bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus anartria – verbaalse kõne puudumine düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus afaasia – kõnekaotus 2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED düsleksia ehk lugemispuue düsgraafia ehk kirjutamispuue Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED HÄÄLEPUUDED: AFOONIA EHK HÄÄLETUS ON HÄÄLE PUUDUMINE VÕI HÄÄLE KADUMINE DÜSFOONIA EHK KÄHEHÄÄLSUS KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: BRADÜLAALIA EHK KÕNETEMPO AEGLUSTUMINE TAHHÜLAALIA EHK KIIRENENUD KÕNE, KOGELUS HÄÄLDAMISE PUUDED RINOLAALIA EHK NINAHÄÄLDUS
Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna võõras mees. See oli Aafrika võlur, kes suutis mägesid üksteise peale kuhjata, ja ta otsis Aladini. Õpetaja kõne Väline: Tempo Hääldus Sõna- ja lausevalik Kordused ja rõhutamine Sisu: Teabe maht (sh. tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised) HEV lapse suhtlemine Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, tunnetus, kõne ) arenematus Suhtlemismotiivide arenematus Puudulik orienteerumine Puudulikud keelevahendid Puudulikud kõneloome ja –taju oskused Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, -valdamine Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis Vestluse algatamine, lõpetamine Vooruvahetus Kavatsuste väljendamine Kuulaja perspektiivi võtmine (sobiv infohulk) Parandamine jne.
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti
DEMOKRAATIA ning DIKTATUUR Ajalugu Kaimar Pihlapuu 1. Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus:Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult.Paljudes riikides laienesid demokraatlikud vabadused.Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas näiteks valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda,valimisvõiguse said ka naised. Nõrkus: Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus,aga ka noorte riikide põhiseadustes ning valimisseadustes tehtud vead.Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga,üliproportsioonalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusefa erakondade esindajad,see aga ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti
· VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
· Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne,
sõjas, toimus ka terves maailmas demokraatia võidukäik ja inimeste vabadused laienesid. Näiteks Suurbritannias kasvas valimisõiguslike kodanike hulk peaaegu kolm korda, seega hakkas rahvas aktiivselt valimistel osalema. Demokraatia levis sedavõrd palju, et kui enne sõda oli Euroopas ainult 3 vabariiki, siis peale sõda lausa 13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhiseadused, traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Esimese maailmasõja järel kasvas märgatavalt ka naiste osatähtus ja nende õigused suurenesid tunduvalt. Näiteks Suurbritannias said naised 1918.aastal valimisõigused Võib öelda, et naised tulid ja ka jäid avalikku ellu. See kajastus ka moes, sest naised hakkasid kandma õlgu ja käsivarsi paljastavaid riideid ning kleidiserv kerkis põlvedeni, enne Esimest maailmasõda oli selline asi aga mõeldamatu. Enam ei olnud
Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas võidelda. Ning relvad olid algelised sõja algul. Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka relvade arenematus sõja algul. Kuna teistel oli kasutusel ammud, aga eestlased kasutasid üldse vähe vibusid ja amme. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ilmselt ka pinevad vahekorrad venelastega. 1210. aastal olid Novgorodi vürst Mstislav Ulja ja Pihkva vürstVladimiri väed piiranud kaheksa päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja
integratsiooniga, inimese ja interaktsioonikeskne. 4) Mida tähendab tõrjutuse ring ehk deprivatsiooni ring? Deprivatsiooni ring seisneb eelkõige erinevate riskifaktorite seostamises. Deprivatsiooni ring koosneb kümnest astmest, kus esimene ja viimane kattuvad ja ring hakkab end taastootma. Kaks esimest astet kuuluvad eelkooliikka: 1) ebaõnnestunud kodu. Vaesus, hoolitsuse ja armastuse puudumine.; 2) emotsionaalne arenematus. Keeleline arenematus. Ebapiisav kooliküpsus. Kooliga seonduvad 4 järgmist astet: 3) õppimisraskused; 4) konflikt eakaaslaste ja kasvatajatega.; 5) vastumeelsus kooli ja õppimise suhtes.; 6) koolist väljalangemine. Ja viimased neli astet kuuluvad juba täiskasvanuikka 7) täiendõppe võimaluste vähesus.; 8) kibestumine, tööpuudus.; 9) ennasthävitav käitumine.; 10) ebaõnnestunud kodu
Tema ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Kuidas püüti kindlustada rahu Eurooopas pärast sõda? Vead? Milles seisnes demokraatia tugevus ja nõrkus pärast I maailmasõda? Tugevus: Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigidInglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Laienesid demokraatlikud vabadused. Nõrkus: Mitmes riigis oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Võrdle USA, Pr. ja Sbr. majanduslikku arengut. Millest olenes nende majanduslik edukus ? USA : Arenes kiirest. Kasvas nii väline võimsus kui ka tema kodanlike jõukus. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele, kuid inimesed ei loobunud sellest(maffia). Majanduskriisiga kaasnes massiline vaesumine.Roosvelt New Deal, lubas majanduskriisist kiirelt välja viia. 1933
kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused. 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest
jäävad demokraatlikuks (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) 2. Maailma riigid 1930ndatel. Arutle: Miks osad riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Diktatuuride tekke põhjused: pettumine Versailles ' süsteemis ning demokraatlikus riigikorralduses , majanduslikud raskused. 3. Saksamaa 1930.aastail. Natsipartei võimule saamise põhjused? Hitleri sise- ja välispoliitika (pärast võimule saamist) 1932. aasta valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond. Hitler oskas hästi manipuleerida ning kasutas majanduskriisi oluokorda ära, majandus oli nõrk jms.
Sisekõne areneb suulise kõne baasil, selle peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine-reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. See on dialoog iseendaga. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed:mõjuks on sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoiminguid ja operatsioone. ¤ Kõnesegmentide ja keeleüksuste võrdlus opereerimine kahe süsteemi vahel lugema ja kirjutama õppimisel/õpetamisel
suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad. 5. Mis on Downi sündroom? Pärilik haigus, mida põhjustab liigne 21.kromosoom- vaimne arenematus, madal lihastoonus, skeletianomaaliad, varane suremus sageli (tänapäeval elab ca 40. aastani). Risk suureneb ema vanusega. 6. Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas? • Laps arendab uusi oskusi, võistleb, paneb ennast proovile • Tekivad unistused, kangelased • Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad. Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased
kaudu kogu elusmaailma, biosfääri analüüs ja teine osa on ettepanekud olukorda parendama. Optimistlikult ennustab kultuuritõkestaja peatset muutust ühiskonnas. 1) "Ameerika rahvale saab osaks suur ärkamine. Nad asuvad oma korporatiivset riiki süstemaatiliselt lammutama ning ennistavad suveräänsuse, mis läks kaduma viimase sajandi kestel" Meie mõtlemise fragmentaarsus, korraliku haridusliku baasi puudumine, analüütilise, sünteetilise hoiaku arenematus kõik kokku viib alati selleni, et kuidas ka ei püüa, ühel hetkel avastad ennastki unistamas ühe idee või vaate revolutsioonilisest mõjust. See toob alati lippude alla kaugelt enam inimesi, kui lihtne ja kaine, analüütiline ja kuiv, tuhandeid lehekülgi hõlmav analüüs. Viimane aga on tänapäeval ainuvõimalik lähenemine planeedi seisule. Tuleb kokku sünteesida tohutu materjal ja väga erinevate inimeste ja vaadete suhtes püüda
raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. Saksamaa majandusliku nõrkuse tõttu oli tööpuudus ja inflatsioon teisteski riikides. Võimalus äärmusliikumise levikuks. 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Demokraatlikud vabadused laienesid. 1918. a. Suurbritannias vastu võetud uus valimisseadus suurendas valimisõigluslike kodanike hulka peaaegu 3 korda. Demokraatlikute traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus. Demokraatia autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. lootsid eesmärke saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, vastasseis kommunistidega
1) ületootmine 2) vale majandamine 3) valitsuse vead kriisi ajal ·Suur vaesumine, kuna tööd ei olnud. ·Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduslikku ellu. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? Peamised demokraatia ideoloogiad. ·Osa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele, sest mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks ( demokraatia traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus). ·Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, ei suudetud luua stabiilset valitsust. ·Kõik see nõrgendas mõnedes riikide demokraatia autoriteeti rahva silmis. ·Demokraatia ideoloogiad : 1) konservatism hakkasid rohkem tegelema majanduslike küsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest.
demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti. demokraatlikud riigid demokraatia laienemine demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning selle autoriteedi langus rahva silmis, demokraatlikud ideoloogiad peamiselt liberalism ja konservatism, konservatiivide tegelemine majandusküsimustega (vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusse),
jõuti. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi. · Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised demokraatlikud ideoloogiad./ · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad:
hargnenudsisekõne, redutseeritud sisekõne, opereerimine kõnekujutlustega. Need etapid kajastavad inimese vaimse tegevuse arenguastet üldse, aga samuti iga toimingu automatiseerituse astet. Erivajadustega laste egotsentrilise kõne ja sisekõne puuduliku arengu põhjused on kompleksesd. negatiivselt mõjub sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Veel on põhjuseks väliskõne funkstionaalne arenematus - egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Neil lastel on vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kuna lapsed ei suuda tegutseda verbaalsete instrukatsioonide järgi, ei suuda nad ka oma tegevust planeerida-reguleerida. Samuti on üheks põhjuseks lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta muud kui oma tegevuse osatoinguid ja operatsioone.
8.05.1945-saksamaa kapitulatsioon, sõja lõpp Euroopas 6.08.1945-Hiroshima aatomipomm Jaapanis, USA poolt, 3 päeva hiljem Nagasaki 2.09.1945-Jaapani Kapitulatsioon, lõppeb teine maailmasõda Demokraatia levik I maailmasõja järel -demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid -demokraatlike vabaduste laienemine (valimisõigus ka naistel) -mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, mille põhjuseks olid traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus Uus kurss USAs Roosevelti poolt ellu viidud poliitika (New Deal) -riigi sekkumine majandusse -rangem regulatsioon -ajutised töökohad -ametiühingute õigused -sotsiaalhoolekanne -isolatsioonipoliitika Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel -konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega -sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid
kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel: · Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega) · 1918 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv
alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles alagrupis nii psüühilistest haigustest tingitud kohanemis- ja käitumisprobleemidega inimesi kui 3 ebasoodsates sotsiaalsetes oludes liiga pikka aega kasvanud lapsed. Nende laste arengut raskendavad nii esmased psüühikahäirest tingitud kohanemis- ja kõne arengu raskused kui kõne arenematus puudulikust sotsiaalsest suhtlemisest. Need inimesed vajavad armastust ja rahu, nendemõistmist täiskasvanute poolt, tuge oma probleemide lahendamisel (näiteks turvakeskused, pikapäevarühm, õpilaskodu), individuaalse lähenemist, tugi- ja parandusõpet, paljud ka logopeedilist ja /või psühholoogi/sotsiaaltöötaja abi. Käitumisraskustega õpilased on need, kellel lisanduvad või ei tarvitse lisanduda põhikooli riikliku õppekava täitmise raskustele ka käitumisraskused.
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.)
