................................................................................10 2 Sissejuhatus Eduar vilde (vt Lisa 1) oli Eesti üks esimesi kutselisi kirjanikke ja diplomaate. Ta sündis äärmiselt põneval ajal. Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ning omakeelse lugemisvara ja ajakirjanduse tekkimine jättis kindla jälje kodusse, kus tulevane kirjanik, diplomaat ja ajakirjanik kasvas. Tänu andekusele ja elus läbilöömise oskusele suutis Vilde oma karjääri alustada haridusteed lõpetamata. Kogemused ja tarkuse kogus ta elukoolist. 1925. aastal otsustas riik kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele kuuekümnendaks sünnipäevaks maja. Paraku venis sobiva eluaseme otsimine üha edasi, päädides lõpuks 6- toalise korteriga Kadriorus. Selleks sai kastellaani maja alumine korrus. Sellest majast on saanud hiljem tema majamuuseum (vt Lisa 2), milles on säilinud 1930-
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad
3. Villu kujunemise lugu on selline, et Villut kasvatas vanaema. Kuuse Peetri naine käis neil külas koos oma perekonnaga. Kuusepere käest osteti piima. Villut hoiti väiksena hästi, nii et ei lastud kukkuda ega kana jalale astuda. Villu isa oli juba surnud. Villu tahtis suuremana rohkem teada isast. Villut jäi peale ema surma kasvatama vanaema. 4. Teoses on haridusest juttu nii, et Villul loomupärasele andekusele oli mõisnikust soosik Hugo, kellel oli haridus olemas. Hugo õpetas Villut lugema ja kirjutama. See lugu räägib, et teatud keskkonnast on võimalik välja rabeleda ja kõike omandada, nagu Villu. 5. Talu ja ühiskonna vastuolud on võim, mõisaühiskond tähendas Baltisakslaste ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6
Töötas paistu kihelkonnaa, esines tsellistina, klaveri mängijana, orkestri juhina. Tuntuim laul on ,,Kaunimad laulud" . Alo matiili ,,Kaunimad laulud" said ka inspiratsiooni Saeelmanni muusikast. Karl Augut Hermann oli esimese ärkamisaja tähtsaim ühiskonna ja kultuuri tegelane ja teda kutsuti rahvavalgustajaks. 1851-1909 sünni-surma daatumid. Pärit oli ta põltsamaalt üsna vaesest kodust, isa oli tal sepp. Jõudis rahalistele rakustele vaatamata tänu oma andekusele ülikool, tartus 3 aastat usuteadust ja saksamaal leibzigis keleteaduste doktorina 1880 lõpetas.Imetusväärselt laiahaardeline: lektor tartu ülikoolis, toimetas ajalehte eesti postimees, andis välja eesti esimese grammatika õpiku ja lauseehituse raamtu,koostas eesti esimese eesti kirjanduse ajaloo raamatu, võitles eesti keele thtsuse eest, tegeles poliitilise tegevusega kui ka kooli haridusega. Muusikaline tegevus: tema
tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused: "hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha". Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kanti uue õpipoisi nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas õpipoisiaeg, mis tavaliselt kestis 3-4 aastat .Mõnedes tsunftides määras õpipoisiaja kindlaks meister ise, vastavalt õpilase andekusele. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Iga meister pidi näitama õpilase teadmisi. Kui õpipoisi teadmised osutusid ebapiisavateks, siis määrati õpipoiss teise meistri juurde, esimene meister pidi aga maksma trahvi ning ka teistkordse õppimise kulud. Kui kõik läks õnnelikult, sai õpipoisist sell, ta oli tsunfti liige, ehkki mitte täieõiguslik. Ka sellide väljaõpetamine kestis 4 aastat, seadusliku jõu omandas õpitu aga alles
Julieni mõtetes oli üks ja ainus soov, et ta pidi Mathilde endale saama juba sellepärast, et tal ei hakkaks seal majas igav. See näitab ka seda, et Julien kasutas rikkaid naisi ära, kuigi ei armastanud neid. Võrgutamine oli Julieni üks tugevamaid külgi. Kuid siiski suutis Mathilde ta nii öelda maatasa teha. Plaan Mathildet võrgutada oli ebaõnnestunud. See tegi Julieni nõrgemaks. Kuid siiski oli Julien isiksuselt tugev, kuna ta suutis tänu oma andekusele nii kaugele jõuda ja nii kõrgele pürgida. Keegi ei märganud algselt tema annet üldse, kuid hiljem tuli see siiski välja. Tänu andele muutus ta aina tugevamaks, kuna teadis, et suudab sellega kaugele jõuda. See, et Julien uhkustas oma andega sai talle hiljem saatuslikuks. Julien, kui tugev isiksus suutis seminaris kõigele vaatamata ära kannatada teiste seminaristide vaenulikkust ja külmust. Kadedus oli see, mis pani teisi Julieni suhtes halvasti käituma
valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autastati riigivapiga, taskukellaga ja sama aasta augustis ülendati noorem leitnandiks. Edasine karjäärikäik kulges kaukaasias kus J. Laidoner paistis silma eliitpolgus ja Tbelisi rautejaama kaitsel. Samal ajal valmistas ta ette sõjaväeakadeemiasse astumiseks. See ei old nii lihtne, kuna kõrgeks ohvitseriks saada tahtjaid oli palju. Ning tuli loota vaid oma andekusele ja teadmistele. Siiski see tal õnnestub ja järgneb 2.5 aastat õpingud mis kujunevad edukaks. Akadeemia kõrvalt kuulas Laidoner Peterburi Ülikoolis loenguid rahvusvahelisest õigusest jamajandusteadusest, külastas peterburis olevaid eesti organisatsioone, muuseume, etendusi ning kontserte. Kohtas tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt ning abiellus 27 aastasena. Peale sõjakooli lõpetamist naases oma polku ja osales ka mõnes Esimese ilmasõja lahingus
Euroopa linnades, hirmus. Tõsi, selline sensatsioon poleks tohtinud muusikat kõrvale heita, kuid nii noores eas lapse taolise pinge alla seadmine ei ole normaalne. Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas helilooja isa ta kas või keskööl üles ning nõudis, et poeg 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest.
sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja, ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest. Lisaks paneb kuulsus inimesele peale surve olla
inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei hinnata lapse orginaalsust, tema loogilist mõtlemist ja väljendus oskust. Raamatus on välja toodud, kuidas on võimalik juba varakult väikelastel ära tundu varjaste märkide kaudu, et tegemist on andekusele kalduva lapsega. Esimesteks tundemärkideks imikueas on pikaajalisem tegevus ühe asjaga, suur aktiivsus, erakordne mälu, uudishimu. Suur abi lapse arengul on täiskasvanutel, avastada lapse potensiaal või tugevad küljed ja neid arendada. Vanemate osatähtsus on ilmatu suur. Laps õpib esmajoones vanematelt ja vanemad, kes veedavad aega koos omaandekate lastega, suudavad häälestada end laste huvidele ja pakkuda neile sobivaid valikuid õppimiseks.
läbi selle teada saada, mida antud lapsele meeldib kõige rohkem teha. Häid tulemusi annaksid kindlasti ka mängulised ja loovtöö harjutused. Üks asi, mida kindlasti ei tohiks teha, kuid mis kahjuks tuleb esile nii mitmeski koolis on nii öelda lapse andekuse unarusse jätmine. Kui laps on näiteks pärit kakskeelsest perest siis tihtipeale ei arenada koolis piisavalt kas siis ühte või teist keelt. Tihti ei pöörata tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saadetakse õpilase lihtsalt minema või siis leitakse talle muu tegevus, sest arvatakse, et lapsel on igav, sest ta ju juba teab kõike seda. Sellise käitumise tulemuseks võib aga olla negatiivne tulemus: õpilane ei oska ühes või teises keeles korrektselt kirjutada ning anne läheb kaduma. Kui mina oleksin kakskeelse õpilase õpetaja siis kindlasti toetaksin teda ning pööraksin tähelepanu. Hea viis sellise lapse ande
o Peterburgi. o Selleks ajaks oli Sergei oma tuleviku otsustanud. Samal aastal sai temast konservatooriumi kompositsioonitudeng,kes oli õppuritest noorim. o Selle aastaga oli ta kirjutanud 20 ooperit,sümfoonia ja hulgaliselt väikevorme. o 1908 aastal oli teme esimene avalik kontsert pianistina. o 1909 aastal lõpetas kompositsioonieriala,kuid lõputunnistusel polnu tema andekusele vastavaid hindeid. o 1909-14 jätkas õpinguid klaveri ja dirigeerimise erialadel. o Pälvis klaveriklassi lõpueksami tulemuste eest Rubinsteini-nimelise preemia-kontsertklaveri. o o Revolutsioon Venemaal,Aastad Välismaal,tagasiminek kodumaale,II maalimasõda o Avalikel kontsertidel tema helikeelt enam ei mõistetud.Paljuel koradel juhtus nii ,et lahkuti kontserdi ajal saalist. o Tundes ohtu tänu sidemetele emigrantidega pages Oktoobrirevolutsiooni eest välismaale.
Kui Sibelius veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma.
1643. aastal asutas ta näitetrupi L´Illustre Théâtre ning võttis endale lavanimseks Moliere. Paraku ei saatnud aga teatrit edu ning teater tuli sulgeda ja Moliere pandi võlavanglasse. Vanglast sai ta vabaks 1645. aastal ning siirdus rändtrupiga Lõuna-Prantsusmaale, kus nad randasid mööda külasid ja linnu ringi, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis. Lõuna-Prantsusmaal ringi rännates õppis ta tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid. Tänu oma andekusele ja kõrgele haritusele tõusis ta peagi trupi eesnäitlejaks. Kirjanikuna alustas itaalia farsside ümbertöötamisega, sest näitetrupil oli vaja etendusteks uut ja sisukamat repertuaari. Hiljem asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. 1658. aastal esines trupp Pariisis, kus ta võitis Louis XIV poolehoiu ning sai loa mängida oma trupiga kuningalossis. Lühikese ajaga tõusis ta Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi
Sotsiaalne andekus on oskus mõista sotsiaalseid suhteid, samuti kaasneb sellega õiglustunne. 23. Miks andekad lapsed on olulised ühiskonna jaoks? Sest nad suudavad teha asju mida teised ei oska tänu oma mittestandartsele mõtlemisele või suurtele võimetele mingis valdkonnas. 24. Kuidas tavaliselt õpetajad, kasvatajad suhtuvad andekusse? Miks nii juhtub ning kuidas seda suhtumist saab muuta? Õpetajad suhtuvad andekatesse lastesse samamoodi kui teistesse. Nad ei pööra nende andekusele tähelepanu. See juhtub esiteks, sellepärast, et andekust on raske näha ja kuna sellega käib tihti kaasas lugupidamatu suhtumine konventsioonidesse ja korrasse, märgatakse pigem seda kui andekust. Teiseks, sellepärast, et arvatakse, et andekad lapsed ei vaja täiskasvanute abi ja erilist tähelepanu ja juhendamist.
3.1. Andekus Eesti seadusandluses Eestis on andekatele lastele tähelepanu pööramine alles algusjärgus. Käibel on müüdid sellest, kuidas andekad saavad suurepäraselt ise endaga hakkama ja neile eraldi tähelepanu pöörata pole vaja. See eksiarvamus võib viia aga talentide kadumiseni, mida väike rahvas, nagu me oleme, endale lubada ei saa. Õnneks on Eestis kirglikke andekuse uurijaid, nagu Viire Sepp, Inge Unt ja nende kolleegid, kelle töö tulemusena keskendutakse andekusele täna juba palju rohkem kui 10 või 15 aastat tagasi. Järgnevas võibki lugeda, millisel kohal asetseb andekus Eesti hariduslikes õigusaktides täna. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010) ütleb: "Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult
algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja
JEAN SIBELIUS J.Sibelius sündis Hämenlinnas 08.12.1865.a.Ta oli peres teine laps.Tema isa oli arst. J.Sibelius käis Hämenlinna koolis ja mängis ka kooli orkestris.Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine.Kõige meelsamini viibis J.Sibelius metsas.Juba varakult sai talle selgeks,et ta erineb oma kaaslastest.Kaaslased käisid hästi riides ja said oma vanematelt taskuraha.Jeanilselliseid võimalusi ei olnud.Õppimine oli talle samuti raske ja ainult tänu andekusele sai ta hästi hakkama. Loomulikult oli ta tagasihoidlik;välimuselt pikk ja kõhn.14.a.hakkas ta õppima viiulit.See harrastus köitis teda niivõrd,et ta jäi 6.klassi kordama.1885.a.siirdus ta Helsingisse õppima.Hiljem jätkas õpinguid Berliinis ja ..................... Peagi andis aga riiklik stipendium Sibeliusele võimaluse loomingule pühenduda.J.Sibelius on kirjutanud <10 sümfooniat.Tema vaieldamatult tuntuim teos,mida peetakse ka
"varaküps" leida uus definitsioon. Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt palju ja kandis iga liiki salapärased valemid ning huvitavad tähelepanekud oma märkmikku. (http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html) Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. On teada, et 9-aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja
Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt palju ja kandis iga liiki salapärased valemid ning huvitavad tähelepanekud oma märkmikku. Oma alghariduse omandas Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire'st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal
ja külasid, mängides commedia dell' arte stiilis improviseeritud farsse, varieerides süzeesid ja sobitades itaalia maske prantsuse eluga. Commedia dell' arte koosnes neljast maskist: Pantalone (kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Mõnes Moliére'i tegelase nimes võib Commedia dell' arte maskid ka palju hiljem aimata nende päritolu: näiteks mitme komöödia tegelane Sganarelle on tuletatud Zanarellost (zanni 'st). Sealt on pärit ka armunud arst, kes tõi talle esimese edu Pariisis
Kui ta veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma.Jeanist oli kasvanud pikk ja kõhn elavaloomuline poiss. Tal olid pruunid juuksed, suurevõitu kõrvad ja hallides silmades elav arukas pilk. Ta meeldis kõigile. Ta olek oli alati sõbralik ja sümpaatne. Jeani süda heldis kergesti.1880. a
Paar nädalat tagasi osalesin loengul, kus õppejõud rääkis samuti andekatest lastest ja nende oskuste arendamisest, tuues näiteks iseeenda. Ta on pärit kakskeelsest perest ning oskas suurepäraselt vene keelt, kuna rääkis emaga ainult selles keeles. Kui aga hakati koolis õppima vene keelt algtasemel, siis temal oli tunnis alati väga igav. Õpetaja saatis ta õpipäevikut teistest klassidest tooma ja näiteks kriidivarusid täiendama. Ta ei pööranud tähelepanu õpilase eelisele ja andekusele teiste õpilaste ees ja saatis õpilase lihtsalt minema. Selle tulemuseks polnud aga mitte midagi head: õpilane ei oska vene keeles korrektselt kirjutada- anne läks kaduma. Koolis, kus mina käisin, leidis aset samasugune juhtum, kuid lõpptulemus oli positiivne. Samuti kakskeelsest perest pärit tüdruk leidis õpetaja toetuse ja tähelepanu, lahendas tunnis ülesandeid edasijõudnutele, käis peale tunde oma
Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta tööle „Spordileksikoni“ toimetusse. Tal oli erakordne mälu ja sporditulemused jäid talle väga lihtsasti meelde: seetõttu oli ta oma töös edukas. Samal ajal üritas ta koos emaga lisaraha teenida – nad rajasid väikeettevõtte mis pesi, kuivatas ja triikis riideid. Sellest tekkis Ullol aga ajalehes tüli ja ta vallandati toimetusest. Läbi ühe konkursi sai Ullo tööle riigiametisse. Tänu oma andekusele tegi ta seal kiiresti karjääri ja sai valitsusnõunikuks Jüri Uluotsa valitsuses. Ta saadeti valitsust esindama Narva, kus 17. juunil 1940. aastal allkirjastas Johan Laidoner venelastega lepingu, millega tuli Eestisse 90000 punaarmeelast. Uluots taandus mõne aja pärast peaministri kohalt ja tema asemikuks sai Johannes Vares-Barbarus (teda teadis muide Ullo juba varem, nimelt oli Ullo onu neid tutvustanud). Pärast Vene okupatsiooni tulid peagi sakslased. Ja siis pandi Ullo
neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused. Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kanti uue õpipoisi nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas õpipoisiaeg, mis tavaliselt kestis 3-4 aastat. Mõningates tsunftides määras õpipoisiaja kindlaks meister ise, vastavalt õpilase andekusele. Õpipoisiaeg oli käsitöölise elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Loobuda õppimisest oli raske, seda võis ainult siis, kui hakati sõduriks. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Järgnes omapärane eksam, vastutusrikas hetk nii õpilasele kui ka teda õpetanud meistrile. Iga meister pidi näitama õpilase teadmisi
lapse eripäraga ja kiita. Kui laps hakkab juba kaheselt viisi pidama, võib see olla märk sellest, et matemaatikut temast ei saa.. Muusikaliselt või keeleliselt andekad on sageli nõrgad reaalainetes. Igas inimeses on ülekaalus teatud võimed, mida on võimalik kindlaks teha juba varajases lapseeas. Kas või selle järgi, mis lapsel hästi välja tuleb. Ja kui tal midagi õnnestub, vajab ta kiitust. Heast sõnast ja kodusoojusest saab alguse lapse ande areng. Tihti juhtub nii, tänu oma andekusele tehakse õpetaja ülesanded ära tunduvalt kiiremini teistest, ülejäänus aja laps igavleb ja võib hakata segama hoopiski teisi. Õpetaja kes teab, et tal on klassis selliseid lapsi võiks olla ettevalmistanud neile lisa ülesandeid. Vanemad aga paeks igati toetama oma last. Tihti soovitakse andekatele lastele aga eliitkoole või koduõpet, mõned koolid aga lubavad neil külastada ülikooli loenguid. KOKKUVÕTTE
püha". Ka õpipoisi võtnud meistril olid kohustused: õpipoissi tuli pidada oma majas; talle tuli süüa anda ja tema eest hoolitseda. Mitte hiljem kui kolme kuu möödudes kanti uue õpipoisi nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas õpipoisiaeg, mis tavaliselt kestis 3-4 aastat (juveliiridel 7 aastat). Mõnedes tsunftides määras õpipoisiaja kindlaks meister ise, vastavalt õpilase andekusele. Ka õpilaste vanus oli erinev. Nii võtsid juveliirid õpipoisteks päris väikseid, kahte esimest õpiaastat nimetatigi "mänguaastateks". Õpipoisiaeg oli käsitöölise elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Kui õpilane ei pidanud vastu ja põgenes, tõi meister ta jõuga tagasi ning karistas. Lisaks sellele tuli põgenikul äraoldud aeg kahekordselt tasa teha
Seejuures on väga tähtis, millist teavet ja kuidas õpetaja lapsevanematele edastab. Võib olla, et arengu eripärad, näiteks probleemne käitumine, on kergesti mööduvad, tingitud lapse üleelamistest või ajutistest pereprobleemidest. Kuid sama eripära võib olla ka arenguliste erivajaduste väljenduseks, probleemne käitumine võib viidata näiteks spetsiifilisele arenguhäirele, pervasiivsele arenguhäirele, kõnepuudele, ka andekusele. Ebasobiva käitumisega väljendab laps alati mingeid sisemisi ebakõlasid või raskusi, põhjuste väljaselgitamisel on kõige pädevam spetsialist lapsepsühholoog. Õpetajal tuleb lapsevanemale järjekindlalt selgitada, et lisauuringute tulemused aitavad leida tema lapse probleemile sobivaima lahenduse. Kui erivajadustega last on märgatud ja tema arengutaset ning vajadusi täpsemalt hinnatud, tuleb teha vahekokkuvõte ja lapse hetketaset analüüsida
