Emile Zola portree, 1868a., Edouard Manet Portrait of Père Tanguy, 1887a., Vincent van Gogh 3. IMPRESSIONISM POSTIMPRESSIONISM NEOIMPRESSIONISM 4. SÜMBOLISM Üks kõige suurim kunsti suund. Tekkis Prantsusmaal 1870-80 aastatel ja siis levis ülimaailma. Arengu tipp saabus 19-20 saj. Piiril, eriti Prantsusmaal, Belgias ja Venemaal. Sümbolistid kasutasid sümboleid, vihjeid, saladuslikkust, mõistatuslikkust. Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM
Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11. Sõna "sobima" erinev tõlgitsus intellektualistidel ja pragmatistidel 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, verifikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtestamise protsess. Autori arvates on tõde see, mis ideedega juhtub. Tõde on meie teatavate ideede omadus. Sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus.
kujutatud olukord peab midagi avaldama meie loomuse kohta, ja nimelt midagi, mis puutub meie disponeeritusse haritusele või harimatusele. Juba võrdpildi kontekstist ilmneb, et Platon, kõneldes haritusest ja selle vastandist, peab kitsamalt silmas hariduskäiku, mis annab filosoofi ja riigimehe kvalifikatsiooni. Hüve ideed võrreldi päikesega, tõde valgusega ja tunnetuse objekte objektidega, mis tulevad valguses nähtavale, ning koopa-võrdpilt kasutab neid analoogiaid uuesti. Koopa-võrdpilt näitlikustab harimatu olemist ja ,,tõusu" harituse ja teadmise juurde. Seisundit, milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse vangidega mingis koopas; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte, lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanudcja asub oma vanale kohale koopas.
VÄHENEB EGOTSENTRILINE MÕTLEMINE; SÜNDMUSTE PÕHJUSI HAKATAKSE OTSIMA ENDAST VÄLJASPOOLT; HAKATAKSE MÕISTMA, ET TEISTEL INIMESTEL ON TEISTSUGUSED TUNDED JA ARVAMUSED; 4) FORMAALSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (12.-12+): KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE; OSKAB OPEREERIDA VÕIMALIKKUSTE, TÕENÄOSUSE VMS KATEGOORIATES; OSKAB TOIME TULLA OLETUSLIKE LAHENDUSKÄIKUDEGA, KASUTADA ANALOOGIAID JA TÄHENDUSE ÜLEKANDMIST; ASJU VÕIB TEHA MÕTTES. L. VÕGOTSKI JA MÕTLEMINE VÄIKELAPSE MÕTLEMINE JA KEEL ARENEVAD PARALLEELSELT, NENDEVAHELINE SEOTUS TEKIB ALLES HILJEM. EGOTSENTRILINE KÕNE ON ALGUSES SOTSIAALSET LAADI, HILJEM MUUTUB SISEKÕNEKS. ARENG TÄISKASVANUEAS ARENG KESTAB EDASI KA TÄISKASVANUEAS , EHKKI VAIMSETE ÜLESANNETE SOORITAMISE KIIRUS VÕIB LANGEDA. OLULISEKS MUUTUVAD KOGEMUSTE KAUDU TEKKIVAD SEOSED TEADMISTE VAHEL. E
samas järjekorras,nagu Piaget väitis.Olenevalt kontekstist suudavad selle staadiumi lapsed mõnikord lahendada ka keerukamaid ülesandeid kui see ootuspärane oleks. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea läbi mängima konkreetselt, seda võib teha mõttes. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel. Teooria on kultuuriuniversaalne, ehk selliselt järjestatud areng toimub ka muudes kultuurides peale lääneliku.
Õppejõud tunneb sellise õppija ära selle järgi, et õppija muretseb juba kursuse alguses, kas on võimalik teha ka järeleksameid, ta ei saa aru õpitava teoreetilistest alustest ja põhimõtetest, ei suuda tuua näiteid ega loogiliselt argumenteerida ning unustab kiiresti kõik õpitu. Sügava (deep) õppija motivatsiooniallikas on sisemine või ka uudishimu. Ta õpib enda jaoks, mitte tulemuste pärast, püüdes seostada kõike õpitavat omavahel ja ka praktikaga, otsides analoogiaid ja arutledes. Selline õppija tähtsustab õppimise protsessi ning teda järeleksamid ei huvita. Õpitu jääb sügavale õppijale kauaks meelde ja ta saab õpitust sisuliselt aru. Ta suudab õpitut kasutada uutes olukordades ning luua uusi ideid. Ta on iseseisev õppija, kes suudab endale ise leida vajalikud materjalid ning tegevused. Saavutuslikud õppijad tähtsustavad produkti. Nende eesmärk on saada häid hindeid, tunnistusi, auhindu jne
replikatsioon (5) ja struktuurvalkude süntees (6). Ribsoomides toodetud struktuurvalkudest moodustub viiruse kapsiid (7,8); rakust väljudes saab viirusosake rakumembraanist tükikese kaasa, millest moodustub ümbris. Kui viirusosake on rakust väljunud, asub organismi immuunsüsteem viirusosakeste vastu antikehade abil võitlema (9). Antikehad seonduvad viirusosakestega ja suunduvad nad lagundamisele. Kas viirused on elus ? Sellele küsimusele vastamisel tuleb tuua analoogiaid teistest teadustest. Füüsikas käsitletakse valgust kui elektromagnetilist lainetust, samas aga kui valgusosakeste voogu. Seega tuleks ka bioloogias käsitada viirusi kui erakordselt lihtsaid mikroobe ja ühtlasi kui äärmiselt keerukaid isereguleerivaid keemilisi ühendeid. Kui elu defineerida geneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus , kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult
3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Väheneb egotsentriline mõtlemine. 4) Formaalsete operatsioonide staadium 12.eluaastast edasi. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Kõige iseloomulikum on võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Piaget' arvates on see staadium inimese võimete arengu tipp. Hinnangud Piaget'i teooriale: üldiselt jagatakse tema veendumust, et arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond. Samas ei nõustuta tema arvamusega, nagu tähendaks formaalsete operatsioonide staadium kognitiivse arengu lage. Lisaks on leitud, et formaalse mõtlemise arengus mängib olulist osa ka inimese sugu. Kognitiivne areng ei lõpe lapse- või noorukieaga
2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne loogika Potentsiaal küpseks moraalseks arutlusoskuseks vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud on toimetulek mõnes funktsionaalses valdkonnas (suhtlemine, enesehoolitsus, sots.
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames. Seepärast alustaksin ajaloost. Kui 1950ndate aastate keskel algas nn sotsialistliku realismi doktriini mõranemine, sõltus liberaliseerimisprotsess just sellestsamast ajaloolisest taustast ja staatusest Moskva mõjusfääris
Väheneb egotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljastpoolt (nt pimenemine on tingitud päikese loojumisest). Hakatakse mõistma, et teistel inimestel võivad olla teistsugused tunded ja arvamused. 4. Formaalsete operatsioonide peale 12. eluaastat Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Laps oskab opereerida võimalikkuse, tõenäosuse kategooriates. Iseloomulik on võime tulla toime oletuslike e hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea läbi mängima konkreetselt, seda võib teha mõttes. Arengu aste Kirjeldus 1. Usaldus või usaldamatus sünnist-1a. Laps peab omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada. Kui lapse vajadused on rahuldatud ja vanemad teda hellitavad, siis tunnetab ta maailma turvalisena. Kui laps ei saa piisavalt hellust, siis võib ta maailma ees hirmu tunda. 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1.-3.a
valitsust ja riigijuhte ning poleemikaga rikkuda kodurahu. Aasta hiljem nõuti seda sama ka brosüüride ja raamatute osas. Määrust rikkunud väljaanne võidi raskemal juhul sulgeda, kergemal juhul määrati trahv või arest toimetajale, väikeste pattude puhul piirduti märkuse või hoiatusega. Pandi kinni mitmed ajalehed Postimees, Maaleht. Ajakirjanduse suukorvistamine ning intelligentsi taltsutamine polnud kerge ülesanne. Trükisõna hakkas laialdaselt kasutama allegooriaid, analoogiaid, kavalaid rahvajutte, looritatud pilkelugusid, anekdoote, naljandeid jne. Teravmeelsust ajakirjanikel jätkus. Suure leviku omandas suuline valistusvastane propaganda, mis peale avaliku kirumise ja kuulujuttude oli sageli vaimukas ja leidlik. Jätkusid lahingud vabadussõdalastega, keda ei suudetud vaigistada. Kümnded tuhanded vabadussõdalased, kes 1934. a kevadel jäid ilma oma organisatsioonidest ja tähtsamatest juhtidest, pidid jõudma otsusele, kuidas elada edasi