valijate hulgas. Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 11. Milles seisnes demokraatia nõrkus ja tugevus pärast I MS? TUGEVUS: Tõstis demokraatlike riikide riigikorralduse autoriteeti(Ing, Prants, USA), laienesid demokraatlikud vabadused(naised said valida). NÕRKUS: Mitmes riigis polnud demokraatia jätkusuutlik, mille põhjus oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatia põhiseadustes ning valimisseadustes. 12. Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920ndatel aastatel edukas?NT Sest nad kaitsesid tööliste huve, näiteks Rootsi. 13. Miks algas 1920ndatel aastatel USAs prosperity ja mis oli selle tagajärg? Algas, sest majandus arenes kiiresti. Kasutusele tuli masstootmine, inimesed hakkasid palju laenama, mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis. 14
idamaa rahvastes, siis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma rahvastes ning lõpuks germaani rahvastes. Tänu sellele kehastumisele saavutavad need rahvad oma aja kohta maksimaalse vaimse arengutaseme ning on mingil ajastul kujundlikult öeldes ajaloolise progressi kandjad. Selliseid mingil ajajärgul juhtivat rolli mänginud rahvaid nimetab Hegel maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid moodustab aga ajaloo perifeeria ning neid iseloomustab arenematus. Sama saatus tabab ka neid rahvaid, kelle maailmavaim pärast neis kehastumist on maha jätnud. Niisiis periodiseeris Hegel ajaloo kolme etappi. Esimese etapi kehastus on idamaa rahvad, teise etapi kehastus on antiikmaailm ja kolmanda etapi kehastus germaani rahvad. Viimaste all pidas Hegel silmas protestante, mitte aga saksa keelt kõnelevaid rahvaid. Viimaseid ei jäta maailmavaim enam maha ( erinevalt teistest rahvastest ). Seejuures peab Hegel väga tähtsaks
DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4
A. Kes ja mis rahvusest oli rooma kirjanduse rajaja? Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori Livius Andronicus. B. Milline oli tema panus rooma kirjandusse? Ta kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiaid ja komöödiaid ning tõlkis eepose ,,Odüsseia". III Keskaeg 1. Iseloomusta keskaja kultuuri. Keskaja kultuur oli kosmopoliitne (rahvustunnet eitav ideoloogia), mille põhjuseks olid segased riiklikud olud. Rahvuskultuuri arenemise takistuseks oli rahvuskeele arenematus, suulise ja kirjaliku suhtlemise keeleks sai ladina keel. Inimese maise olemuse määras seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg), hingeliselt oli ristiusku. 2. Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on kõige levinum usk. Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolik, õigeusk, protestant. Kristlus on lunastusreligioon Jumal lõi inimese ja määras talle igavese õnne (elu paradiisis). Kristluse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. 3
Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis. Peamisteks põhjusteks olid Demokraatlike traditsioonide nõrkus Poliitiliste erakondade arenematus Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust Ebastabiilne valitsus nõrgestas demokraatia autoriteeti kodanike silmis ning tekitas igatsuse "kõva käega" valitsuse järele,
Inimestele hakkas tunduma et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Inimesed nägid väljapääsu selles, et nende probleemid laheneksid päevapealt, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes inimestele tööd ja leiba annaks. 6) Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel 1.Miks ei osutunud demokraatia paljudes Euroopa riikides jätkusuutlikuks? *Demokraatlike traditsioonide nõrkus *poliitiliste erakondade arenematus *vead noorte demokraatiate põhiseadustes *vead valimisseadustes 2.Mille poolest erinesid sotsiaaldemokraatide vaated kommunistide omast? Nende eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. 3.Mis suurendas pahempoolsete erakondade toetajaskonda 1920 aastatel Tääliste valimisõiguse andmine 4.Milles seisnes Inglise majandusteadlase John Meynard Kenyse teooria? Raha ostujõu languses. 5.Nimeta USA presidendi F.D
Riik hakkas sekkuma majanduse korraldamisse. Arvati, et probleemid laheneks, kui riigi etteotsa valitaks tugev juht, kes kindla käega probleemid lahendaks ja tööd annaks. Demokraatia levik I ms järgsed aastad olid demokraatia võidukäigu ajaks. Dem. riikide arv suurenes sõja järel järsult. Vabadused laienesid, valimisõigust laiendati. Kuid dem. ei osutunud paljudes riikides jätkusuutlikuks. Põhjuseks dem. traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead põhiseadustes ja valimisseadustes. See nõrgestas dem. rahva silmis ning tekitas igatsust ,,kõva käega" valitsuse järele. Dem. ideoloogiad 19. saj peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism, 20.saj olukord muutus. Konservatiivid hakkasid tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele.
Pankrotid. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: 1) Ületootmine. 2) Vale majandamine. Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju. 3) Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine. Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla. Demokraatia ei ole jätkusuutlik, sest: demokraatlike traditsioonide nõrkus; poliitiliste erakondade arenematus; vead põhiseadustes ja valimisseadustes. 1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. NEW DEAL tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetulekute suurendamine(hädaabitööd); riigi eelarve võis lasta tasakaalust välja, mõõdukas inflatsioon; maksude tõstmine. Inglismaa kaotas juhtivpositsiooni. Tööpartei ehk leiboristid. Briti Rahvaste Ühendus 1931. aastal Westministeri statuut. Muutis dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Diktatuuride teke:
a (loobumine sõjast, konfliktide rahumeelne lahendamine · Uute riikide tunnustamine Demokraatia laienemine ja kriis · 1920.aastad: uued demokraatlikud riigid valimisõiguste laienemine(naised) uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga. Levinud ideoloogiad: · demokraatlikud: liberalism konservatism sotsialism sotsiaaldemokraatia · Mittedemokraatlikud Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism Miks olid sotsiaaldemokraadid edukad? Kaitsesid tööliskonna huve, töölistele
effektiivsemaid kasvatusmeetoditest. 1.2 Mittesekkuv kasvatus Selle kasvatusmeetodiga on vanemad kõikelubavalt ükskõiksed, puuduvad reeglid ja kontroll, ei pöörata tähelepanu lapse vajadustele , arengule, ei arutata asju lastega läbi ega arvestata lapse arvamusega. Vanemad on emotsinaalselt külmad ja endassetõmbunud . Sellises keskonnas, kus vanemad on laste suhtes ükskõiksed, ei panda rõhku laste arendamisele ja haridusele. Sotsiaalsete oskuste arenematus või puudumine põhjustab lapsele ebameeldivusi, mis võib grupis kaasa tuua isoleerituse ja kiusamise. Kohatut käitumis ei mõisteta ja ning seetõttu väheste sotsiaalsete oskustega last enamasti tõrjutakse nii lasteaias kui koolis. Lapsel lastakse teha seda, mida laps ise vaid soovib, pööramatta tähelepanu tema tegemistele, puudub ka lapsele suunatud kiitmine. Selline kasvatusmeetod on pigem kasutusel sellises perekonnas, kus
· Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine · Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda · Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti
Ei tohtinud teatud ametites töötada. 1935.a. võeti neilt ära kodakondsus, pidid lahkuma riigiametitest. Keelustati juutide ja mitte juutide abielud. 1938 kristallöö 10. Miks kujunes ühtedes Euroopa riikides kahe maailmsõja vahelisel perioodil diktatuur, teised aga säilitasid demokraatia? Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, sest oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ja vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse, "kõva käega" valitsuse järele. Diktatuuride teket soodustasid ka kergemini
Suuline ja kirjalik kõne koos moodustavad väliskõne, mis on vastandatav sisekõnele. Jaguneb omakorda ekspressiivseks (kõnelemine, kirjutamine) ja impressiivseks (kuulamine, lugemine) kõneks. Hälviklapse enesekeskse kõne ja hiljem sisekõne puuduliku arengu põhjused on komplekssed. Kõigepealt mõjub negatiivselt sotsiaalse väliskõne keeleline puudulikkus, sest egotsentrilised ütlused ei saa olla väliskõne ütlustest arenenumad. Teiseks põhjuseks on väliskõne funktsionaalne arenematus — egotsentriliste ütluste kasutamine kajastab tegelikult teise isiku kõne reguleeriva rolli üleminekut lapsele. Kirjeldatud seisundi tulemuseks on vähene iseseisvus ja vaimse tegevuse arenematus: vajadus väliste algoritmide ja materialiseerimisvahendite järele. Kui aga ei suudeta veel tegutseda verbaalsete instruktsioonide järgi, pole võimalik ka ennast stimuleerida-reguleerida. Kolmandaks põhjuseks on lapse tegevuse arenematus, sest egotsentrilised repliigid ei kajasta midagi muud
arengus annab end hiljem tunda ka mõtlemise varajases arenguetapis, lapse kontaktides teiste inimestega, seega kõigis psüühilistes sfäärides. Koolieelikute puhul sageli ilmnev emotsionaalne langus kutsub paratamatult esile passiivsuse erinevates tegevusliikides, võimetuse elada kaasa ümbritsevate inimeste rõõmudele ja muredele. Nooremas koolieas eristab neid aga peres kasvavatest lastest intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks
Kraniostenoos – Kolju luustumishäire(kolju on kitsas) •Õmbluste liiga kiire luustumine •Väline tunnus -pea ei kasva •Vaimse arengu mahajäämus hiljem •Vahel võimalik operatiivne ravi Mikrotsefaalia - Aju väike; vaimse arengu mahajäämus •Põhjuseks võib olla –geneetiline defekt –infektsioonhaigus –ioniseeriv kiirgus enne 16. Fetaalnädalat Anentsefaalia - Suuraju struktuuride arenematus •Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal •Eluga kokkusobimatu •Esinemissagedus < 1/10 000 elussünni kohta Atsefaalia – pea kaasasündinud puudumine 11
ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde.
Hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga; Aspergeri sündroom) Kaasasündinud arengulised häired Arenguhäired: põhjused võivad olla geneetilised (nt. 21 kromosoomi trisoomia – downi tõbi; nakkushaigused (tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia (suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal), mikrotsefaalia (aju väike, vaimse arengu mahajäämus, põhjused: geneetilised, infektsioonid), kraniostenoos (kolju luustumishäire, õmbluste liiga kiire luustumine, vaimne mahajäämus), neuraaltoru häired (peaaju songad – entsefalotseele; seljaaju songad – meningotseele, spina bifida), hüdrotsefaalia. Laste tserebraalparalüüs Laste tserebraalparalüüs (PCI) on püsiv kesknärvisüsteemi ehk aju kahjustus, mille
romaanide ehituses kunstlikku võtet juba päris järjekindlalt ja see on viljastanud . . T. loomingut. ,,Tõe ja õiguse" viimaseist köiteist alates tõuseb kunstliku ehitusvõtte rakendus . H. T-l eriti artistlikuks. Ka seni viimane romaan ,,Ma armastasin sakslast" (1935) tõestab seda. Oletades, et autori loominguliseks lähtekohaks on olnud psühholoogiline probleem, on selle kandjaks peamiselt romaani naistegelane, sakslane Erika. Tema isoleeritud seisukord seltskonnas, tema arenematus armuasjus, tema autoriteetne vanaisa, tema rahvus, tema füüsiline normaalsus asetavad tema üsna huvitavasse psühholoogilisse seisundisse, kui ta saab lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja
- Sagedamini diagnoositakse raske intellektipuudega ja kõnetutel isikutel Diagnoos pannakse sageli siis kui on raske intellektipuue, kõnetus ja avaldub arengus hiljem. Retti sündroom - Varajane areng normilähedane, 7-24 kuu vanuses kustuvad käelised ja kõne oskused, pea kasv pidurdub. - Ilmnevad väänlevad käeliigutused, oskamatus toitu närida, põie- ja pärasoole tegevust kontrollida. - Kontakteerumise raskused, mänguoskuste arenematus. - Motoorse arengu pidurdumine, skolioos, lihaste hüpotoonilisus ja koordinatsiooniraskused. Epilepsia. - Alati tekib raske intellektipuue. - On kirjeldatud üksnes tüdrukutel. Harv esinemissagedus. Aspergeri sündroom 1944 a, Hans Asperger kirjeldas kui ,,autistlikke psühhopaate". Nt filmist ,,Vihmamees" - Erineb lapse autismist selle poolest, et ei kaasne kõne- ja kognitiivse tegevuse valdkondade mahajäämust. - Vaimne võimekus on keskmine või üle keskmise.
(ptk.12) Demokraatia levik Euroopas esimese maailmasõja järel · Demokraatlike riikide (sealjuures vabariikide) arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikud vabadused laienesid. Uus valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike hulka peaaegu kolm korda. · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes. Demokraatlikud ideoloogiad · Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. · Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk sotsiaal-demokraatidele. Pahempoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist
arvude ja matemaatiliste manipulatsioonide keelde. Niisugune ühest vormist teise panek võib mõne lapse psüühika jaoks väga raske olla. Arvutamishäire puudutab baasilisi arvutamistegevusi – liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine. Ka arvutamise puhul peab probleem avalduma siis, kui lapsed hakkavad nende arvutamistegevustega tegelema. Arvutamise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus. Eeloskuste arenematus: o Järjestamine (nt erinevate tunnuste abil), loendamine (ei tähenda seda, et laps tunneb arvurida. Loendamine peaks aitama mõista, et mis on nt nr 3 sisu – kolm kappi, linna vms. Iga järgmine arv on ühe võrra suurem kui eelmine. Mis on kolme ja kolmanda vahe), mõõtmine (korrutamisel ja jagamisel oluline) o rühmitamine e hulkade (ka samaväärsete) moodustamine – arusaamine sellest, kuidas hulgad
embrüote hukkumine. Hüpomorfse mutatsiooni korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga. Vähenenud on selliste fermentide aktiivsus, mis kontrollivad (reguleerivad) tunnuse arengut. Selliseks mutatsiooniks on kääbuskasv loomadel, juuste ja karvade värvuse nõrgenemine, silmade ja pea mittetäielik väljaarenemine (väikesed silmad ja pea). Letaalseks hüpomorfseks mutatsiooniks on hobusel ja veisel naha osaline arenematus. Mõnedel juhtudel ei kutsu hüpomorfsed mutatsioonid esile negatiivseid tagajärgi nende kandjale. Nii näiteks kasutatakse rebasekasvatuses karvavärvuse erinevaid toone naha hinna tõstmiseks. Selektsionäärid kasutavad hüpomorfseid mutatsioone teadlikult karvavärvuse erinevate toonide saamiseks. Hüpermorfse mutatsiooni korral tugevneb tunnuse väljendus. Kui hüpermorfne mutatsioon toimub raku tasemel, siis mõjub ta organismile halvasti; näiteks kaasneb mõne
Lugemine kui vaimne toiming: Karlep (1985) on selgitanud järgnevalt: Lugemine kui vaimne toiming saab alguse tähtede eristamisest. Grafeemide ja foneemide vastavuse õppimisest. Neid suutmata hakkab laps tähti asendama või tähenimetusi otsima, mille tulemusel tekivad pausid ning aimamisi lugemine. Tähtede nimetamist võivad takistada häälikanalüüsi puudulik valdamine ning optilis- ruumilise analüüsi arenematus (laps ei erista kujult sarnaseid tähti). Lugemine – sõna häälikulise struktuuri taastamine graafilise mudeli alusel. Häälik- tähelise vastavuse loomine (nägemistaju). // Orientiiride leidmine sõna sünteesiks: silbimoodustajate leidmine; sõna rõhulis-rütmilise struktuuri oletamine. // Sõna süntees: hüpoteesi loomine sõna kõlast; hüpoteesi kontroll; sõna lugemine; kontroll tähenduse kaudu. Kirjutamine kui vaimne toiming:
vähearenenud majandus, vaesus, ressursside nappus ja võlakoorem välissekkumine endiste emamaade, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja naaberriikide poolt hegemoonriikide interventsioon ja küla sõja pärand militariseerimise kõrge aste ebastabiilsus ja seaduse ning korra puudumine Aafrika sõdade tegelikeks peamisteks põhjusteks on nõrk riik – poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline nõrkus ning arenematus. Sõjad puhkevad, sest riikluse ülesehitus on veninud pikale ajale või ei ole postkoloniaalne riik toime tulnud globaliseerumise survega ja kokku varisenud. Riigi eliit püüab erinevate strateegiate abil võimul püsida, nt manipuleeritakse identiteediga, eriti identiteedi konstrueerimine vaenlase ehk “teise” abil. Sõja põhjused on ühiskonna valitseva eliidi (etnilise, poliitilise, sõjalise) poolt loodud,
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.)
annaabi.ee 
