Diskrimineerimiskeeld 1. Keelatud on igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. 2. Igasugune kodakondsuse alusel diskrimineerimine on aluslepingute reguleerimisalas keelatud, ilma et eelöeldu piiraks nende erisätete kohaldamist. Artikkel 22 Kultuuriline, usuline ja keeleline mitmekesisus Liit austab kultuurilist, usulist ja keelelist mitmekesisust. Artikkel 23 Naiste ja meeste võrdõiguslikkus
vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti konstitutsioonikohus märkisid ka, et EL-is ei hakka olema üht rahvast, vaid on jätkuvalt mitu rahvast. Belgia Riiginõukogu uuris, kas Lissaboni lepingiga kaasnevate muudatustega EL aluslepingutes on võimalik ette näha, et aluslepingute põhjal ka tulevikus loodav EL teisene õigus vastab liikmesriigi konstitutsioonile, kas ja kuidas üldse on võimalik edaspidi kontrollida EL teisese õiguse vastavust põhiseadusele. Tšehhi konstitutsioonikohus uuris põhjalikult sõltumatuse mõistet ja leidis, et EL liikmeriigid on jätkuvalt suveräänsed ja EL aluslepingute peremehed. Läti konstitutsioonikohus uuris kaebust, et Lissaboni lepingut ei pandud
Aluslepingud ja üldpõhimõtted asuvad normide hierarhia tipus (esmane õigus); Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on samaväärseks tunnistatud ka põhiõiguste harta. Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus,
Valitakse igast riigist 1 minister teatud valdkonna kohta. Pole püsiv. Ülesanded: majanduspoliitika kordineerimine. Asub Brüsselis. Euroopa Komisjon: President on Jean-Claude Juncker. Täidesaatev võim. Valitakse 1 igast riigist. Euroopa Parlament kinnitab. Ülesanded: EL poliitika elluviimine. Eelarve täitmise kontroll. Eestit esindab Andrus Ansip. Asub Brüsselis. Euroopa Kohus: Kohtuvõim. 28 kohtunikku igast riigist üks. Ülesanded: Eli aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamine. Asub Luxembourgis. Euroopa Ülemkogu: Valitsusjuhtide kogunemine umbes neli korda aastas. Eesistuja Donald Tusk 2014-2017. Teeb koostööd teiste institutsioonidega. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Endised sotsialismimaad: 1) Slovakkia (poola all paremal) 2) Sloveenia (horvaatia peal) 3) Rumeenia (ukraina all vasakul) 4) Bulgaaria (rumeenia all) 5) Poola 6) Tsehhi (poola all vasakul) 7) Ungari (slovakkia all)
kuuluvad teisese õiguse alla. Esmase õiguse hulka kuuluvad ELi aluslepingud, nende lisad ja protokollid, neid muutvad ja täiendavad lepingud ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted (kirjutamata õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis
· Parlament ei saa osaleda välis-, julgeolekupoliitika arutamisel ning liidulepingute küsimustes. · Mitmes valdkonnas (transport, keskkond, arenguabi, tööohutus, regionaalne areng, sotsiaalpoliitika) nõutav parlamendi ja MN koostöö otsuseprojekt läbib kummaski kogus kaks lugemist. · Mõnedes küsimustes (siseturg, tarbijakaitse, diplomite tunnustamine, kultuur, tehnoloogia) nõutav MN ja EP toetus (vetovõim) Euroopa kohus · ainuõigus EL aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. · Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks riiki täitma EL kohustusi · EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid kriminaalõiguses riik ainupädev) · Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1), kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid on valitsusest sõltumatud)
Parlamendis koonduvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsoonide kaupa. Nii ei räägita europarlamendi puhul näiteks mitte Kreeka või Prantsusmaa saadikutest, vaid rohelistest, konservatiividest ja sotsialistidest. Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kodus paljudel juhtudel EL-i integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks. See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes.
