Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raba (0)

1 Hindamata
Punktid

Koostajad: Kerli  Karuks ,
Eret Niinemets
Raba  kirjeldus
  Raba  on soo viimane arenguaste, mis inimese sekkumiseta võib püsida 
väliselt muutumatuna  aastasadu
 taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad 
hakkama saama sellega mis tuleb ülalt
 Taimestikult pole raba just  liigirikas , aga siiski  mitmekesine
  Elutingimused  rabas on äärmuslikud: 
 Liiga palju vett
 Liiga vähe toitaineid
 Liiga vähe hapnikku
 Liiga happeline keskkond
                                       RASKE ELU            VÄHE LIIKE
Organismid rabas
  rabakonn
 harilik  mänd
 rohukonn
  sookask
 veekonn
  põder
 rästik
  valgejänes
 nastik
 hunt 
  sookurg
  rebane
  turbasammal
  mäger
 puhmas  kanarbik
 karu
  sookail
 pohl,  sinikasmustikas
 hanevits, kukemari,  jõhvikas
 küüvits,  porsstupp - villpea
 raba-jänesvill, rabamurakas
  metssiga
 metskits
  arusisalik
 ämblikud(187 liiki)
 ahven
  rabakana , põldrüüt, 
väikekoovitaja, 
 hallõgija, rabapistrik 
 väga  haruldane : punakurk- kaur
Toiduvõrgustik
        
Rabakon
n
Haab
Kaljukotkas
Sookurg
 
Rabasilmi
Valgejäne
k
s
Tupp-
Villpea
Rabakonn
Abiootilised
Biootilised
  Temperatuur
   Röövloomad
Valgejänes
Abiootlised 
Biootlised
   Aastaaeg
  Ümarussid
  Röövloomad 
5. Organismidevahelised 
suhted
Taimtoidulisus (Valgejänes) - kasulik ainult 
loomale, kes toitub taimedest
Kommensalism  - Ühele liigile kasulik, teisele 
neutraalne
Konkurents  - taimede vaheline, nt. mullast 
toitainete saamine 
6.  Aineringe  ja 
toid

uahelad
Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, 
rabamurakas, tupp-villpea 
Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes
Koostage 2 toiduahelat:
Sookail -> Konn  -> Sookurg
Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas
7.  Populatsioon
Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid
 Kasvavast populatsioonist:  Konnad  - rabas pole palju kalasi, 
kes sööksid konnakullesid.
 Kahanevast  populatsioonist:  Harilik  mänd  tarbib  rohkem 
ressursse,  kui  haab  ja  selle  pärast  on  haab   kahanevas  
populatsioonis.
   Stabiilsest  populatsioonist:  Tupp-villpea  saab  piisavalt 
ressursse ja pole palju vaenlasi.
8. Inimtegevuse mõju ja 
ökoloogilise tasakaalu 
Nimetage  inimtegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme, mis võivad 
nmih
õju
k
tada a um
ntud ökosüisn
te
e
emi, selgitage
Saastumine, 
loodusvarade liigne kasutamine
Kirjeldage ökosüsteemis toimuvaid muutusi ökoloogilise tasakaalu nihkumise 
tagajärjel
Pole piisavalt toitu, 
loomad hukkuvad suurel hulgal - liikide väljasuremine
9.  Evolutsioon
Selgitage  antud koosluse organismide näitel mõisteid liik ja 
divergents ehk  mitmekesistumine .
Liik -> Sookurg, kaljukotkas 
Divergents -> Pruun turbasammal, palusammal, raba-
karusammal
Tooge 3 näidet kohastumustest antud koosluse organismide näitel.
Rästik-  Kaitsevärvus
Valgejänes – Kaitsevärvus
Samblikud – Ei vaja palju toitaineid

Document Outline

  • Rühmatöö: KOOSLUSED Raba
  • Raba kirjeldus
  • Organismid rabas
  • PowerPoint Presentation
  • Toiduvõrgustik
  • Rabakonn
  • Valgejänes
  • 5. Organismidevahelised suhted
  • 6. Aineringe ja toiduahelad
  • 7. Populatsioon
  • 8. Inimtegevuse mõju ja ökoloogilise tasakaalu nihkumine
  • 9. Evolutsioon
Vasakule Paremale
Raba #1 Raba #2 Raba #3 Raba #4 Raba #5 Raba #6 Raba #7 Raba #8 Raba #9 Raba #10 Raba #11 Raba #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eret187 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

BIOLOOGIA raba
16
pptx

BIOLOOGIA raba

o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba

Bioloogia
Raba esitlus
18
pptx

Raba esitlus

RABA Marleen Zurihhina, Regine Trei, Iris Valgepea, Taavi Rattasep Kakerdaja raba https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/ Millistest liikidest antud kooslus koosneb? SAMBLARINNE Turbasammal ­ kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb

Ökosüsteem
Kakerdaja raba
44
pptx

Kakerdaja raba

KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Raba kooslus
22
pptx

Raba kooslus

Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud

Ökoloogia
RABA-kõrgsoo
38
pptx

RABA-kõrgsoo

RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri

Rohttaimed
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest

Eesti elustik ja elukooslused
Eesti elustik ja elukooslused
15
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Soodevaesed piirkonnad on Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik Soode tekkeviisid, soode areng Tekkeviisideks on kaks: Järve kinnikasvamisel (u 1/3 Eesti soodest sellisel viisil tekkinud, kasvab kinni kas põhjast või/ja pealt) ja maismaa soostumine (u 2/3 Eesti soodest on nii tekkinud, kasvab kinni on kestev veerohkus) 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik Madalsoo → Siirdesoo → Raba Sootüüpide iseloomustus, s.h reljeef Madalsoo: Eestis on enamus sood madalsood (57%) ning esineb madalamatelaladel. Toitub mineraaliderikkast veest. Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku, allikast, millest võib tekkida allikasoo, üleujutusalast, millest tekib lammisoo Raba ehk kõrgsoo: moodustub 31% Eesti soodest, ümbruskonnast kõrgem ala, toitub mineraalidevaesest veest (sademed), kujuneb turba kuhjumisel

Eesti elustik ja elukooslused
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun