Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm kahe maailmasõja vahel (3)

4 HEA
Punktid
Maailm kahe maailmasõja vahel.
  • Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks?
    Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles ' lepingus
    Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist
    Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast
    Jaapan-ei saanud kolooniaid
    Itaalia-ei saanud kolooniaid
  • Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS?
    Hüperinflatsioon, majanduskriis
  • Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg?
    Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine .
  • Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid?
    Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid.
  • Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia? Kuidas see realiseerus?
    Paljud tundsin, et senine valitsus ei tee head tööd ja oleks vaja “kõva käega” valitsejaid. See tugevdad kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa polnud kaotanud lootust kehtestada kogu Euroopas kommunistlik kord. Loodi kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, mis rahastas ettevalmistusi kommunistlikuks riigipöördeks Euroopa riikides. Mössud, mis Komitern korraldas, ei läinud läbi, sest rahvas ei läinud kaasa nendega. Katse maailma revolutsiooni korraldada kukkus läbi. Komiterm tõi kaasa paljudes kohtades öörmuslikke liikumisi , nt Itaalias tuli võimule fašism.
  • Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest?
    Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid .
  • Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus?
    USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle
  • Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus?
    Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte.
  • Mis põhjustas suure depressiooni?
    Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu.
  • Kuidas laienes demokraatia pärast I MS?
    USA:
    Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud.
    Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas.
    Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega.
  • Milles seisnes demokraatia nõrkus ja tugevus pärast I MS?
    TUGEVUS: Tõstis demokraatlike riikide riigikorralduse autoriteeti(Ing, Prants , USA), laienesid demokraatlikud vabadused (naised said valida).
    NÕRKUS: Mitmes riigis polnud demokraatia jätkusuutlik, mille põhjus oli demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatia põhiseadustes ning valimisseadustes.
  • Miks oli sotsiaaldemokraatia 1920ndatel aastatel edukas?NT
    Sest nad kaitsesid tööliste huve, näiteks Rootsi.
  • Miks algas 1920ndatel aastatel USAs prosperity ja mis oli selle tagajärg?
    Algas, sest majandus arenes kiiresti. Kasutusele tuli masstootmine, inimesed hakkasid palju laenama, mille tagajärjena ei suudetud enam laene tagasi maksta ning tekkis majanduskriis.
  • Miks tekib USAs 1920ndatel maffia ning miks on teda väga keeruline ohjata ?
    Sest USAs kehtestati kuiv seadus, mis keelas alkoholi tootmise, müümise, impordi, ekspordi. Ohjeldada oli raske, sest maffia ostsis enda poolele poliitikud ja ametnikud.
  • Mis poliitika oli USAs isolatsionalismipoliitika ja milles see väljendus? NT
    USA ei sekkunud Euroopa asjadesse, vaid keskendus oma võimule Ameerika mandril . Väljendus selles, et ta ei sekkunud rahvusvahelistesse suhetesse, kui Euroopa riigid ei sekku Ameerika asjadesse. USA ei müünud enam oma relvi sõdivatele riikidele.
  • Milles seisnes New Deal´i poliitika ning kuidas see realiseerus?
    Tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, maksude tõstmine, mõõdukas inflatsioon . Realiseerus: riik hakkas looma uusi töökohti, organiseeris hädaabitöid, , hakati hoolt kandma abivajajate eest.
  • Kes oli F. Roosevelt ? Miks ta kohtas vastasseisu New Deal'i läbiviimisel?
    USA 32. president . Vasseisusid tuli, sest tema kontrollis USA majandust.
  • Kuidas mõjutas suur depressioon UK-d?
    UK oli võtnud USAlt laene, aga too hakkas laene kiiremini tagasi nõudma, kui esialgu plaanis oli. Suur depressioon jättis miljonid inimesed töötukd, ning UK-s tuli suur majanduslangus.
  • Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus Prantsusmaal? Kuidas see end realiseerus?
    Selle moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu hulk seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48-lt tunnilt 40-le. Anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus.
  • Miks tekivad kahe maailmasõja vahel Euroopasse diktatuurid ?
    Sest pärast I MS algas suur majanduskriis ning demokraatia polnud enam võimeline riike kriisist välja tooma , oma aegluse tõttu. Diktatuurid tegid kiireid ja kindlaid otsuseid.
  • Mis vahe on autoritaarselt ja totalitaarsel riigil?
    Autoritaarne on vähem vägivaldsem, pehmema loomuga, totalitaarses riigis on võimul vägivald, inimõigused puuduvad.
  • Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL -s ja Itaalias?
    Kõikides riikides kasutati vägivalda võimulpüsimiseks ning puudusid inimõigused. Itaalias oli fašistlik diktatuur, NSVL-s oli totalitaarne diktatuur, Saksamaal natslik diktatuur.
  • Miks oli autoritaarne valitsemisviis 1934 aasta Euroopas populaarne?
    Sest siis oli majanduskriis ja sellise valitsusviisiga nähti väljapääsu sellest kriisist.
  • Kuidas, miks, millal tulid võimule fašistid, natsid, enamlased ?
    Fašistid – 1921, baliti parlamenti ning seejärel tegi Benito Mussolini oma toetajatega marsi Rooma ning seejärel nimetati ta peaministriks.
    Natsid – 1932. aastal said “Riigipäevas” suurimaks saadikurühmaks. 1933. aastal nimetati Hitler kantsleriks ning seejärel kaotas ta järk-järgult demokraatliku riigikorralduse.
    Enamlased – 1922. aastal, kus toimus relvastatud riigipööre.
  • Mida tähendab tasalülitamine diktatuurses riigis?
    Inimõiguste järk-järguline vähendamine.
  • Miks just Mussolini, Hitler ja Lenin/ Stalin tõusid juhtideks ?
    Nad kõik suutsid ära kasutada riikide ebastabiilset olukorda ning olid väga hea planeerimis- ning manipulatsioonivõimetega.
  • Kuivõrd jätkusuutlik oli teie meelest diktatuur( Saksamaa või Itaalia näitel)?
    Pole jätkusuutlik, sest inimesed taipavad varem või hiljem, et nende inimõigusi on rikutud ning sellest tõuseb mäss. Esialgu surutakse need mässud küll maha, kuid lõpuks langeb ka kõige karmim diktatuur.
  • Kas Saksamaal oli turumajandus natside võimu all?
    Ei, sest natside võimu all Saksamaal oli diktatuur, mis oli välistanud igasuguse turumajanduse.
  • Kuidas ja miks eristuvad teineteisest sõjakommunism ja NEP? Miks NEP likvideeriti?
    Sõjakommunism: kõigi töötasu peaaegu võrdsustati, välja arvatud juhtivatel töötajatel. Talupojad pidid suure osa oma viljast valitsele andma, sest valitsuse meelest polnud neil seda tarvis.
    NEP: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele, talupoegade toiduainete äraandmiskohustus asendus toitlustusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada, taastati eraettevõtlus, rahareform.
    Likvideeriti, sest NEP polnud piisavalt efektiivne ning see asendati sõjakommunismiga
  • Miks võitis võimuvõitluse pärast V. Lenini surma J. Stalin?
    Sest Stalin kõrvaldas kõik oma oponendid .
  • Mis oli industrialiseerimise eesmärk? Mille arvelt toimus see NSVL-s?
    Suurtööstuse edendamine. Toimus eraettevõtluse ning välismaiste investeeringute arvelt.
  • Kas sundkollektiviseerimine oli sõda talupoja vastu?
    Jah, sest tootlikus ei tõusnud ning olukord oli väga raske.
  • Miks võib väita, et diktatuur peab põhinema hirmul? Kuidas saavutati see NSV Liidus?
    Sest inimesed ei julge tulla hirmus avalikult protestima ning see muudab diktatuuri püsimajäämise kindlamaks. NSVL-s toimus suur terror , mille käigus hukkus hinnanguliselt üle 20 mln inimese.
  • Mida kujutas endast autoritaarne diktatuur Eestis? Millal ja miks see loodi?
    Loodi 1934. aastal. Loodi selleks, et viia riik välja kriisist ning suunata riik majanduskasvule. Kujutas endast vapside vangipanekut, riigikogu pandi “vaikivasse olekusse” ning erakonnad keelustati.
  • Mida kujutas endast vaikiv ajastu ning millised olid selle tunnused?
    K. Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti, vangistati nende juhid. Raudteed, post, telefon, telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale.
  • Mis oli juhitav demokraatia ning mis oli selle ajastu olemuseks ?
    Oli kahekojaline parlamentriigivolikogu ja riiginõukogu. Riigivolikogu valis rahva, riiginõukogu valis K. Päts. Et midagi muuta, oli vaja mõlema poole nõusolekut, aga riiginõukogu hääletas alati Pätsi järgi, seega see polnud mitte demokraatia, vaid nn “juhitav demokraatia”.
  • Miks jäi Soomes ja Rootsis demokraatia püsima, aga Eestis mitte?
