sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks. Nii paistab nagu oleks kogu väli kreemikasvalge vahuga kaetud. Eriti huvitav on aga lõhn, mida need õied eritavad
15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes
Puhmarinne (Puudub) sinikas, kukemari, rabataimed küüvits,jõhvikas Liigirohke Lahkudes madal Liigivaene: tupp- (angervaksa jt. sootaimed, mätastel Rohurinne villpea, rohunditega) või rabataimed; sage murakas,rabakas liigivaene soopihl, ubaleht Valdavalt nn. Mitmekesine, mätastel
Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. · Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja niisketel niitudel ning metsaveertes. · Röövikud toituvad vaarika ja angervaksa, samuti ürt-punanupu, kibuvitsa ja kahkjaspunase sõrmkäpa lehtedel. Päevapaabusilm · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline.
Suurenenud äravool tekitab reljeefi madalamatel osadel üleujutusi. Üleujutuste suurenemist peetakse üheks kõige kahjulikumaks kuivendusjärgseks hüdroloogiliseks muutuseks. Üleujutuste tõenäosus kasvab, kui kuivendamisega samal ajal tehakse lageraieid. Raied, peamiselt lageraied suurendavad samuti äravoolu Sel juhul sademete kinnipidamine puistute poolt puudub, transpiratsioon on alanenud ja mulla veesisaldus seetõttu kasvab. PUISTUTE KUIVENDAMISE TULEMUSED Angervaksa kasvukohatüüp - Iseloomulikud on segametsad. Tootlikkuselt kuuluvad puistud II...III boniteediklassi. Angervaksa kasvukohatüüp kuulub selliste kasvukohtade hulka, kus kuivendamisega kaasnevat puistute tootlikkuse tõusu peetakse üldiselt tagasihoidlikuks. Seda kinnitavad ka P. Kollisti (1973) uurimistöö tulemused - kraavilähedase ja kraavist kaugete eralduste keskmise boniteedi erinevus on sedavõrd minimaalne (kase puhul puudub hoopiski), et enamiku
sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe,
mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab, saar, alusmetsas kasvab näiteks harilik jalakas, pärn ja vaher. Põõsarindes harilik toomingas, paakspuu ja kuslapuu. Puhmarinne puudub, kuid see eest on rohurinne liigirikas erinevat liiki sõnajalad (nt harilik metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine.
inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud)→ vihmauss → mutt → valge- toonekurg 2. nõges→ kobras→ hunt→pruunkaru 3. plankton→ kilu→ tursk→ hallhüljes 4. lille nektar→ liblikas → suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat
lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv- hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED
Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga.
(Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012)
Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub Rohurinne: angervaks, heinputk, jänesekapsas, jänesesalat, sookastik, sookoeratubakas, õrn lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik.
matsakas loom (Kuresoo, 2005). Kobras elab peaaegu kõikjal meie sisevetes: jõgedes, kraavides ja järvedes. Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi koprad toiduks tarvitavad. Siiski pole kuigi palju neid taimi, mis moodustavad nende toidu põhiosa. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Vähesel määral söövad nad soo- ja veetaimi (Rukovski, 1981) Vees aitab kopral ujuda lai saba ning tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Kopral oli vanasti väga hinnatud kasukas, see on tihe ja kopra sabajuurel paikneva kopranäärme nõrega kaetud täiesti vettpidav. Kobras kannab nõret kõikidele kehaosadele, mis kaitseb karva määrdumise eest
Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed
Ala oli pärast kuivendamist kasutusel heinamaana, tänapäeval on see osaliselt metsastumas. Ala on kevadeti ja sügiseti ajutiselt niiske. Liigniiskust on tõenäoliselt vähendanud läheduses asuv paekivikaevandus, kuhu ümbruskonnast vett sisse valgub ja kust see pumbatakse Vasalemma jõkke. Proovitükil on 90 cm tüsedune turbakiht, puhmarinne puudub. Järelikult on tegemist rohusooga. Alustaimestikus esineb ohtralt angervaksa kasvukohaüübile iseloomulikke taimi nagu ojamõõl ja angervaks. Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim
omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, musta sõstart, paakspuud jt. Sõnajala tüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa
jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 9.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel madalatel aladel. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet
mineraalmaametsade kuivendamise efektiivsus on väiksem soometsade omast (tabel 4). Tabel 4. Soostunud puistute kuivendamise tulemused Puistute juurdekasv, tm/ha Kasvukohatüüp, keskmine mak. kaugus kraavist, m täiendav juurdekasv Boniteedi Puuliik juurdekasv > 200 < 200 tm/ha % muut Angervaksa Kask 2,77 2,82 2,73 0,09 3 0 Kuusk 2,42 2,43 2,41 0,02 1 0,1 Sanglepp 2,87 2,74 2,93 -0,19 -7 0,1 Mänd 2,34 2,44 2,25 0,19 8 0,1 Haab 2,78 2,89 2,71 0,18 6 0,15 Karusambla
pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kkt. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kkt. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, musta sõstart, paakspuud jt. Sõnajala tüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane- ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputke jt. Angervaksa
Põhja-Eesti paekaldaj alamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pikatarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu-ja lodumetsadega. Soostuvad metsad levivad gleistunud ja gleimuldadel tasasel reljeefil või nõgudes. Eristatakse sõnajala, angervaksa ja sinihelmika kasvukohatüüpi. Üldilmelt on need tüübid üsna erinevad. Puurindes domineerivad sagedamini kased ja sanglepp, harvem kuusk või mänd. Põõsarinne on kuni keskmise tihedusega ja liigirikkas, sagedamini leidub toomingat, pihlakat, magedat sõstart, mustasõstart, paakspuud jt. Sõnajalatüübi rohurindes domineerib naistesõnajalg, kodominantidena leidub laane-ja laiuvat sõnajalga, angervaksa, soo-ohakat, heinputkejt. Angervaksa
puudub,samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala. Sinilille-Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad. Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske. Metsauuendamisviisi valik Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest. Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu omavahel ühenduses ja reageerivad harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Ka kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks.
laikude rohkes esinemises. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Keskmise lõimisega mullad sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamisks. Kergema lõimisega mullad sobivad kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja. Looduslik rohumaatüüp on allikaline soostunud rohumaa. lla profiil Hinnang kasutussobivusele 8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu.
paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks. Lääne-Eestis. Tarna kasvukohatüüp madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel, küllastunud gleimullad, turvastunud gleimullad, küllastumata gleimullad. Sookaasikud, tootlikkus madal, parandada saab kuivendamisega. Alusmets hõre: paju, kadakas. Alustaimestikus kõrrelised, kastikud, tarnad. Lääne- ja Loode-Eesti. Angervaksa kasvukohatüüp madalatel aladel, põhjavesi maapinnale lähedal, glei või soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp. Alusmets hõre, 2 kuid liigirikas: pajud, pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis. 1.7 Rabastuvad metsad liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega
osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised. Kuivendamisega on võimalik puistute tootlikkust parandada. Angervaksa kasvukohatüüp – madalatel aladel, kus põhjavesi on maapinnale lähedal, kevadel ulatub maapinnale. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud. Alusmets hõre, kuid liigirikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik. Pidev sammalkate puudub. 1.1.7. Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp - tasastel, madalamatel aladel. Muld tugevasti leetunud. Muld väga happeline, liigniiske
Metsakasvukohatüüp neil muldadel Leetjas muld ja gleistunud leetjas muld neil muldadel kasvavad metsad kuuluvad sinilille, sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega. Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid. Alusmets on hõre või keskmiselt tihe ning sagedasemad
Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud
S' Väga õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S'' Õhuke siirdesoomuld ss, jks, mks S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala
koguluuvili, kogupähklike. Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1
1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom
Mõnedel rannaniitudel karjatatakse lambaid, sageli koos veistega. Lambad valivad söödataimi nõudlikumalt kui veised. Neile meeldivad taimed süüakse tihti ära päris maapinna lähedalt, ülejäänud taimed jäävad aga kasutusest täitsa välja. Selle tulemusena võib lambaaiast osa olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad efektiivselt takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning reeglina väldivad seetõttu roo söömist. Rannaniidule on parimaks lahenduseks veiste karjatamine koos teiste kariloomadega (Lotman 2011 ). 9 Joonis 2. Näide rannaniidust Aruniidud Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel
alapeatükis 4.8, kuna tegemist on Natura 2000 linnhoiualadega. Mõju maismaataimestikule (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002 ) · Lootsi tänava ja Põduste jõe vahelises nurgas kasvavad mõned puu- ja põõsaliigid: kahevärviline paju (2 tk.), harilik pihlakas (2), noor harilik vaher (1), harilik paakspuu (1), verev kontpuu (1), harilik türnpuu (1), harilik kadakas (6), harilik toomingas (1), metsistunud harilik pirnipuu (1). Jõe kaldaosas kasvab pilliroog koos angervaksa ja hariliku heinputkega; Lootsi tänava serval teetammil tavalised maanteeäärte taimeliigid. · Kokkuvõtteks võib öelda, et mõjutataval rannaalal puuduvad haruldased kaitset väärivad taimeliigid või -kooslused, mida setteväljaku rajamine võiks ohustada (TÜ Eesti Mereinstituut, 2002). 4.7. Mõju piirkonna elanikkonnale (sotsiaal- majanduslikud ja kultuurilis-ajaloolised mõjud jne.). · Mõjutavad huvigupid on: · Sadama omanik
Veel ka liha ja kalas suitsutamiseks. Suurimaks probleemiks puidu kasutamisel on mädanikud. Hall lepp e valge lepp 15, harvem ka 25 m kõrge puu. Koor on helehall ja sile, lehed ovaalsed 4-10 cm pikad. Õitseb märtsis, aprillis. Käbid on väikesed, valmivad sügisel. Paljuneb nii seemnetest kui ka vegetativselt. Kasvab Euroopas, Aasias ja Lääne-Siberis. Kasvab hästi viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, leidub ka soostuvatel muldadel. Suur osa kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. On kiirekasvuline, kuid lühiealine 50- 70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet. Harilik haab 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul
rohelistest osadest, marjadest, lülijalgsetest ja tigudest. Erandiks on pojad, kes toituvad algul vaid loomsest toidust, taimse toiduga harjuvad aeglaselt. Sinikael-part on tegelikult segatoiduline, aga eelistab taimset toitu nagu näiteks veetaimede rohelisi osi, seemneid ja juurikaid. Turteltuvi toitub seemnetest, marjadest ja pehmetest taimeosadest. Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Põder on ka taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi ta 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. 4
Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga. Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida - Virumaal, kõige vähem metsa on Hiiumaal, aga seal on kõige suurem metsasus, see on suur ka Ida Virumaa ja Valgamaa. Kõige rohkem on mändi (38%), kaske (30%), kuuske (24%), hallleppa (4%) ja haaba (2%) ja teised (2%). Kõige suurema tootlikkusega on hallalepp, haab ja kuusk. Eelmise sajandi jooksul on Eestis koostatud mitmeid metsakasvukohatüüpide 3 klassifikatsioone
keelemetsas veel harilik näsiniin, laialehine neiuvaip ja hajusalt harilik kikkapuu. soometsadeni. Jõgede üleujutusala piirkonnas levivad kogu Eestis haruldaseks muutunud lammimetsad: Lemmjõe keelemets, Pääsma laas, Karuskose ja Venesauna lammimets. Pääsma laas Pääsma laas on Soomaa ulatuslikeim ja asub Tipu külast põhja pool. Metsa võib jagada tinglikult kaheks ? üleujutatav ja mitteüleujutatav osa. Metsakasvukohatüüpidest levivad Pääsma laanes naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu tüüp. Lammimetsade koosseisus domineerivad lehtpuud jalakas, arukask ja saar. Alusmetsas on ülekaalus sarapuu, toomingas ja pihlakas. Rohurinne on liigirikas ja lopsakas. Esinevad salumetsale iseloomulikud liigid: maikelluke, salu-tähthein jne. Sõnajala kasvukohatüüp esineb jõest kaugematel aladel, kus suurt tähtsust rohurindes omavad ohtene-, naiste-, laane- ja maarjasõnajalg. Madalamates lohkudes jääb üleujutusvesi pikemaks
overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist. These forests are rich in different herbs. Need metsad on rohttaimederikkad. The meadowsweet (Filipendula) site type is common on leached, podzolik and whitish grey Angervaksa (Filipendula) kasvukohatüüp on tavaline leostunud, leetjatel ja kahkjalt glei- ja küllastunud turvastunud muldadel. Birch is the predominant species (2/3 of the total area), spruce (1/5) and black alder (1/20) being the next. Kask on eelenamus puuliik (2/3 kogu alast), kuusk (1/5 ) ja järgneb sanglepp (1/20). Mixed forests are quite common. Segametsad on üsna tavalised. As to their productivity these forests belong to the quality classes II...III. the
üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas
(Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis [6]. Haava erakordselt head kasvuvõimet näitab haavikute aastane juurdekasv, mis riigimetsades on keskmiselt 6,8 m³ ja erametsades keskmiselt 6,1 m³ hektari kohta [17]. Meie kodumaistest puuliikidest ületab haaba vaid hall lepp, mille aastane juurdekasv riigimetsades on 6,1 m³/ha ja erametsades 7,3 m³/ha (#3). Põõsana ja sambana. Ekstreemsetes oludes (metsade leviku põhjapiiril, mägedes, soolakmuldadel jm.) kasvab haab madala jändriku põõsana
igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud. Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei seisa hoopis paigal, kas me ei otsi olematut, ei oota tulematut. Küllaltki tähendusrikas on kogu esimene luuletus, mis on üks vähestest suvelugudest, luuletus, mida enamik on kooliajal lugemikust näinud, ehk pähegi tuupinud. Midagi väga omast on selles angervaksa lõhnas ja hilissuvises mõttes, et SEE soojuseaeg on jälle igaveseks läbi, ehk tuleb järgmine, kuid kes seda nii kindlalt teab? "Luulekogu avaluuletus edastab Luige ühe põhisõnumi: Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5.) Neisse klassikaks saanud ridadesse on kätketud kaduvuse ja mööduvuse lohutamatu nukrus. Mõtlemapanev on asjaolu, et juba 1975. aastal kirjutatud tekstides kõneleb Luik aastasaja lõpust
Puistu- dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Alusmets- hõre, sagedamini esinevad paakspuu, paju, kadakas, pihlakas. Alustaimestik- dom kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloom ka soopihl, ojamõõl, lakkeleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl; tüvealustel mätastel levivad ka samblad. Lääne- ja Loode-Eesti; 1,4% metsadest. Angervaksa (an) kkt Madalatel aladel, sageli ojade ja jõgede läheduses; põhjavesi liikuv, kõrge, kevadel ulatub maapinnale. Muld- kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 1030cm; mikroreljeef mätlik. Puistu- valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Alusmets- hõre, kuid liigirikas- pajud, pihlakas, toomingas, mage sõstar, näsiniin, vaarikas
Põlluna: kaer, põldhein, nisu, Gleimuldade omadused rukis, kartul Niitmise ja karjatamise mõjul Gk, G0, G(0), GI soostunud rohumaad G0, G(0), GI fütopr. 11 3 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 5055 hp.: enamik põllukultuure, Lubikaloo leht- ja okaspuu segametsad IVVa, alusmets liigirikas kergematel lõimistel põldheinad Sügavamatel Gk sõnajala (III), angervaksa (IIIII) või osja (IVV) kkt. leht- ja leht- LPG fütopr. 913 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 4348 hp.: põldhein, kaer okaspuu segapuistutega sooviku- ja salumetsad, alusmets liigirikas LkG fütopr. 811 Mg ha-1 a-1; ei sobi kultuuristamiseks (35 hp. perspektiiv), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja kuusikud (III IV), alusmets hõre või puudub, põldhein
11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6. SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad ajutiselt liigniisketel muldadel kasvavad rohttaimederikkad metsad, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik.
Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005). Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi (Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate
Seemned valmivad juuni lõpul, laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. liivsavimuldadel. Kasvab ka soostuvatel juuli algul. On kahekojaline liik, reeglina Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel. Valdav osa hall-lepikutest leidub isasõitega isendeid rohkem. Eestis ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, kasvab naadi ja angervaksa paljuneb peamiselt juurevõsude abil, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. kasvukohatüübis. Täiesti külmakindel liik. juurevõsu annab väga rikkalikult. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud Juurestik hästi arenenud. Kasvab Noorelt kiirekasvuline, kasvukiiruselt Eestis II rohkete külgpungadega. Noored lehed
(Suure-Jaani), samuti Ida-Virumaal (Tudu) ümbruses, ca 1, 1% riigimetsamaast. Soovikumetsad Soovikumetsad asuvad tasastel aladel, ajutiselt liigniisketel muldadel. Muldadeks tavaliselt kamar- glei- või turvastunud kamar-gleimullad, samuti gleistunud leedemullad ja gleistunud kamar-leetmullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, seguliigina kuuske, mändi ,haaba, saart. Bon. enamasti IV-V, erandina angervakse tüübis II kuni III. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja kasvukohatüüp (os) Paikneb tasastel madalatel aladel, kus mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega veekogude setted või liivsavimoreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused halvad. Esinevad mitmesugused soostunud mullad, tavaliselt leostunud (GO), koreserikas leostunud (Gor), küllastunud
aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad. Jänesekapsas laanemets. Pohl ja mustikas palumets. Sinilill, naat, sõnajalad salumetsad. Angervaksa, osjatarna ja karusambla soovikumets. Suktsessioon koosluste muutumine ajas millega kaasneb liikide vaheldumine. Autogeenne iseeneslik. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast häiringut. Häiring on kas väliste tegurite põhjustatud
Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V- Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, Lääne- ja Loode-Eesti, 5% metsadest. Angervaksa (an) – madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, segapuistud – kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd, bon II-III, toorhuumuse horisont 10-30 cm, Edela-Eesti, laiemalt levinud – 15% metsadest. Rabastuvad metsad – liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga, ülekaalus III-V bon männikud. Sinika (sn) – lähtekivimiks liivad, muld väga happeline (pH 2,5-3,5) ja
annaabi.ee 
