Palumaa (0)

Palumaa
Rait Rehemets 11. A
Asend
Üldine info
● Pindala: 287 km²
● Asub Kagu-Eesti piirkonnas
● Põhjast ja läänest piirneb Peipsi  madaliku  ja Ugandi 
lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja  lõunast  Võru-
Hargla nõoga.
● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa 
moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud 
jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim 
(9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line 
metsaalade osatähtsus maakattes
Pinnamood
● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt  osalt 
devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga  kvaternaari  
punakaspruun liivsavimoreen.
● Aluspõhi  paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning 
oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja 
liivakivikoopad.
Veestik
● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva 
veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv.
● Palumaa pruuniveelised  järved  on Euroopa tumedaimad. 
Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu 
lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks .
● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi  ja Mädajõgi, 
võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on 
sügavaim Eestis. Lõunast  suubub sellesse Piusa 
keskjooksu org.
Mustjärv ja Valgjärv 
Piusa jõgi ja Mädajõgi 
Kliima
Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem 
(talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele 
jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt  kuivem .
Taimkate
● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased  
kõrge tootlikusega  jänesekapsa -mustikakuusikud.
● Madalamates kohtades  gleistunud  mullad, kus kasvavad 
angervaksa  kaasikud ja soostuvad segametsad .
● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud.
Loomastik
● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: