Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

inflatsioon – rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern – e Kommunistlik Internationaal , rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism – maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) – USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis – ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut – Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne – prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur – riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur – riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus , fašism – poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler , NKVD – NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat , NKGB – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB – NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO – SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA – Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia , Tšehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari.
Adolf Hitler – NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator , kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose „Mein Kampf “, Benito Mussolini – fašistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover – 31. Ameerika Ühendriikide president , vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt – 32. Ameerika Ühendriikide president , demokraat , reformikava New Deal välja mõtleja ning ta lubas sellega tuua riigi kriisist välja, John Maynard Keynes – inglise majandusteadlane , kelle teooria järgi võis tasakaalust välja viia riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni, et kriisist välja tulla ja teostada New Deali, James S. Braddock – üks legendaarsematest raskekaalupoksijatest USA-s, kes suutis ennast suurest majanduskriisist välja rabeleda ning kellest sai lihtrahva ebajumal, kuna ta andis lootust ka teistele, et elus hakkama saada.
1922 – fašistide võimuletulek Itaalias, 1933 (30.01) – Hitleri võimuletulek Saksamaal (vabariigi kantsler), 1929 – 1933 (29.10, New Yorgi börsihoone Wall Street´il) – suur majanduskriis, 1933 – 1945 (04.03 – 12.04) – F. D. Roosevelti valitsusaeg USA-s, 1922 (31.10) – B. Mussolini sai Itaalia peaministriks.
Briandi -Kelloggi pakt (1928) – algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) – Saksamaa ja Venemaa Versailles ´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa osavõtul peetud konverent, kus sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´ lepinguga paika pandud läänepiiri, Dawes`i plaan (1920) – USA rahandusministri ettepanek kergendada sakslaste reoaratsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaega ning andes Saksamaale reparatsioonide maksmisekslaenu, mis elustas Saksamaa majandust, Westminsteri statuut ( 1931 ) – Suurbritannia  parlamendis vastu võetud seadus, mis tunnistas  dominioonid, näiteks Kanada ja Austraalia , Briti impeeriumis sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele.
diktatuuri tekke põhjused – poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades, mittedemokraatlike liikumiste teke (kommunistlik, fašistlik, natsionaalsotsialistlik), demokraatlike traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama.
diktatuuri tunnused – Saksamaa – juhikultus (Adolf Hitler), ideoloogia ( natsionaalsotsialism ), partei (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), salapolitsei (GESTAPO), julgeolekuamet (SS), NSVL – juhikultus ( Jossif Stalin), ideoloogia ( kommunism ), partei (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei), salapolitsei (NKVD => KGB), julgeolekuamet (NKGB), Itaalia – juhikultus (Benito Mussolini), ideoloogia (fašism), partei (Rahvuslik Fašistlik Partei), salapolitsei (OVRA), autoritaarne diktatuur – võim ühe isiku või isikute väikese rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, konservatiivsed väärtused, totalitaarne diktatuur – võim koondunud ühe isiku kätte – juhikultus, üks partei, üks ideoloogia, piiratud kodanikuõigused, puudub sõnavabadus, kontroll inimeste mõtteavalduste üle, inimõiguste rikkumine, sise- ja välisvaenlaste otsimine, pidev valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõlvamiseks, julgeolekuorganite suur roll, sarnasus – puudusid demokraatliku tunnused, inimõiguste piiramine, rahvas ei saa riigijuhte mõjutada, rahva hirmutamine ümbritseva vaenlasega, propaganda .
Itaalia – (fašistlik diktatuur, kehtestati 1921, juht Mussolini, ulatuslik terror puudus), fašistlik diktatuur, algas 1922 Mussolini võimuletulekuga, Mussolini võim polnud nii tugev kui Hitleril; rahvuse kui terviku heaolu, klassihuvid ja egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, salapolitsei, koonduslaagrid, ulatuslik terror puudus, majandus riigi kontrolli all, intensiivne riiklik propaganda, agressiivne välispoliitika, korruptsioon, madal majanduskasv, Saksamaa – (natsionaalsotsialistlik diktatuur, kehtestati 1933, juht Hitler, terror,), Natsionaalsotsialistlik diktatuur, režiim kehtestati 1933, juht Hitler, terror, hirmutamine, demokraatlikud institutsioonid kaotavad vabaduse, parlament loobub võimust, majanduses 4-aasta plaan, elatustaseme tõus, töötuse likvideerimine, rassilise puhtuse tagamine, demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus – inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa – võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri statuud, parlamentaarne monarhia , Iirimaa iseseisvumine, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimine. Prantsusmaa – võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, tugev majanduse areng, mis tõi Inglismaale lähemale, investeeringud hävitatud aladele , majanduskriis, tööpuuduse kasv, kiire valitsuste vahetumine , Rahvarinde idee (koostöö kodalike parteidega), parlamentaarne vabaiik, tööstusriik, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimatus, puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud.
suur majanduskriis – 1929 – 1933, põhjused – ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed osta suutsid), vale majandamine (riigi toetusel võeti palju laene, et rikastuda või tarbida),valitsuste vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõtetest jua kõrgete tollimaksude kehtestamine), probleemid põllumajanduses (teravilja turu kokku varisemine, tänu NSVL odavalt turule viidud vili), tagajärjed – suur tööpuudus (laenukoormus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passiivseks, lahendus – riik sekkus majandusse, traditsioonilistes demokraatlikes riiikides võimaldas teha demokraatia, aga uutes demokraatlikes riikides diktatuur, riigi etteotsa sooviti tugevatjuhti.
demokraatlikud riigid – demokraatia laienemine – demokraatia populariseerus, kuna I ms olid võitnud demokraatlikud riigid, levisid demokraatlikud vabadused - valimisõiguse laienemine – naised said valida, valimisealine inimene 21aastane, demokraatlike riigi teke arvu suurenemine pärast I maailmasõda, demokraatia probleemid – demokraatlike, traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte riikide põhiseadustes ja valimisseadustes, demokraatia autoriteedi langus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades ning selle autoriteedi langus rahva silmis, demokraatlikud ideoloogiad – peamiselt liberalism ja konservatism , konservatiivide tegelemine majandusküsimustega (vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusse), sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve ja eesmärgiks võrdsuse tagamine elanikele, töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda.