Põder ja arusisalik - võrdlustabel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased – Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu S. KROKODILLILISED Niiluse krokodill, missisippi alligaator, kaiman, gangese gaviaal • kohandunud veeeluga • lamendunud keha • lapik saba • tagajalgadel täielikud või osalised ujulestad • keha kaetud sarv- ja luukilbistega • hambad hambasompudes EESTI ROOMAJAD kõik on kaitse all 1. sugukond: Sisaliklased, Lacertidae 1. Arusisalik, Lacerta vivipara Jacquin 2. Kivisisalik, Lacerta agilis L. 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss, Anguis fragilis L. 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L. 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik, Vipera berus L. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad

Ökoloogia

2

doc

Kahepaiksed ja roomajad

Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel

Bioloogia

47

doc

Puisniitude loomastik

Mardikalistest on arvukalt leitud kärsaklasi(Curculionidae), poilasi(Chrysomelidae), põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997)

Pärandkooslused

76

ppt

Kahepaiksed roomajad

· Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik.

Bioloogia

3

doc

ROOMAJAD

ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss  ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb:

Bioloogia

37

ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

söövad harva · Eestis on levinud rohkem Lõuna- ja Lääne-Eestis, saartel ja rannikul kuni Pirita jõeni, Kirde-, Põhja- ja Kesk-Eestis on haruldasem · tumeda värvusega sisalik · kasvades muutuvad nad järk- järgult heledamaks ja kehale ARUSISALIK ilmub iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja Lacerta vivipara (Jacquin) keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere · eristustunnuseks on isasloomadel külgedel esinev oranz või telliskivipunane kõhualune, emasloomadel on kõht

Bioloogia

18

doc

Eksami kordamisküsimused

Punahirv ­ 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra ­ 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits ­ enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras ­ 1957 Jägala jõkke Halljänes ­ mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused. Suurimad kahjutekitajad metsas: põder, kobras, jänes, metskits, punahirv, hiired (uruhiir). Põder ­ ohustab männi- ja haavanoorendikke ning keskealisi kuusikuid, vähem kasenoorendikke. Ka saare- ja tammeuuendust võivad põdrad oluliselt kahjustada. Kärbib võrseid, murrab latvu, koorib puu. Ja nii kõik 3 sõraliste liiki meil siin! Kobras ­ ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad. Tekib liigniiskus, puud kuivavad ning puistu tootlikkus väheneb. Jänes ­ närib puukoort ning ka puud. Näksib ka võrseid

Ulukibioloogia ja jahindus

58

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5

Bioloogia

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)