Põhikooli Palumaad iseloomustav referaat Geograafias (0)

PAIKNEMINE
Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 %
Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga.
GEOLOOGILINE EHITUS
Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes.
PINNAMOOD
Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid .
Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik , mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist lõunas paikneb Lõuna-Eesti ainulaadne 28 km pikkune läänesihiline savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves).
KLIIMAOLUD
Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv ning seejuures ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass
põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal . Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma.
VEESTIK
Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega: liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit.
Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv.
Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi ( soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik)
Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses).
Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi).
MULD JA TAIMKATE
Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud ,ent siingi leidub viljakaid maid.
Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad .
Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed.
Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas- karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid.
VAATAMISVÄÄRSUSED
Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest.
Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi.
Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles . Omapärane oma tekkelt on orglaht.
Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas.
KASUTATUD ALLIKAD
Ivar Arold „Eesti maastikud “
http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Palumaa
http://eope.khk.ee/oo/2011/estonian_landscapes/palumaa_plateau.html