Tagasiside võib olla madal (nõrk) või tugev (kõrge) käitumise kontrolli mõjutaja. Kõrge tagasisidemärkamisega inimesed tunnetavad, mida neilt oodatakse, muudavad sageli stiili vastavalt kujunenud olukorrale ja on suhteliselt paindlikud. Madala tagasisidemärkamisega inimesed ei taju sageli norme, mida neilt oodatakse, ei muuda oma käitumist ning on suhteliselt madala enesehinnanguga. Erinevates suhtlemissituatsioonides püüavad leida analoogiaid eelnenud olukordadedele. Nende tunnuste (avatuse ja tagasiside) omavahelisel kombineerimisel on võimalik kirjeldadaviit suhtlemisstiili: Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid
Mida te mõtlete siinkohal "nõudma" all ja mida te mõtlete "sunduse" all? Kokkuvõtvate nimedena neile konkreetsetele alustele, miks tõeselt mõtlemine on surelike jaoks enamasti tulus ja hea, võib tõepoolest rääkida tõelisuse nõuetest, millega tuleb sobituda, ja meie kohustustest sobituda. Me tunneme nii neid nõudeid kui kohustusi ja tunneme neid just nende aluste tõttu. [1716] 13. Ratsionalismi vastuargument. Kuidas James selle ümber lükkab, milliseid analoogiaid toob? Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise [1715] või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on meile juba kõnelnud
Nii tulebki teadustöid kaitstes oponendiga väidelda ehk kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Erinevate argumentide võrdlemine aitab väitlejatel otsida paremat lahenduskäiku, jõuda paremini otsuseni.5 4. Aava 2003, 18 5. Aava 2003, 19 4 1.2 Argumenteerimine, kui veenmiskunsti osa Argumenteerides tõestatakse oma väidete õigsust: selleks kasutatakse tõestusmaterjali, toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise eesmärk on panna inimesi propageeritavatesse ideedesse uskuma. 6. Aava 2003, 17 5
Järeldused: Õppimise faasis, eriti selle hilisemas järgus, paranes statistiliselt oluliselt mõlema grupi sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud. Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle
sümboolsele hüvitusele samamoodi kui toidule enesele. Milles siis seisneb ikkagi erinevus inimeste ja loomade maailma vahel? Cassirer võtab lähtepunktiks kõne. Kõne ei ole lihtne nähtus. Ta koosneb erinevatest elementidest. Tuleb leida põhielementide omavahelised seosed ja vahet teha erinevate kihistuste vahel. Kõige olulisem kihistus on emotsioonide keel. Suur osa inimlikest väljendustest kuulub ikka veel sellesse kihistusse. Samas aga leidub loomade maailmas analoogiaid emotsionaalsele keelele. Näiteks simpansid kasutavad suurel määral viha, hirmu, kurbuse, rahulolu jms. väljendamiseks zestikulatsiooni. Aga erinevus seisneb selles, et ei nende häälitsused, zestid ega miimika võimalda tähistada ega ,,kirjeldada" objekte. Ehk teisiti öeldes väitelise keele ja emotsionaalse keele erinevus tähistabki piiri inimeste ja loomade maailma vahel. Ei ole ühtegi tõestust, et mõni loom oleks
43. Esinemine teadmussüsteemis (andmed, teadmusbaas). 44. Formaliseerimise võimalusi (3). 45. Näiteid AND, OR, INF kohta. · AND (ja, "korrutamine"), vajalik eelduste kogukaalu leidmisel, kui nad on seotud AND tehtega · INFERENCE (järeldamine), vajalik järelduse kaalu leidmiseks, kui on antud reegli ja eelduse kaalud · OR (või, "liitmine"), vajalik mitme reegli järelduste kombineerimiseks 46. AND, OR, INF soovitavaid omadusi. lk39 47. Analoogiaid, allikaid (küsimustikud kaaludega, hindamissüsteem, arvamuste kombineerimine elus, . . .). 48. Õppimine: mõiste; meetodid; funktsioone, keeli, formalisme; algoritme/põhimõtteid. 49. Näidetel põhineva õppimise üldine skeem. 50. ID3: meetod; palju objekte; ID3 õppimise seisukohast; analüüs. Masinõppe algoritm ID3 loob etteantud otsustustabeli põhjal optimaalse (minimaalse tippude arvuga) otsustuspuu
Sõpru valitakse nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes kodust saadud väärtuste järgi. • Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. • Raskusi on veel abstraktse mõtlemisega ja • Planeerimise, ette mõtlemise võime. probleemide lahendamisega, hüpoteeside • Tullakse toime oletuslike ehk hüpoteetiliste püstitamise ja kontrollimisega. lahenduskäikudega, kasutades analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. * Egotsentrism – ei suudeta end kohandada teiste vaadetega ja ette kujutada, et teistel võiksid olla • Teadlase mõtlemine, metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida. oma mõtted, mis erinevad lapse omadest.
Lühiajalisel mälul on ka oluline roll pikaajalise mälu kujunemisel info töötleja ja salvestajana. Info, mis on meile oluline salvestub pikajalises mälus ja see toimub lühiajalise mälu töö tulemusena. Lühiajalises mälus toimub see kahel viisil: 1. kordamine kuni meeldejäämiseni (üleõppimiseni) 2. info teadlik meeldejätmine töödeldes seda varasemate teadmiste valguses (nt mõelda rakendamisvõimalustele, otsida analoogiaid, esitada küsimusi uue materjali kohta, luua mudeleid ja kujundeid, seoste leidmine ja integreerimine varasema teadmisega).17 2.4. Pikaajaline mälu Pikaajalises ehk sekundaarses mälus säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse ehk lühiajalise mälu puhul (suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub selles mälus interferentsi tõttu.
kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil. Järgmisel, veel kõrgemal tasemel, kirjeldatakse faili edastamist. Ka siin kasutatakse madalamate tasemete protokolle. Uue kõrgema taseme protokolli realiseerimiseks internetis ei ole vaja teada võrgu töö omapärasid, vajalikud on vaid teadmised madalama taseme protokollide kasutamisest. Mitmetasemeliste protokollide analoogiaid kohtab ka igapäevaelus. Näiteks, saate edastada dokumendi teksti telefonikõne ajal. Selleks ei ole teil vaja teada, kuidas telefonivõrk töötab. Teate, et peate valima numbri ja ootama kuni teine inimene tõstab toru. 2 Dokumendi kuju edastamiseks võib kasutada faksi. Te panete dokumendi faksimasinasse, valite teise faksinumbri ja edastate dokumendi
distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett, 3 – veotross, 4 – söödakünad, 5 – pingutusratas. 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS Rippvagoneti liigutamiseks mööda rööbast kasutatakse antud töös trossajamit, mille võimsuse leitakse kasutades elektritali veoajami ning kraana plokirattaga tõstemehhanismi kombineeritud analoogiaid. Liikumistakistus, mis tuleneb vagoneti veeremist leitakse järgmiselt: [3] 2𝜇 + 𝑑𝑓 2 ∙ 0,03 + 3 ∙ 0,1 𝑊 = 𝑘𝑝 𝑚 + 𝑚0 = 2,75 ∙ 260 + 240 = 16,5 N, (2.1) 𝐷𝑟 30 kus 𝑊 on liikumistakistus, N; 𝑘𝑝 − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 [3];
mitte korrastatud objektiivne maailm, vaid üksnes erineva suurusega seostamata 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. nähtused. Kogemusanaloogiatel tuleb näidata, millised paratamatud aprioorsed seosed peavad antud olema, et oleks üldse mõteldav korrastatud kogemusmaailm. Analoogia tähendab kreeka keeles vahekorda, relatsiooni, proportsiooni. Selliseid kogemus- analoogiaid on kolm ning nad vastavad kolmele ajamoodusele – püsivusele, järgnevusele ja üheaegselt-olemisele: a) “substantsi püsivuse printsiip”: “Nähtumuste igasuguse vahelduvuse puhul on substants püsiv ja selle hulk looduses ei suurene ega vähene” (B 224). b) “kausaalsuse seaduse kohase ajalise järgnevuse printsiip”: “Kõik muutused toimuvad vastavalt põhjuse ja tagajärje seose seadusele” (B 232).
Õpetajapoolne materjali esitus peab olema selline mis aitaks seostuda varemõpituga. Osutamisvõtted juhtida õpilase tähelepanu materjali struktuurile. 1. esiteks, teiseks 2. võtmeidee väljatoomine 3. resümeed, (kasut. esituse lõpus) 4. toovad esile autori olulist infot, rõhutavad midagi. Ennetavad strukt. aitab paigutada uue materjali juba õpitud konteksti olemasolevate teadmiste raami. Võtted uue seostamiseks aitavad luua uue üldise tausta inform. tajumiseks. Kasut. analoogiaid, metafoorne, näiteid mudeleid. Ülekande rakendamine Õpitu peab olema rakendatav uudsetes olukordades ja seostes. Vertikaalne ülekanne võime ehitada madalama astme oskustest kõrgema astme oskusi. Lateraalne ülekanne ühes valdkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine teises valdkonnas. J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas
Loodusest me juba rääkisime, aga mis on teadus? EE ütleb: Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment. Kuidas teaduses edu saavutada? Kõiges ja kõigis tuleb kahelda ja kõike kontrollida; leida erinev vaatekoht (näiteks vaadake, mismoodi näeb ruum välja laua pealt vaadatuna või põrandal lesides); kasutada analoogiaid teiste teadustega. Tavaliselt tagab edu raske töö, aga ka õnne osa pole null. Nagu öeldud, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne. Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on : 1. gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38; 2
esmakordselt sama aasta lõpul Tartus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud. Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta
Ent ilmutasid srrealistid,absurdistid,keele-ja vormimngjad,rmekoomikud.Paistab,et teatavast nihilistlikust koomikast hakkab tasapisi saama ks uusi meinstriime.Peab tdema,et mng ja naljategemine on endiselt meeste ala;on oletatud mitmeid sotsiaalpshholoogilisi phjusi,miks see nii on,aga mina tahaksin elda:naised,rgakem!Meelis Oidsalu Koertepud arendab mdukalt srreaalseid pilte maaelust.Traktoritest,sigadest ja muust ruraalsest materjalist kujutuspiltides otsib Oidsalugi analoogiaid keele,taju ja argielu tasandite vahel,mis teinekord kenasti nnestub.Marko Kompus nitab end Surnud kuldnokkade mrgades esmaspevades taas vahutava tekstimasinana,kes paiskab andekalt nihkes kujundeid ja lausungeid vlja mda horisontaali ega loo nende vahelsgavamaid seoseid.Pean tunnistama,et Kopmust lugedes mtlen ma sageli,kui paljud luuletajad saaksid sealt ressursse ammutada,kogu aeda kihisevat latentust ra kasutada.Kaupo Meieli Eesti elulood on hea kingitus,mida kambakesi lugeda
teooriaid. Inimese kultuurilisest ja ajaloolisest mitmekesisusest ja dünaamikast erinevad diskursused ja väärtushinnangud, loodussuhete ajaloolised kujunemispõhjused, sh religiooni mõjud Looduse analüüsivõimalused Looduse mitmekesisusega tegelemisel võib aidata semiootiline vaatepunkt, nt Walter Kochi 2 vaadet (nende kooseksisteerimist nimetab diperspektivismiks): 1) kultuuri enesekeskne, autoanalüütiline vaade väljapoole, mis kasutab maailma mõtestamiseks analoogiaid ja antropomorfismi. 2) vastanduv vaatenurk, mis justkui lähtub loodusest, püüdes võtta ideaalse vaatleja positsiooni. Seda vaatenurka võib nimetada heteroanalüütiseks, kuna arvestab loodusstruktuuride paljususega. Heteroanalüütiline vaatenurk on mõjutatud kultuuri varasemate arengujärkude huvide, veendumuste jm autoanalüütiliste nähtuste poolt. Loodus kui inimkultuuri kujunemise eeldus loodus on pakkunud
esmakordselt sama aasta lõpul Tartus. Siis tõusis Isand ja läks nurka, kus seisis Huhuu suur puur. Miks peaks ta Originaalse ülesehituse ja täiusliku teostusega novelli hirmutunnetuse ning ometi tema juurde minema! mõtles Popi kadedalt ja jooksis Isanda kõrval, kõik hävingut ennustavate eelaimuste taustal on eri aegade hindajad üritanud siit leida aeg "hända liputades. võimalikke analoogiaid A. France'i, G. Flauberfi või F. Kafka Kuid Isand ei andnud Huhuule midagi, nagu Popi oli kartnud. Ta ainult maailmanägemisega. Autor ise on "Popi ja Huhuu" tõlgendamist poliitilise ähvardas teda sõrmega ja ütles noomivalt: "No - no, sina seal!" allegooriana ekslikuks pidanud. Huhuu oli alles praegu ärganud. Ta oli unine ja tal näis olevat külm. Ta
mõistmisel Weinstein ja Mayer jaotavad õpioskused 5 põhitüübiks: 1. Kordamis e. meeldejätmisoskus. Ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni lühiajalises mälus. (Nt. meeldejäetava info kordamine võtmesõnadega, materjali ümber kirjutamine.) 2. Arendus ehk seostamisoskus. Ülesanne on luua uue ja juba tuntu seoseid. Ümber sõnastada edastatud informatsioon, leida analoogiaid, anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga. 3. Organiseerimisoskus- aitab õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Organiseerimisoskuste kujundamine on sarnane üldistamis ja ülekandeoskuse arendamisega. 4. Monitooringuoskused- õpilase suutlikus teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava tegevuskava tõhusust ja korrigeerida seda vastavalt õppetöö
mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed: novellikogu „Dublinlased“ (ilm. 1914), koosneb 15 novellist, millest tuntuim on viimane (ja pikim) lugu „Surnud“. Kujutuslaad on peaaegu kuivalt psühholoogilis-realistlik (on leitud sarnasusi Guy de Maupassanti ja Anton Tšehhovi novellidega). Siiski on varjatult tunda sümbolismi mõju, leidub peidetud analoogiaid ja allusioone Piiblile, poliitilisele ajaloole jm; romaan „Kunstniku noorpõlveportree“ (ilm. 1916). See on iiri noormehe Stephen Dedalus’e arengulugu (tal on sarnasusi Joyce’i endaga, kuid autor kujutab teda distantsilt, küllalt irooniliselt). Koosneb 5-st pikast peatükist, mis kujutavad eri etappe Stepheni kasvamisel sülelapsest üliõpilaseks. Stiil muutub koos noormehe kasvamise ja muutumisega. Niisugune arengu kujutamine teose keele