tahtnud) talle anda. Öösiti võttis ta salaja kapist vihiku Pachelbeli, Frobergeri ja Kerlli kompositsioonidega (Sebastiani mitmekordsetest palvetest hoolimata oli Christoph selle vihiku kasutamise keelanud) ja kirjutas neid kuuvalgusel ümber. See visa ja raske töö kestis kuus kuud kuid kõik läks tühja ... Johann Christoph tabas kord Sebastiani sellelt tegevuselt ning võttis talt ümberkirjutatud noodid ära. Lütseumis õppis Sebastian hästi. Loomupärasele andekusele lisandusid imetlusväärne tööarmastus ja töötamisvõime. Ohrdrufi lütseum oli üks nendest üleminekuaja üldhariduslikest linnakoolidest, kus kodaniku ajastu uued puhangud elasid veel rahulikult koos feodaalse haridussüsteemi üldise vaimuga. Ka muusikale oli eraldatud auväärne koht 5 tundi nädalas. Kuid ei tohi unustada, et see oli erandlikult vaimulik muusika; see oli eelkõige noortes religioossete tunnete ja moraalse alandlkusse kasvatamine
Stanislavi III klassi ordeni. Novembris 1908 ülendatakse Laidoner leitnandiks ja määratakse sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. Samal ajal valmistub Laidoner põhjalikult sõjaväeakadeemiasse astumiseks. Akadeemiasse pääseda ei olnud lihtne, sest kõrgeks ohvitseriks saada tahtjaid oli palju. Kuna talupoja seisusse kuulujana polnud Laidoneril kõrged proteeerijad, tuli loota vaid enda teadmistele ja andekusele. 1909. aasta augusti lõpul sõidab Laidoner Peterburi, et sooritada eksamid sõjaväeakadeemiasse astumiseks. Sama aasta oktoobris teatatakse talle, et ta on akadeemiasse vastu võetud. Järgneb üle kahe ja poole aasta õpinguid, mis kulgevad edukalt. Akadeemia kõrvalt kuulab Laidoner Peterburi ülikoolis loenguid rahvusvahelisest õigusest ja majandusteadusest. Külastab Peterburis olevaid eesti organisatsioone, muuseume, ooperietendusi ja kontserte
funktsioneerimise aluseks. Ühiskondades toimuvat sotsiaalset mobiilsust ja avatuse astet iseloomustab Sorokini koostatud tabel eri aegadel ja eri riikides toimunud poliitilisest mobiilsusest. Tabel näitab kui suur osa madalamatesse klassidesse kuulunud valitsejatest ja monarhidest jõudis ühiskonna kõige kõrgemale positsioonile. Miks toimub sotsiaalne mobiilsus? S. M. Lipset'i ja R. Benedix'i arvates on selleks igas ühiskonnas kaks põhjust: 1 Nõudlus võimetele(andekusele) muutub tegevusliigiti. Ükskõik kuidas muutub ühiskond, varem või hiljem muutuvad nõudmised erinevatele positsioonidele ja nendele kes neid täidavad. Muidugi on selge, et valitsevad grupid püüavad seda ignoreerida, mitte lubades andekaid alamkihtidest kõrgematele positsioonidele. Selline situatsioon kutsub esile pinged ja uue grupi sünni, mis esitab väljakutse vanale traditsioonilisele hierarhiale. 2 Muutub ka võimekuse(andekuse) pakkumine . Mitte mingi eliit või valitsev klass ei
leida uus definitsioon sõnale "varaküps". Newtoni geniaalsust eksperimentaatorina võis kindlasti täheldada juba tema poisipõlve leidlikes mängudes. Leludeks, millega "mittevaraküps" poiss oma mängukaaslaste huvisid "teaduslikumatele" aladele püüdis juhtida, olid näiteks laternatega lohed külaelanike hirmutamiseks, vesirattad, nisu lumivalgeks jahuks jahvatav tuuleveski, päikesekellad ja üks aega näitav puitkell. Lisaks neile andekusele viitavatele tunnustele luges Newton erakordselt palju ja kandis iga liiki salapärased valemid ning huvitavad tähelepanekud oma märkmikku. Oma alghariduse omandas Newton külakoolis. Isiklikul initsiatiivil oli Newton oma eakaaslastest juba ammu ette jõudnud. Onu nõudmisel saadeti ta kaheteistkümne aasta vanuselt Granthami keskkooli. Kõigi üllatuseks ei hoolinud Lincolnshire'st pärit nooruk koolitööst aga üldse, nii et teises klassis oli ta edukuse poolest viimasel kohal
esialgu Toris ja hiljem Laiusel, sobis ta hästi. Laiusel sündiski Laiuseväljal Laiuse vallas kaheteistlapselise perekonna viienda lapsena 12. jaanuaril 1866. aastal üks poiss, kelle nimeks sai samuti Jaan, kirikukirjades õigeusu kombe kohaselt Ivan. Jaani isa hindas kõrgelt õigeusu haritust. Jaan oli 16-aastane, kui ta isa 1882. aastal suri.2 Tänu haritud, energilise ja elurõõmsale emale sai Poskade suur pere hea hariduse. Tänu oma andekusele ja Karksi-Nuia preestrile Allik, omandas Jaan oma alghariduse a. 1877-1880 kaheklassilises Riia vaimulikus koolis, kus tollel ajal olid rasked tingimused õppimiseks. Põhiprobleemiks oli toitlustus, kuna see oli nigel. Kõige tavalisem hommikusöök oli leib keeduveega ja lõunaks ja õhtuks sageli heeringaid. Kuid siiski oli Riia vaimulik kool hea haridusega, sest üle poolte, kes seal käisid omandasid oma elu jooksul ka kõrghariduse.
kehvematele. 5 6. Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti uhte vastuväidet sellele. 1)Eesmarkide (lõppseisundi) põhised printsiibid (nt õiglane kui 1% rikkaid, vms). 2)Malli (skeemi) põhised printsiibid (nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, moraalsusele vms). 3)Ajaloolised (sõltub hüvede jaotuse kujunemisest). Mitte-ajalooliste kontseptsioonide vastu: Mis iganes õiglane olukord (nt ‘kõigil on võrdselt x-i’) muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks! Mõned “panevad raha kasvama”, mõned laristavad ära. Tekkinud “ebaõiglast” olukorda saab päästa ainult -vaba toimimise keelamisel, või -ümberjagamisel (algse skeemi järgi) mingi aja pärast. 7
enesekindlus pani ka kahtlejad kohmetuma ja arvama, et ju nii peabki. Paljud ju püüdsid harjutada ja Tammat jäljendada, ent seda sujuvust, vaistlikku platsitaju ja eriti oskust riski piiril balansseerida ei ole ilmsesti võimalik harjutada. Võib pingutada ja teha üha 20 paremini, ent siiski mitte kunagi päris nii, nagu tema seda suutis. See ei tähenda, et ta poleks olnud töömees. Pigem vastupidi tema nõudlikkus enda vastu oli andekusele vaatamata sama kompromissitu nagu teistegi suhtes. Olgugi, et kohati ei tajunud ta ilmsesti seda, et kõigile pole sama palju antud. Tamma ehedat ja terviklikku isiksust, kes kehtestas end just niisugusena nagu ta oli heas ja halvas, parematel ja halvematel päevadel , armastati ja imetleti, kadestati ja mõnikord ehk põlatigi, ometi ei jäänud keegi ükskõikseks. Niisuguseid isiksusi on hädasti vaja nii korvpalliplatsile kui väljaspoole
Päikese. Ta pääses küll hukkamisest aga oli sunnitud olema koduarestis. Sellest hoolimata jätkas ta oma uurisimsitöid ja suutis tõestada nii mõnegi teooria. Isaac Newtoni (1643-1727) peetakse 17.sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta sündis Inglismaal väiketaluniku perekonnas, tema isa suri enne tema sündi ja Newtoni kasuisa saatis ta elama vanaema juurde. Tänu andekusele jõudis ta siiski Cambridge´i ülikooli ja 27-aastaselt sai temast selle ülikooli professor. Üks esimesi teaduslike leiutusi oli Newtonil peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust. Samuti valiti ta selle eest ka Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Vaadeldes planeetide liikumist ümber Päikese jõudis Newton järeldusele, et see toimub elliptilisi trajektoore mööda. Newton on sõnastanud ka palju seadusi, osad kannavad tema enda
Üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise (kas tõusev või langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähemalt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. 16. SKP riigi konkurentsivõime näitajana Viimase kümne aasta majanduspublikatsioonides mõistetaksegi riigi konkurentsivõime all tihti lihtsalt riigi rikkust, enamasti SKP absoluutsuurust või SKP-d ühe elaniku kohta. SKP püüab mõõta riigi heaolu ja arengu muutusi toodangu, tarbimise ning elanike sissetulekute kaudu. Tehingute suurenev arv peaks viitama suurenenud tarbimisele, tootmisele ja
1. verbaalne (verbal) andekus - sõnavara, sarnasuste leidmine, aritmeetilised, matemaatilised võimed. 1. kujundiline (performance) andekus - pildi koostamine, lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine. Kurjategijatel on madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu rehabiliteerimisel tuleks toetuda eelkõige nende nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele. Suhteliselt kõrge IQga seostuvad võltsimine, altkäemaks, kelmus ja madala IQ-ga kehavigastuste tekitamine, vägistamine, tapmine jms, millede puhul seos kindlasti kahepoolne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ajalooliselt tunnistati esmalt kindlat seost madala intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel, kuid alates umbes 1930ndatest eitati niisuguse seose olemasolu umbes 40 aastat. Praegu on taastumas objektiivsem suhtumine, et seos on olemas. Kuritegeliku
*Nozick Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve saavutamiseks. Riik kui öövaht: peab kaitsma omandit varguse, vägivalla jne eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused. Õigluse kontseptsioonid: - Eesmärkidepõhised printsiibid: nt õiglane on, kui on1% rikkaid vms. - Malli- e skeemipõhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele vms. - Ajaloolised: sõltub hüvede jaotuse kujunemisest Nozick: Kõik on väärad! Välja arvatud tema enda ajaloolise õigluse kontseptsioon. Nozick teiste kontseptsioonide vastu: mis iganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks. On ainult halvad valikud: 1)vaba toimimise keelamine või 2)ümberjagamine mingi aja pärast. Nozicki õiglusteooria on nn ajalooliste õiguste teooria. Mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga, st
See moraal tuleb meie enda ratsionaalsest mõistusest, mitte kusagilt väljaspoolt või jumalast. 28 19). ... raamat Eco, Umberto 2007. Ilu ajalugu. (KÜSIMUS: Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju.) 18. sajandil hakkavad muutuma tähtsaks sellised terminid nagu - geniaalsus, maitse, kujutlusvõime ja tunne. See suunab tähelepanu ilusaid asju loova inimese andekusele. Kunsti tähendust ei otsita enam loodust endast vaid subjektist, kes seda loob. Ilu määratletakse selle järgi, kuidas me seda tajume. Väitlus ilu üle nihkub tema loomise ja tundmise reeglite juurest tema tekitatud tagajärgede juurde. Kunsti üheks põhiteemaks saab ülevustunde edastamine. Kanti jaoks on kunst filosoofia loomulik jätk, mis aitab meil saada paremateks inimesteks. Immanuel Kanti kunstikäsitluse leiame “Otsustusvõime kriitikast” (1790), kus ta käsitleb
2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise andekuse näitaja (GIQ) saadakse verbaalse andekuse (VIQ) ja kujundilise andekuse (PIQ) näitajate summeerimisel. Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides. Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline
armeesse 3. Probleemid võimu ja vabadusega: Nozick eeldab, et ainus põhjus probleem, mis inimesi ebavõrduste juures häirib on kadedus. Kuid nurinaid võivad tekkida ka seepärast, et varakus annab ühiskonnas märkimisväärsemalt suurema võimu. Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms. 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes “õiglane” olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba toimimise keelamine, või 2) ümberjagamine X aja pärast (algse printsiibi järgi) 3, KOMMUNITARISM
Faalanksis säilib küll eraomand, kui selle tähtsus on teisejärguline. Tootmist organiseerib ja planeerib kollektiiv, kes on ka omanikuks. Fourier uskus assotsiatsioonis toimuvasse tööviljakuse kiiresse tõusu, mille tõttu igal inimesel pidid tekkima säästud, omand. Assotsiatsioonis pole palgatöölisi, vaid kõik faalanksi liikmed on ühiskondliku tootmise osanikud, kes saavad endale osa toodangust vastavalt oma tööle (aastasest tulemusest/kasumist 5/12), kapitalile (4/12) ja andekusele (3/12). Fourier uskus, et suurem osa töölistest saab tasu mitte ainult töö, vaid näiteks ka andekuse eest. Robert Owen (1771-1858) sündis käsitöölise perekonnas ning ka tema haridustee jäi ajaliselt üpris napiks. Asutas ketruskoja, mis andis head sissetulekut. Peagi läks suure tekstiilivabriku juhatajaks Manchesteri, kus ilmnesid tema suurepärased inseneri- ja managerivõimed. Owen täiustas masinaid, parandas töötingimusi, suurendas märgatavalt toodangut. 1800
kontseptuaalsed, sotsiaalsed ja praktilised oskused. Vaimupuue kui isiku võimete ja keskkonna nõudmiste interaktsioon. Õpiraskused määratlus ja alajaotused (üldised ja spetsiifilised). Õpiraskuste väljendumine eri vanuses lastel. Psüühika (eelkõige tunnetustegevuse) erisused ÕR lastel. Õpiraskuste eristamine teistest arengu probleemidest. Andekus määratlus ja erinevad käsitlused. Intellektuaalsete võimete erisused, loovus, motivatsioon. Andekusele viitavad tunnused lapseeas. Andekus kui erivajadus. Kognitiivse arengu hälvetega lapsed - lapsed, kellel on probleemid tunnetustegevuses. Intelligentsus On üldine vaimne võimekus. Haarab võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest. Oluline on ka nende võimete kiirus. Neid võimeid peaks sama eraldi mõõta ja need on taandatavad aju tegevusele (tunnetusprotsessid)
mõisad. Nii kolisid nad algul Kuressaarde, hiljem 1787. aastal või 1788. aastal aga sugulaste juurde Antsla lähedale Vaabina mõisa. Fabian Gottlieb astus 1789. aastal Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusesse. Õppeprogrammis olid peaainetena ka moraalifilosoofia, õigusteadus ja itaalia ning ladina keel. Tegelikult käsitleti põhjalikumalt üksnes matemaatikat ning mõningaid merenduslikke teadusi. Noorel F. Bellingshausenil oli tahtejõudu ning tänu oma andekusele saavutas ta õpingutes silmapaistvat edu. Suure innuga uuris ta avastusretkede ja merereiside kirjeldusi, omandades huvi geograafia vastu kogu eluks. Meeldivat vaheldust Mereväe Kadetikorpuse elule pakkusid praktilised meresõidud. 1795. aastal läks F. Bellingshausen laevale, mis purjetas Põhjamerele ja külastas Inglismaa sadamaid. Kaks aastat hiljem oli ta juba mitsman (ohvitseri madalaim auaste) ning määrati sõjalaevastiku Tallinna eskaadrisse, kus ta teenis 1803. aastani
