No võta siis kinni. . . Ühel õhtul ooperis hakkab teda jälle tahtma, üritab teda vihata aga ei suuda. Öösel ronib Julien jälle Mathilde' tuppa, mõlemad on väga õnnelikud. Mathilde lõikab peast salgu juukseid selle märgiks, et Julieni igavesti armastab ja et too saaks neid kasutada, kui talle jälle põlgushoog peale peaks tulema. See saabub aga päeva jooksul. Mathilde hakkab Julieni vihkama, sõimab ta läbi. See teeb mehe maatasa uskumatu, võrreldes sellega, kui tugev ta enne oli. Sellest järeldub, et Julieni tegi nõrgaks see, kui ta oma eesmärke ei saavutanud kusjuures need eesmärgid ei pruukinudki olla elutähtsad. Mida vähem naine teda armastas, seda rohkem Julien teda tahtis. Veider. Markii saadab Julieni pikale reisile välismaale, mingi salajase asjaga ja too peab kaua ära olema. Kohtab oma venelasest sõpra vürst Korasoffi, see annab talle head nõu, kuidas Matilde' endale võita. On terve peensusteni
Julien Sorel- kaval ja osav naistega manipuleerija Raamatu peategelane Julien Sorel on kummalise iseloomuga väga kena noormees. Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta kõiki neid kõrgklassi ül
Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja
"Punane ja must" Stendhal Julien on noormees,selles raamatus,peategelane ja 19.aastane,ta ei ole kunagi oma kodukülast välja saanud,ning ta teeskleb et tahab saada preestriks. Ta on tegelikult hirmutavalt tark ja andekas ja võtab kõike mõistusega.Ta tunneb,et on teistest parem ja sellepärast ta polgab oma perekonda,isa ja vendi,sest nad on kui lihasmass,ning ei mõista Julieni raamatulembust.Sellest ka vist tuleneb see,et tema vennad teda tihti peksavad ja ega isagi temast paremini mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julie
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik
KIRJANDUSE KONSPEKT Kohustuslik kirjandus: · Romaanid 1. ,,Oliver Twist" 2. ,,Punane ja must" 3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalse
tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele
Kõik kommentaarid