    Sest Baltimaad vajasid kindlat juhti, kes suudaks riigi väiksese majanduse viia kasvuteele ja seda ka jätkata, samas oli kõigis riikides kommunistidel omad võimalused tulla võimule, mis oleks tähendanud NV-ga liitumist , mida äsja iseseisvuse saavutanud riigig mitte kuidagi teha ei tahtnud.
  • Miks võib väita, et Rootsi oli juba 20. sajandi algul heaoluühiskond?
    Sest oli saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus.
  • Miks tahtis Soome olla Skandinaavia riik?
    Sest Skandinaavia riigid olid enamasti rohkem arenenud kui Baltiriigid .
  • Kas Kemal Atatürgi aegne Türgi oli juba Euroopa riik?
    Jah, sest Atatürk viis läbi rea uuendusi , mida islamiriigis poleks läbi viidud , nt võeti kasutusele ladina tähestik, vähendati islamimõju, naistele anti suuremad õigused sh käia ringi ilma näokatteteta.
  • Mis muutus Jaapani eesmärgiks kahe maailmasõja vahelisel perioodil ja kuidas ta seda realiseeris?
    Tahtis kontrollida kogu Aasiat. See teostati agressiivse välispoliitikaga ning pidevate sõdadega.
  • Miks muutub Jaapan 20. sajandi alguses agressiivseks?
    Sest tema lõpetas I MS võitjate poolel, mis andis talle Saksamaa endisi valdusi, NT vene-jaapani sõda, mis võideti, Korea hõivamine
  • Kas Jaapan on asiaatlik või euroopalik maa? Mõlema poole kaitseks üks näide.
    Ta oli vahepealne.
    Võeti eeskuju Saksamaast ning hakati end pidama parema ja õilsama tõu esindajateks. Püsima jäid siiski paljud senised traditsioonid, mõttemallid ( keiser , autoriteetide austamine).
  • Miks on Hiina killunenud? Miks ei saa seda ühendada?
    Sest Hiinas polnud võimalik luua ühtset keskvõimu. Ei saanud ühendada, sest Hiina jagunes erinevate sõjapealike valduses olevateks provintsideks.
  • Kes või mis oli quomindang' ja mis oli tema eesmärk?
    Hiina Vabariigi mõjukaim ja vanin partei. Eesmärgiks on Hiina taasühendamine Hiina Vabariigi võimu taastamise teel kogu Hiinas.
  • Kes oli Mao Zedong ? Miks on ta tähtis Hiinas?
    Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast. Ta ühendas Hiina ilma välismaise abita.
  • Mida tähendas vägivallatus India moodi ja kes selle ellu viis?
    Ellu viisid Jawaharlal Nehru ja Mohandas Gandhi .
  • Mida tähendab India ajaloos soolaretk?
    Retk mereäärde, kus tehti mereveest soola.
  • Kas India oli 20. saj alguses iseseisev riik?
    Ei. Nad olid Inglismaa võimuall.
  • Maailm kahe maailmasõja vahel #1 Maailm kahe maailmasõja vahel #2 Maailm kahe maailmasõja vahel #3 Maailm kahe maailmasõja vahel #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Talis Ponna Õppematerjali autor
    Arutlus

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamispunktid Ajaloo KT s - Maailma kahe maailmasõja vahel
    14
    docx

    Kordamispunktid Ajaloo KT's - Maailma kahe maailmasõja vahel

    1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28

    Ajalugu
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    6
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust

    Ajalugu
    Ajalugu §11-14
    11
    doc

    Ajalugu §11-14

    Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

    Ajalugu
    Kahe maailmasõja vahel
    5
    doc

    Kahe maailmasõja vahel

    Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis

    Ajalugu
    Maailm maailmasõja järel
    7
    docx

    Maailm maailmasõja järel

    osalenud innukalt repressioonides ja mõrvades. Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1. Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad? Selgita. A) USA Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa

    Ajalugu
    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid
    11
    doc

    Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

    Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.

    Ajalugu
    Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel
    17
    doc

    Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

    IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

    Maailmasõjad
    DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
    21
    docx

    DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

    1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku

    Ajalugu




    Kommentaarid (3)

    chewwy profiilipilt
    chewwy: Hea materjal
    14:27 11-03-2013
    muskakene profiilipilt
    andrea engelbrecht: väga hea
    23:00 14-11-2012
    anberlin profiilipilt
    anberlin: aitüma
    18:57 14-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun