Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat.
humanistlik draama) See iseloom. koomilisi oopereid, mille faabulas on mõnikord ka tõsiseid elemente. · Opéra comique tekkis 18. saj. keskel opera buffa ja prantsuse enda vodevillide etenduste põhjal. Sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism, kus peategelane kannatas ebaõiglase kohtlemise ja raske elu = saatuse tõttu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. · Melodraama on teksti deklameerimine muusika saatel või muusika kõlamise vaheaegadel. Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur 1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu
mis kujutab esimest koolipäeva? Kas ta on ärevuses, et kohtub õpetajaga? Sellel pildil hoiab ta sind beebina. Mida ta tundis, kui sai sinu emaks? Kuidas sellest väikesest jalgrattaga tüdrukust on saanud naine, kellel on imik süles? Kuidas sinu isik tuli tänasesse päeva? Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted jutustavad meile loo elu kui protsessi sisemistest ja välistest muutustest. Kuigi koduvideod ja fotod aitavad meil heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev materjal püüab aidata tabada protsessi, mida nimetame eluks. Eelkõige on järgnevalt kirja pandu mõeldud lapsehoolduse
Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. vatsiooni ja huvi. Sügavamad teadmised ja arusaamad andekusest on olulised nii lapse- vanematele kui ka kõigile teistele täiskasvanutele, kes lapse arengut mõju- 8 Mis on andekus Mõned lapsed on tavad. Ega asjata ei rõhutata õnne või juhuse tähtsust lapse arengus – on edukad vaid teata- väga oluline, et laps satuks oma elu olulistel etappidel kokku täiskasva- vates valdkondades, olles mõnel alal üsna nutega, kes oskaksid ära tunda tema võimeid, mõista tema iseärasusi ja nõrgad. Esineb ka vajadusi ning tema arengut kõige paremal viisil toetaksid. õpiraskustega ande- Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi. lapsi.
Juba väga lühikese aja möödudes oli minu isa sunnitud maha jätma temale meeldima hakanud piirilinna ja ümber kolima Passausse, s.t. asuma elama päris Saksamaale. Tolleaegse Austria tolliametniku saatus tähendas sageli hulkurielu. Juba lühikese aja möödudes pidi isa taas ümber kolima, seekord Linzi. Seal ta läks pensionile. Muidugi ei tähendanud see seda, et vana mees sai rahu. Vaese väike-majaomaniku pojana ei saanud ta juba alates noorusest tunda eriti rahulikku elu. Ta ei olnud veel 13-aastanegi, kui tal tuli esimest korda kodumaalt lahkuda. Vastupidiselt "kogenud" kaasmaalaste ettevaatlikkusele suundus ta Viini, et seal mõni amet selgeks õppida. See oli möödunud aastasaja 50-ndatel aastatel. Inimesel on muidugi raske 3 kuldnat maks- nud söögitagavaraga ehku peale välja minna, selgete lootusteta ja kindlaksmääratud eesmärkideta. Kui ta sai 17-aastaseks, sooritas ta meistriabi eksami, saamata sellest rahuldust, pigem vastupidi.
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest
» «Kas maksutähed Hispaania valitsusele?» küsis peremees murelikult. «Maksutähed Tema Majesteedi eravarakambri nimele,» vastas d'Artagnan, kes selle soovituse abil oli kavatsenud kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud. «Kurat küll!» hüüdis peremees täielikus meeleheites. «Lõpuks, see ei tähenda midagi, rahast pole lugu, kiri on kõik,» ütles d'Artagnan gaskoonliku hoogsusega. «Pigem oleksin kaotanud tuhat pistooli kui selle kirja.» Ta oleks võinud niisamahästi ka kakskümmend tuhat öelda, aga teatud nooruslik ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean
Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu
Kõik kommentaarid