(Cohen 1978) ,,Rousseau, Mill, Aristoteles ja Marx võiks kõik imestada miks Nozick ja teised libertaarid, kes nii innukalt kaitsevad indiviidi vabadust riigi sissetungi eest, ,,unustavad" seda kaitsta rikaste või firmade eest kel indiviidist märksa suuremad eelised." (Hampton 1996: 153) 183. Õigluse kontseptsioonid 1) Eesmärkide (lõppseisundi) põhised printsiibid : nt õiglane kui 1% rikkaid, vms 2) Malli (skeemi) põhised printsiibid: nt igaühele vastavalt töökusele, andekusele, vms. 3) Ajaloolised - sõltub hüvede jaotuse kujunemisest. - Nozick: Kõik on väärad, välja arvatud tema enda ajalooliste õiguste kontseptsioon! Miks? 184. Teiste kontseptsioonide vastu: Mis iganes "õiglane" olukord muutub vabaduse tingimustes ebaõiglaseks! (W . Chamberlaini näide). On ainult halvad valikud: 1) vaba toimimise keelamine, või 2) ümberjagamine X aja pärast (algse printsiibi järgi) "[Chamberlaini näite ] ... üldine idee on, et ühtegi õigluse lõppseisundi ja
,,Kommete etüüdid" seda jõudis kõige rohkem kirjutada. Koosnevad kuuest osast ehk stseenidest. 1. Alajaotus on stseenid eraelust. ,,Isa Goriot". 2. Stseenid provintsielust. ,,Eugenie Grandet". 3. Stseenid Pariisi elust. ,,Kurtisaanide hiilgus ja viletsus." 4. Stseenid sõjaväe elust. ,,Suaanid ehk Bretagne 1799". 5. Stseenid poliitilisest elust. ,,Tume lugu." 6. Stseenid külaelust. ,,Küla arst." Vaatamata oma tohutule kirjanduslikule andekusele, oma loomingu töötab läbi nagu hoolikas raamatupidaja. ,,Filosoofilised etüüdid" vähem fakte ja rohkem fantaasiat. ,,Sagräännahk." ,,Analüütilised etüüdid" abieluteemalised. Balzack arvab, et inimese käitumine sõltub ajaloolistest tingimustest, antud kohast ja olukordadest. Kõige suuremaks paheks pidas ta kasuahnust ja raha. Kriitikat leiab pürgimine kõrgemasse seltskonda vahendeid valimata. Et inimesed hülgavad perekondlikud sidemed
rändtruppi. Üle kolmeteistkümne aasta rändas trupp mööda linnu ja külasid, mängides improviseeritud farsse commedia dell' arte stiilis, varieerides süzeesid ja sobitades komöödia traditsioonilisi tegelaskujusid oma publiku eluoluga. Need aastad laiendasid Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa
dekaid kui vihaseid. Nad on vihased täiskasvanute ja enda peale, kuna haridussüsteem ei ole vastanud nende vajadustele juba aastaid ja nad tun- nevad end väljalükatutena. Nad võivad väljendada seda viha, käitudes dep- ressiivselt, tagasitõmbunult või kaitsvalt. Sageli on seda tüüpi lapse huvid väljaspool tavalise kooli õppekava ja nad ei saa tuge ega kinnitust oma Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 75 andekusele neis valdkondades. Kool näib neile kõrvalisena ja võimalik et ka vaenulikuna. Sellesse tüüpi kuuluvad tavaliselt keskkooliealised, kuigi vahel võib olla selleks ka algkooliõpilane, kes käib koolis vahelduva eduga või ainult kindlatel päevadel ja on põhimõtteliselt “välja kukkunud” – kui mitte füüsiliselt, siis emotsionaalselt ja vaimselt. Sellesse “tüüpkonda” kuu- luvad õpilased on tihti andekad, kelle andekust pole õigel ajal märgatud.
langev). Majandus vajab seda, et iga indiviid saaks ära kasutatud seal, kus temast on kõige rohkem kasu. Avatud klassidega ühiskonnas (industriaalühiskonnas, postindustriaalses ühiskonnas) on vähe- malt teoreetiliselt sünnipärane ettemääratus vähenenud ja võimalik igasugune individuaalne sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalse mobiilsuse toimumiseks on kaks põhjust: nõudlus võimetele (andekusele) muutub tegevusliigiti; muutub võimekuse (andekuse) pakkumine. Suur mõju on ühiskonnas toimuvatel strukturaalsetel muutustel. Näiteks ei vajata enam nii palju põllutöölisi, lihttöölisi jt. Seega on lastel juba objektiivsetel põhjustel raske käia vanemate jälgedes. Haridussüsteem võimaldab neil aga õppida uusi elukutseid, mida varem polnud või mille “tähtsus” ühiskonnas on muutunud.
annaabi.ee 
