 seljasoomust)
Liikumiselundid
Jäsemed, suunatud alla.
Jäsemed, suunatud külgedele.
Arenenud meeled
Haistmine ja kuulmine, nägemine on nõrgem.
Nägemine ja haistmine (haistmisel ja nägemisel osaleb kahearuline keel).
Kaitsevõte
Saba mahajätmine
Välimuse iseloomustus
Hallikaspruun, talvel pisut heledam kui soojal ajal; jalad on helehallid või valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Nägu on pikk, suur ülamokk ja mitmekümne sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad
Seljal ja külgedel on tumedad triibud, kurgualune valkjas või sinakas ; kõht valge, kollane, oranž või punane. Pea külgedel paiknevad väiksed silmad millel on liikuvad silmalaud . Suu on suur ja ninamikul hingamiseks vajalikud ninaavad.
Hammastik
Hambad jagunevad lõike-, silma- ja purihammasteks.
Teravad hambad, asuvad lõualuudel ja suulaes.
Hingamiselundid
Kopsud
Kopsud
Südame ehitus
Neljaosaline, vatsakeses täielik vahesein
Kolmekarbiline; vatsakeses mittetäielik vahesein
Kehatemperatuur
Püsisoojane
Kõigusoojane
Vereringe
Kehavereringe ja kopsuvereringe
Kehavereringe ja kopsuvereringe
Närvisüsteemi arenguaste
Kõrgeim
Kahjulikkus loodusele
Koorib 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses, selle tulemusena põhjustab ta puudele pöördumatuid kahjustusi. Põdra poolt kooritud puud hukkuvad keskmiselt 5-10 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust.
Puudub.
Saba
4–5 cm pikkune
1,3-2 korda kehast pikem
Eripärad
Sarved isastel. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru. Sarveharude arv ei näita looma vanust . Talveks põder loobub sarvedest. Pullid hõõruvad neid vastu puid ja põõsaid, kuni uhked ehted maas , seetõttu võibki sarvi leida tihti just noorendikest ja võsastelt aladelt. Uued sarved hakkavad kasvama aprillis ning saavutavad täismõõdu umbes kolme kuuga . Nahk, mis alguses noori sarvi katab, hõõrutakse vastu puid maha.
Sarvkate takistab looma kasvamist, seetõttu vahetavad roomajad nahka. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha.
Ohustatus ja kaitse
Intensiivne küttimine vähendab arvukust.
Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.


5 põhilist erinevust:


  • Põder on imetaja, arusisalik roomaja.
  • Põdrad on püsisoojased, arusisalikud kõigusoojased.
  • Põdral on sarved, sisalikul pole.
  • Põdral on karvkate , sisalikul soomuskate.
  • Põdra süda on neljakarbiline ja arusisaliku süda kolmekarbiline.
    5
    põhilist sarnasust
    :
      • Põdral ja arusisalikul on mõlemal keha- ja kopsuvereringe.
      • Põdral ja arusisalikul on mõlemal olemas rinnakorv .
      • Hingamiselundiks on mõlemal loomal kopsud.
      • Põdral ja arusisalikul on hästi arenenud haistmine.
      • Mõlema looma arvukus on sage.


    Ristsõna


  • Arusisaliku üks toit. 6-3
  • Põdra loomarühm. 7-1
  • Arusisaliku loomarühm. 7-3
  • Mille abil arusisalik haistab? 5-3
  • Mis katab arusisaliku keha? 8-2
  • Mille abil põdrad ja arusisalikud hingavad? 7-2
  • Põdra närvisüsteemi arenguaste. 7-4
  • Põdra kehatemperatuur. 11-4
  • Põdra kehakate. 6-5


    Kasutatud kirjandus


    • http://www.zone.ee/alces/
    • Mati Martin, Maie Toom ja Urmas Kokassaar 2001. Bioloogia põhikoolile I „Avita“ , „As bit“
    • Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets 2001. Eesti elusloodus „Varrak“
    • E. Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad „Eesti entsüklopeediakirjastus“

    7

  • Vasakule Paremale
    Põder ja arusisalik - võrdlustabel #1 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #2 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #3 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #4 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #5 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #6 Põder ja arusisalik - võrdlustabel #7
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LittlemrsLiis Õppematerjali autor
    Referaat (7.klassile)

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    pdf

    Euroopa põder

    Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on õppida tundma meie metsade suurimat imetajat, kes lummab oma majesteetlikkusega. Sisuks valisin Euroopa põdra eluviisidega seonduva. Lähemalt uurisin tema välimust, toitumist, paaritumist, elupaiku ja arvukust. Uurimuses kasutasin erinevaid eesti- ja inglise keelseid artikleid, samuti loodussaadet ,,Osoon", Rein Marani ,,Loodusfilmi" ja H. Ling raamatut ,,Põder". 3 Välimus Euroopa põder (Alces alces) on suurim hirvlane ja maismaaimetaja Euroopas. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks, nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks, nemad kaaluvad kuni 375 kg. Keskmine eluiga looduses on 5-12, maksimaalselt 22 aastat. Vangistuses kuni 27 aastat (emasloomad elavad kauem kui isasloomad). Põdral on pikad jalad, kõrge turi (õlakõrgus kuni 190 cm) ja madal tagakeha. Pea on kitsas ja pikk, iseloomulik pikk ülamokk (nina näib olevat kongus)

    Bioloogia
    thumbnail
    30
    doc

    Eesti imetajad

    PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi.

    Loodus
    thumbnail
    14
    doc

    Väga põhjalik kokkuvõte Eestis elavatest roomajatest

    päikesesoojus pojad välja haub. Roomajatel on otsene areng: munast väljuv roomaja on täiskasvanu sarnane, ainult mõõtmetelt pisem. Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. EESTI ROOMAJAD Eestis elab 5 liiki roomajaid. Nad kõik kuuluvad soomuseliste seltsi 4. Sugukonda. Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid.

    Loodus
    thumbnail
    34
    docx

    Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

    Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus  300-500 kg  kõrgus 1,90m  habe  lõualotis keev vesi

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    pdf

    Eesti imetajad

    TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................

    Loodus õpetus
    thumbnail
    76
    ppt

    Kahepaiksed roomajad

    · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik.

    Bioloogia
    thumbnail
    0
    rtf

    Eesti luhad ja lammid

    lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed

    Keskkonnaökoloogia
    thumbnail
    35
    doc

    Pärandkoosluste loomastik

    Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Nastik, 2011) Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on 10...16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere külgedel. Kindlaks eristustunnuseks on isasloomadel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht valkjashall, kollakas või rohekas. Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid.

    Pärandkooslused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun