активность ионов водорода этого раствора константна. 1. Potentsiomeetriline määramine proovis on võimalik ainult siis, kui proovis puuduvad muud happed. Miks? 2. Joonistage oma praktilises töös kasutatud potentsiomeetrilise tiitrimise aparatuur koos nimetustega. 3. Mis on potentsiomeetriliste analüüsimeetodite aluseks? Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määratavad komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektormootorjõu mõõtmõtmine. 4. Milline on klaaselektroodi tööpõhimõte? 5. Milleks on praktikumis kasutatud aparatuuri korral vajalik võrdluselektrood ja millist võrdluselektroodi te kasutasite? Võrdluselektrood on lahusega ühendatud poorse ühenduse kaudu, mis laseb läbi elektrivoolu, aga ei lase lahustel seguneda; selle potentsiaal ei sõltu lahusest
Andmete kogumise käigus püüame saada tulemuse või vastuse iga objekti kohta kõigi meid huvitavate tunnuste lõikes statistika terminoloogiast lähtudes on need väärtused. Nii võivad tunnuse ,,haridus" võimalikud väärtused olla näiteks ,,algharidus", ,,põhiharidus", ,,keskharidus" ja ,,kõrgharidus", aga tunnuse ,,vanus" väärtused näiteks arvud ,,12", ,,27", ,,6" jne. Näeme, et andmed ehk väärtused võivad olla nii arvud kui ka sõnad. Kolm tunnuste põhitüüpi Õigeks analüüsimeetodi valikuks tuleb osata teha vahet vähemalt kolmel tunnuste põhitüübil: nimitunnusel järjestustunnusel intervalltunnusel Nimitunnused ja järjestustunnused Nimitunnused - nt rahvus: eestlane, venelane, soomlane ... NB! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestustunnusel on! Järjestustunnused - nt haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus, ... NB! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, intervalltunnusel on! Intervalltunnused
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Fosforhappe määramine Cola-jookides potentsiomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Teooria: Potentsiomeetrilise analüüsimeetodi aluseks on määrata komponenti sisaldava praktiliselt vooluvaba galvaaniahela elektromotoorjõu mõõtmine. Registreeritakse sobiva indikaatorelektroodi potentsiaali sõltuvus lisatud titrandi ruumalast. Indikaatorelektroodi potentsiaal on sõltuv vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, võrdluselektroodi potentsiaal ei sõltu vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, seega mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses
Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik..................................................................................... 8 2 Proovid ja proovide võtmine ............................................................................ 8 2.1 Veeproovid ...................................................................................................... 9 2.2 Pinnase proovid ............................................................................................. 11 2.3 Õhuproovid.....................
K: Cd2+ + 2e- -> Cd(Hg) A: Cd(Hg) - 2e- -> Cd2+ Teoreetilised alused: Analüüsimeetodi aluseks on elektroodide polarisatsiooninähe. Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse pol...
nemad läksid endast välja teiste inimeste käitumise mõjul. > manifestsed, käitumuslikud ja lühiajalised meedia mõjud Raadioauditooriumi uuringud (Lazarsfeld, Cantril, Stanton) raadiotel vaja selgitada reklaami müügiks auditooriumi suurus teadlastel soov selgitada raadiosaate mõju > võeti kasutusele kuulajate ankeetküsitlused, raadioprogrammide sisuanalüüs, hinnangud programmidele jne > Lazarsfeld & Stanton töötasid hiljem välja ka fookusgruppide analüüsimeetodi. Kõneaine kujundamine (agenda-setting) (Lippman, McCombs, Shaw) Ajakirjandus ei pruugi olla edukas ütlemaks inimestele, kuidas mõelda, kuid on vapustavalt edukas ütlemaks inimestele, millest mõelda (B. Cohen). Oluline on see, milliseid sündmusi meedia üldse käsitleb. 1968. a presidendivalimiste kampaania ajal esines selge seos meedia teemadestruktuuri ja valijate kellel puudus selge eelistus temaatiliste prioriteetide vahel (McCombs ja Shaw uuring)
Eestis. Eesti Ökoturismi Ühendus – ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus-ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Eesti Mereturismi Assotsiatsioon – uurib, arendab ja koordineerib mereturismi. Eesti Maaturismi Ühing – arendab ja parandab maaturismi Eestimaal. Eesti Hotellide Vastuvõtujuhtide Liit 7. Milliseid ettevõtet mõjutavad faktorid on kirjeldatud PESTEL analüüsi puhul ja millist tähendust need tähed analüüsimeetodi nimetuses kannavad? 2 P – Poliitilised (strateegilised) – valimised; sõjad ja strateegiad. E – Majanduslikud – maksud; sissetulekud, tööhõive. S – Sotsiaalsed – elustiil; väärtushinnangud; tervis. T – Tehnoloogilised – energiakasutus; transport. E – Keskkonnaalased – ökoloogilised, globaalsed ja EL tegurid.
kromatograafilisi piike ja määratakse maatriksiefekt [58]. P. J. Taylor, Matrix effects: Matrix effects: The Achilles heel of quantitative high-performance liquid chromatographyelectrospraytandem mass spectrometry. Clinical Biochemistry 38 (2005) 328. 5. Lisamiskatsed. Reaalse prooviga sarnanevat nullmaatriksit rikastatakse analüüdilahusega ning proovi töödeldakse vastavalt ettevalmistuseeskirjadele. Antud juhul hinnatakse prooviettevalmistuse ja analüüsimeetodi summaarset efektiivsust, kus on kokku võetud nii maatriksimõjud kui ka analüüsi saagis. [60]. A. Kruve, A. Künnapas, K. Herodes, I. Leito, Matrix effects in pesticide multi-residue analysis by liquid chromatographymass spectrometry. J. Chrom. A 1187 (2008) 58. Rutiinanalüüsidega tegelevates laborites on otstarbekas kasutada maatriksiefekti olemasolu kindlakstegemiseks lisamiskatseid ning efekti esinemisel analüüsida lahjendatud prooviekstrakti.
kirjeldada võimalikult läbipaistavana, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähetkohtadest uuringu kavandamisel ja läbiviimise ajal. (Laherand 2008: 101) Laherand (2008: 101-102) on teinud Virtanenile viidates kokkuvõtte fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, mis on järgmised: Uurimisprotsessi järjekindlus (loogiline seos uuritava nähtuse, andmekogumiviisi, teoreetilise lähenemisviisi, analüüsimeetodi ja uurimisest kirjutamise viisi vahel); uurimisprotsessi reflekteerimine ja kirjeldamine (uurija valikute põhjendamine uuringu kõigis etappides, eriti analüüsi kirjeldamisel); uurimisprotsessi andmestikupõhisus; uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessi ja uuringutulemuste tutvustamisel; teadmiste kvaliteet (kvalitatiivses uurimuses võib välja tuua olemuslikul, mõistelisel
Probleemi leidmine ja teema sõnastamine Probleemipüstituse põhjendus Kuidas ma saan aru, et see on selline probleem, mida tasub uurida? Selle praktiline tähtsus, seos teiste valdkondadega, takistavad tegurid selle uurimisel Täpsustamine Millist osa ma sellest probleemist uurida tahan? Alamülesanded v teemad Kas ja mida varasemast teada on? Teooriad, varasemad uurimused Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida Kuidas mõõta, uurida Analüüsimeetodi valik Sotsiaalsete probleemide konstrueerimine Sots.teaduses on uurija oma uurimisobjekti (ühiskonna) osa ja mõjutab seda enda tegevusega Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on see kellegi poolt konstrueeritud? Nt noorukite kambad Kas osts probleemid tulevad ise esile v peab keegi nad eile tooma?
Näide 22: (Alas 2001a: 56-61) (Alas 2001b: 32-42) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 23: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lause lõpupunkti või alustatakse viitega allikale. Näide 24: Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega. (Burns jt 1993: 563). või Burns jt (1993: 563) on kirjutanud, et kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning
,,Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?", analüüsi eeldav küsimus aga ,,Kui suur osa vastanutest 13 oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?" või ,,Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?". Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, ,,Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?" või siis ,,Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?", on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on
„Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?“, analüüsi eeldav küsimus aga „Kui suur osa vastanutest 13 oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?“ või „Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?“. Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, „Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?“ või siis „Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?“, on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on
Pane tähele, et siin räägime nüüd hoopis teistlaadsetest küsimustest kui olid ankeedis; nt ankeedi küsimus võib olla selline „Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?“, analüüsi eeldav küsimus aga „Kui suur osa vastanutest oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?“ või „Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?“. Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, „Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?“ või siis „Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?“, on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on tegemist
Ülesanne 3. Kas lehmade tõu ja kehamassi vahel on seos? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'. Salvestage eksamitöö nimega 'perekonnanimi_eksam_??.xls' ja saatke praktikumi juhendaja meiliaadressil. Vastavalt ülesandes püstitatud probleemile peate valima õige analüüsimeetodi ja teostama analüüsi (viimase puhul tuleks ud) lehelt 'Andmed'. ks järgida iseseisvates töödes nõutut). Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl Kas on seos piima ras EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene Tunnuste 'Rasv%' ja 'Valk%' vah EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene r(Rasv%;Valk%)
Kui suur võiks keskmiselt olla piimatoodang 600 kg kaaluval lehmal? Ülesanne 3. Kas lehmade piimatoodang sõltub tõust? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) lehe Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'. Salvestage eksamitöö nimega 'perekonnanimi_eksam_???.xls' ja laadige üles Moodlesse. Vastavalt ülesandes püstitatud probleemile peate valima õige analüüsimeetodi ja teostama analüüsi (viimase puhul tuleks järg d) lehelt 'Andmed'. s järgida iseseisvates töödes nõutut). Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl Ülesanne 1. EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Kas piimatoodang esimesel ja teisel lak EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Funktsioonid EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3
terviklikuks ühe juhtumi analüüsiks. · Juhtumite-ülene analüüs (cross-case analysis) Mitmese uuringu puhul: erinevate juhtumite analüüsi tulemuste võrdlus ja süntees. Tüüpilised etapid analüüsis: · Juhtumi kui terviku "tihe kirjeldamine" (uurimiseesmärgist ja -küsimustest lähtudes) seoste loomine erinevate dimensioonide vahel (tegutsejad, sündmused, protsessid); temaatiline, kronoloogiline. · Valitud analüüsimeetodi rakendamine (näiteks temaatiline analüüs: relevantse materjali koondamine ja kodeerimine, kõrgema tasandi kategooriate arendamine ja seoste, mustrite leidmine nende vahel). (Mitme juhtumi põhjal võrdlused teis(t)e juhtumi(te)ga) · Tulemused: teooria / kontseptuaalsel tasandil, teooria-põhine üldistamine (teadmiste ülekantavus) Juhtumiuuringu eelised ja võimalused:
järjestusel. Uuritakse komponentide omavahelisi suhteid. Sageli ilmneb vastuolu teksti vihjelise ja ilmse tähenduse vahel. Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele. Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiik: Platon ,,Vabariigis" kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks
Meetodi/metoodika valimine > metoodika valideerimine > proovi võtmine > proovi jagamine identseteks alamproovideks > proovi ettevalmistamine (nt mineraliseerimine, ekstraheerimine) ja lahuse valmistamine > segajate mõju elimineerimine (eraldamine, maskeerimine, modifitseerimine) > kalibreerimisproovide/ -lahuste valmistamine > analüüsiaparatuuri kalibreerimine > füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine > arvutused ja tulemuse usaldusväärsuse (määramatuse) hindamine. 3. Analüüsimeetodi ja analüüsimetoodika selektiivsus. Tooge näiteid selektiivsusest ja segavatest mõjudest. Keemilise mõõtmise üheks võtmeküsimuseks on selektiivsus, oluline on tagada, et mõõdetakse just analüüdi sisaldust ja mitte mõnd teist ainet. Tuleb teha kindlaks, et I don't want to know the answers, I don't need to understand analüütiline signaal on põhjustatud just analüüdist, ei ole põhjustatud mingite teiste ainete
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMI...
Näide 21: (Alas 2001a: 56-61) (Maailma Tervishoiu...2000a: 2-3) Õigusaktile viitamisel kirjutada akti nimetus (nimetuse kaks esimest sõna ja kolm punkti), ilmumisaasta, koolon ja paragrahvi number. Näide 22: (Tervishoiuteenuste korraldamise... 2001: § 284). Ühe või mitme allika põhjal mitmest lausest koosneva refereeritud teksti lõigule viitamine. Mitmest lausest koosneva teksti viitamisel paikneb viide pärast viimase lauselõpu punkti. Näide 23: Kvalitatiivse analüüsimeetodi aluseks on sõnad ning andmete analüüsimisel on vajalik hea analüüsioskus. Analüüs toimub reeglina samaaegselt andmete kogumisega, aga mitte andmete kogumise järel, nagu on iseloomulik kvantitatiivsele analüüsile. Uurija püüab samaaegselt toime tulla andmete kogumisega, korrastamisega, süstematiseerimisega ja andmete tähenduse tõlgendamisega. (Burns jt 1993: 563). Kvalitatiivne uurimus erineb kvantitatiivsest ka selle tõttu, et see arendab teooriat induktiivselt
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
1. Kliiniline intervjuu, kus moderaator püüab intervjuud juhtida võimalikult nähtamatult ning vähendada oma isiku kohaloleku ja mõju tajumist vastajate poolt. 2. Empaatiline intervjuu, kus moderaator sekkub aktiivselt vestluse kulgu, fokusseerides intervjuud ja motiveerides vastajaid. Andmetöötlus ja analüüs Kvalitatiivuuringute andmetöötluse ja analüüsi puhul võib rääkida viiest suuremast etapist: analüüsitavate materjalide kogumine, analüüsimeetodi valimine, andmete kodeerimine, kodeeritud andmete töötlus ja uuringutulemuste kajastamine aruandes. Järgnevalt on toodud materjalid, mis sobivad kvalitatiivuuringu analüüsiks: 1. Uuringupalve ehk brief. 2. Värbamistöö ja -ankeet. 4. Intervjuu stenogramm. Stenogrammilt peaks lisaks intervjuu täpsele tekstile välja lugeda saama ka muid olulisi emotsioonide või intervjuu käiguga seotud asjaolusid, näiteks pausid, kehakeel, hoiakud, tujud. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