maade arengu majanduslike aspektidega.Võrreldes teiste majandusteaduse harudega pöörab suurt tähelepanu majandustruktuuri ümberkujundamise, majandusarengu sotsiaalsete eelduste (haridus, tervis) ja majanduse ja poliitika seostele (majanduslik sõltuvus, sõltumatus). Riigisotsialismist väljunud maade turumajandustumist ja teistele turumajandusmaadele järelejõudmist tavaliselt arenguökonoomika raames ei käsitleta. Ehkki analoogiaid on piisavalt ja osa arenguökonoomika tarkusest peaks kehtima ka KIE-s • Põhierinevused: endistes sots.maades on haridustase palju kõrgem kui arengumaades ja kõrge oli sotsialismist väljumisel ka tööstuse osatähtsus • RIIKIDE JAOTUS: • Arenenud maad (varasem nimetus: tööstusriigid). Piltlikult: Põhi • Vähemarenenud maad (less devloped countries) • Vähimarenenud maad: least developed countries
Oluline on, et lahendamisega kaasneks õpilastel oma tegevuse teadvustamine ehk metakognitsioon. Viljakaks meetodiks üldise lahendusoskuse arenemisel on ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ja õpilaste treenimine nende äratundmiseks ja kasutamiseks. Lahenduskäikude ja –strateegiate õpetamiseks tuleb enam rõhuda heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid konkreetsete arvudega jne. Heuristiliste oskuste omandamine eeldab pikaajalist tööd. 13. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad. Aastasadu püsis veendumus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppained, nagu ladina ja kreeka keel ning matemaatika. 19. sajandi lõpus ja 20. esimesel poolel pandi suuri lootusi formaalse loogika kursustele
Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese. Psühholoogid uurivad enamasti une erinevaid faase ja aju erinevaid aktiivsuse mustreid une seisundis. Uni ei ole mingisugune müstiline nähtus või „asi“, millest rääkimine või teooriates kasutamine oleks pseudoteadus. Raskete või kujuteldamatute nähtuste uurimiseks luuakse näiteks füüsikas analoogiaid või mudeleid. Näiteks mõne raske nähtuse kirjeldamisel võetakse appi mõni sarnane nähtus ja siis läbi selle mõistetakse nähtuse sisu paremini. Ka siin toimime samamoodi. Põhiliseks mudeliks või analoogiaks on siin unenäo seisund, mille läbi me muid teadvuse aspekte hakkame paremini mõistma. Näiteks üldrelatiivsusteoorias ei saa ettekujutada kõveraid aegruume. Seega luuakse analoogiaid kõverate pindadega ja arvutatakse välja vastavad väljavõrrandid. Analoogiaks on
Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese. Psühholoogid uurivad enamasti une erinevaid faase ja aju erinevaid aktiivsuse mustreid une seisundis. Uni ei ole mingisugune müstiline nähtus või ,,asi", millest rääkimine või teooriates kasutamine oleks pseudoteadus. Raskete või kujuteldamatute nähtuste uurimiseks luuakse näiteks füüsikas analoogiaid või mudeleid. Näiteks mõne raske nähtuse kirjeldamisel võetakse appi mõni sarnane nähtus ja siis läbi selle mõistetakse nähtuse sisu paremini. Ka siin toimime samamoodi. Põhiliseks mudeliks või analoogiaks on siin unenäo seisund, mille läbi me muid teadvuse aspekte hakkame paremini mõistma. Näiteks üldrelatiivsusteoorias ei saa ettekujutada kõveraid aegruume. Seega luuakse analoogiaid kõverate pindadega ja arvutatakse välja vastavad väljavõrrandid. Analoogiaks on
Filosoofid ainult mõtlevad, kuid peale mõtlemise tegelevad psühholoogid ka eksperimenteerimisega. Näiteks sooritatakse katseid ja püstitatakse teooriaid või hüpoteese. Psühholoogid uurivad enamasti une erinevaid faase ja aju erinevaid aktiivsuse mustreid une seisundis. Uni ei ole mingisugune müstiline nähtus või ,,asi", millest rääkimine või teooriates kasutamine oleks pseudoteadus. Raskete või kujuteldamatute nähtuste uurimiseks luuakse näiteks füüsikas analoogiaid või mudeleid. Näiteks mõne raske nähtuse kirjeldamisel võetakse appi mõni sarnane nähtus ja siis läbi selle mõistetakse nähtuse sisu paremini. Ka siin toimime samamoodi. Põhiliseks mudeliks või analoogiaks on siin unenäo seisund, mille läbi me muid teadvuse aspekte hakkame paremini mõistma. Näiteks üldrelatiivsusteoorias ei saa ettekujutada kõveraid aegruume. Seega luuakse analoogiaid kõverate pindadega ja arvutatakse välja vastavad väljavõrrandid. Analoogiaks on
1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud. Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas Põhjused: Vaesus (ressursside puudus) Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid Katastroofid - sõjad, konfliktid, loodusõnnetused Nälg arenenud riikides: Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega. Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga) real on nälgijate protsent <5% (Eesti elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks:
1. Käokukkumine ennustab maja juures surma, sellepärast polegi tal kodu, sellepärast ei tohi teda tappa jne. 2. Selle linnu pesa leidmine toob leidjale õnnetust või jääb ta pimedaks. 3. Kägu maja juures võib olla veel raske haiguse, karilooma hukkumise, tulekahju, üldse õnnetuse, pahanduse, tüli, nälja, viljaikalduse etteteatajaks. 4. Käo kukkumise aja järgi otsustati, mida eelolev aasta toob: hommikul hoolt, lõuna ajal leina, õhtul õnne. Lisandub analoogiaid: kel raha taskus, sel on kogu aasta palju raha; taskus tuleb münte kõlistada, et raha jätkuks; kui kägu kukub mere pool, saab head kalasaaki. Läänesaartel jälgiti, kas kägu kukub ees- või tagapool, vasakul või pare- mal. 5. Kagu-Eestis Vene- ja Lätimaa piirialadel tuli unest lahti saamiseks kolm ringi ümber selle puu joosta, mille otsas kägu kukub, nii et lind ei märka. Teine võimalus oli nii toimides tulevast kaasat [või: tulevikku
On palju uuritud, kuidas sümpaatsed kombed ning efektne välimus mõjutavad inimese tegevusele antavat hinnangut. Negatiivse haloefekti puhul võimendatakse ebameeldivust. Juhtimisel, kuid ka juhi käitumise hindamisel on sellel mehhanismil üsna suur mõju, sest sageli tehakse otsustus lünkliku ja vähese teabe ning napi aja tingimustes. 3) analoogiate kasutamine tähendab, et teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. Teise inimese tegevuses püütakse leida analoogiaid iseendaga. Niisamuti toimib ka projektsioon, mille käigus teisele inimesele alateadlikult omistatakse omaenda iseloomujooni. Iseenda ebasoovitavaid ja ebameeldivaid jooni projitseeritakse tavaliselt "vaenlasele". "Sõbrale" kujutletakse oma teadaolevaid häid omadusi; 4) empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu. See on eelkõige mehhanism, mis aitab mõista teist inimest, näha toimunut tema seisukohalt. Teise
probleemide lahendamisel - Glivk ja Holyoak uurisid kuidas mõjutab vähi kiiritamine ülesande lahendamist, kui eelnevalt inimesed kuulevad jutte kus on analoogilisi lahendusi kasutatud. Tulemused vähi ülesande lahendamisel paranesid ki katseisikutel soovitati seda juttu lahendamisel arvestada. Kui vihjet ei antud paranesid tulemused vähem. Inimesed ei suuda tihti ise kauget analoogiat näha. Samuti kiputakse analoogiaid valima väliste tunnuste järgi mitte sisemiste printsiipide alusel. Mentaalsed mudelid, tavateooriad ja väärmõisted - 1983 2 raamatut „mentaal models“ Genter & Stevens, Johnson-Laird Johnson-Lairdi raamatus on sitatud üldine teooria inimese mõtlemisest – inimesed, opereerides sümbolitega, modelleerivad reaalsust ja loovad selle kirjeldamiseks mentaalseid mudeleid - Mudelid ei ole täiesti täpsed ega vasta modelleeritavale täiuslikult aga on probleemide
4) METOODIKA VÄLJATÖÖTAMINE 5) UURINGU TEOSTAMINE (faktilise materjali kogumine) 6) ANDMETE ANALÜÜSIMINE 7) KOKKUVÕTETE TEGEMINE 28 2.1 Algallikate ja kirjanduse analüüs Selleks, et midagi uurida, on vaja teada, mida selle probleemi valdkonnas on tehtud, kuidas ja mida on selgitatud. See on vajalik järgmistel eesmärkidel: 1) on vaja harida oma aju, et olla ette valmistatud laekuvate faktide hindamiseks; 2) oluline on leida analoogiaid varasematest töödest, mis aitaks leida teid meid huvitava probleemi lahendamiseks; 3) hoiduda jalgratta leiutamisest, s.o. sellest, mis on juba tehtud ja sedastatud. Informatsiooni kogumine algab võrdlusest, mis eeldab väliseid käsitlusi. P. Bourdieu arvates tegutsevad inimesed sotsiaalses maailmas, mille erinevatel väljadel nad tugevdavad neid omadusi, seda kapitali, mis antud väljal on kõige väärtuslikum. Eesmärgiks on puhaskasumi maksimeerimine ja kapitali kuhjumine.
individuaalsust. Faktide abil saab rääkida tõenäosusest. Egoisttliku, altruistlikud, anoomilised ja fatalistlikud enesetapud Kuidas siis sotsioloogia on teaduslik? -Rosbeth Kanter'i uurimus utoopilistest kogukondadest. Soovis teada, miks 60ndate kogukonnad ei tööta. Uuris kogukondi 1780-1860, mis toimis, mis ei toiminud? Toimisid: ohverdused (piir), kõrgem vaim, mitte inimene (võimuvõitlus) - konservatiividel rohkem kui liberaalidel. Meetodi olulisus: leiame mingeid analoogiaid. Argumenteerime - abstraheerime. -Max Weber: teadus on sotsioloogia niipalju kui me saame selgitada ideaaltüüpe ja kausaalseid suhteid. Ehk lihtsustamine. Ühiskond ei allu reeglitele nii nagu Comte seda arvas. Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Tegevus: eesmärgiratsionaalne, väärtusratsionaalne, emotsionaalratsionaalne, traditsiooniline.
mõtlemine, sündmuste põhjuseid hakatakse otsima endast väljastpool. Klassi kuuluvus, transitiivsus, kaalu ja mahu jäävus, järjestus, pööratavus 4. Formaalsete operatsioonide aste Alates 12. eluaastast edasi; hiljem täpsustas, et see aste algab 15-20eluaastast. Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, kujuteldavatest ideedest nt. õiglus. Kõige iseloomulikum ongi võime toime tulla oletuslike ehk hüpoteetiliste lahenduskäikudega, kasutada analoogiaid ja tähenduse ülekandmist. Asju ei pea enam läbi mängima konkreetselt, seda võib teha ka mõttes. Piaget` arvates on formaalsete operatsioonide aste inimese vaimsete võimete arengu tipp. Piaget. panus Lapse arengu teoreetiline käsitlus, lapse arengu kirjeldamine Konkreetses vanuses lapse mõtlemise iseärasuste kirjeldamine Katsed näitasid lapse mõtlemise uudseid tahke Piaget. kriitika
Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mis pööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. Weinstein ja Mayer kirjeldasid oskuste rühmi: 1. kordamis e meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Läbi kirjutamine, suusõnaline kordamine. 2. arendus e seostamisoskuste ülesanne on luua uue ja juba tuntu seosed. Tavavõteteks on ümbersõnastada edastatud info; resümeerida; leida analoogiaid; teha märkmeid; vastata küsimustele; 3. organiseerimisoskused aitavad õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. On sarnane üldistamis- ja ülekandeoskuse arendamisega. 4. monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava tegevuskava tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. On tarvis, et
Samas on tähendusrikas asjaolu see, et loovus ja intelligentsus pole omavahel tugevas seoses. See tuleneb asjaolust, et intelligentsuse testid on loodud mõõtma eelkõige konvergentse mõtlemise oskusi. Loova ja kriitilise mõtlemise juhendid n Defineeri probleemid uuesti (kas abstraktsemalt või konkreetsemalt),neid alaprobleemideks jaotades. n Lähene kriitiliselt, ära võta olemasolevaid eeldusi või oletusi passiivselt omaks. n Kasuta analoogiaid. n Mõtle lahknevalt. Näiteks kujuta ülesande lahendamist ette olukorras, kus tavalise (tüüpilise) lahenduskäigu kasutamine on keelatud. Kujuta end teiste inimeste olukordades. n Kasuta heuristikaid. n Katseta erinevaid lahendusi. Neid võib katsetada sõnalisel, matemaatilisel, graafilisel või muul näitlikul viisil. Ära heida kõrvale ühtki veidrat ja metsikut ideed enne, kui oled nende realiseeritavuse järele proovinud.
eesmärkidel, mis kerkivad tema ette igal antud hetkel. Tema vaimne ballast ei paikne elust tuleneval, vaid surnud raamatute suunal. Ja ehkki elu hakkab teda tagant lükkama selliselt, et omandada raamatuist seda, mis on tõepoolest väärtuslik, suudab see õnnetu lugeja viidata ainult mingile raamatust loetud leheküljele, kuid ei suuda seda elus kasutada. Igal kriitilisel hetkel otsivad sellised tarkpead palehigis raamatuist analoogiaid ja paralleele ja loomulikult ja vältimatult osutavad sõrmega vaid taevasse. Kui see poleks nii, oleks meie mõningate õpetatud valitsejate poliitiline tegevus täiesti arusaamatu. Siis jääks meile ainus järeldus: pataloogiliste kalduvuste asemel konstanteerida neil lihtsalt kelmidele vastavate omaduste olemasolu. See inimene, kes oskab õigesti lugeda, suudab iga raamatut, iga ajalehte, iga tema poolt läbiloetud
annaabi.ee 