need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni
a) tõene b) väär 31. Euroopa Kohtusse saab hagi esitada ka eesti keeles a) tõene b) väär 32. Kohtujuristi ülesanne Euroopa Kohtus on: töö seisneb Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad
tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
europarlamendil üldse sõnaõigust · mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö (transport, keskkond, arenguabi, tööohutuse, regionaalse arengu ja sotsiaalpoliitika küsimused) · Osades tundlikes küsimustes on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus kaasotsustamismenetluseks Euroopa Kohus · EK on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks · igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi · kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes · kuulub 25kohtunikku, igast liikmesriigist üks, 6-aastaks · annavad vande, tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest
ja liikmesriikidele ka Euroopa Liidu kodanikele. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus Euroopa Liidu aluslepingutes ei ole kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik siseriikliku õiguse suhtes. See põhimõte tuleb Euroopa Liidu kohtu praktikast. – Lepingu põhimõte on, et ükski liikmesriik ei saa Euroopa Liidu õiguse eripära muuta – see kehtib terves liidus ühtselt ja terviklikult. Euroopa Liidu õigus, mis on vastu võetud kooskõlas aluslepingute volitustega, on ülimuslik liikmeriikide kõikide õigusaktide eest, mis on sellega vastuolus. Liikmesriikide vahel sõlmitud lepingud Euroopa Kohtu otsused Resolutsioonid, deklaratsioonid ja tegevusprogrammid Euroopa Liidu õigusloome, EL otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid. Eesti seisukohtade kujundamisest ja EL õigusaktide rakendamisest üldiselt Euroopa Liidu otsustusprotsessi kaasatud institutsioonid:
Olenemata siseriiklikest reeglitest jätab iga kohus mis kohaldab EL õigust jätab vastuolulise siszeriikliku õigusakti kohaldamata ilma täiendava menetluseta. IN.CO.GE kaasus-see et ei tohi kohaldada ei tähenda et siseriiklik õigusakt kehtetu, seda lihtsalt ei kohaldata EELOTSUS Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Algab siseriiklikult, lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes
siszeriikliku õigusakti kohaldamata ilma täiendava menetluseta. IN.CO.GE kaasus-see et ei tohi kohaldada ei tähenda et siseriiklik õigusakt kehtetu, seda lihtsalt ei kohaldata EELOTSUS Eelotsus- võimalus liikmesriigi kohtul küsida küsimus EL kohtult mingisuguse EL aluslepingute tõlgendamise või EL institutsioonide õigusaktide kehtivuse ja tõlgendamise kohta. Algab siseriiklikult, lõppeb, lihtsalt vahepeal küsitakse EL kohtult arvamust, tõlgendust. Jõuab tagasi liikmesriigi kohtusse kes peaks seda jälgima. EL kohus ei ole see koht kuhu kaevatakse kohaliku kohtu otsuseid edasi, vaid on osa siseriikliku kohtu menetlusest. EL kohtu pädevus-
Parlamendil kui Euroopa Liidu ajaloo ühel tähtsaimal osalejal ja tunnistajal on nüüd oma ajaloo keskarhiiv, mis sisaldab unikaalseid tõendeid meie ühisest ajaloost, sealhulgas algusaegade arutelude dokumente ja endiste EP presidentide arhiive. Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, Euroopa Liidu Kohus ja kontrollikoda kasutavad oma volitusi kooskõlas aluslepingutega. Komisjoni ülesandeks on olla aluslepingute täitmise järelevalvajaks. Kui tuleb koostada uus leping või muuta kehtivat lepingut, kutsutakse kokku valitsustevaheline konverents, kus saavad kokku liikmesriikide valitsusliikmed. Lepingu väljatöötamise käigus konsulteeritakse parlamendiga ja ta esitab oma arvamuse lepingu kohta. Euroopa Parlament on iga uue aluslepinguga saanud juurde demokraatlikke, järelevalve ja seadusandlikke volitusi. Brüsseli lepinguga (allkirjastati 1975) sai parlament õiguse kontrollida
Põhiküsimuseks on olnus see, et kui palju võib üks sõltumau demokraatlik õigusriik delegeerida pädevusi Euroopa Liidule ja kus on selle delegeerimise piirid. 17. Mida kinnitab Tsehhi konstitutsioonikohtu arvates Lissaboni lepinguga kehtestatud liikmesriigi õigus astuda liidust välja? Vastus: Väljaastumisele õigusliku aluse loomine kinnitab Tšehhi konstitutsioonikohtu arvates kõige paremini seda, et liikmesriigid on endiselt Euroopa Liidu aluslepingute peremehed ja jätkuvalt suveräänsed. 18. Kas Riigikohus on oma praktikas taotlenud eelotsust Euroopa Kohtult? Vastus: Riigikohus ei ole oma praktikas taotlenud eelotsust Euroopa Kohtult. Tegemist on iseseisva tööga! Vastused palun kirjutada oma sõnadega ja „kopeeri-kleebi“ meetodit kasutada võimalikult vähe. Vastuste esitamise tähtaeg on 28. november 2014. Vastuseid ootan aadressile [email protected].
Mingil määral proovivad volinikud oma töös ikkagi oma riigi huve kaitsta ja nende nimel töötada (Nugent 2006, 155). Võrreldes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemametiga on praegusel Euroopa Komisjonil oluliselt väiksem roll ja ka funktsioonid on erinevad. Euroopa Komisjonil on 3 peamist funktsiooni. Esimeseks funktsiooniks on Euroopa Liidu poliitika kujundamine, mis põhineb sellel, et komisjonil on seaduste algatusõigus. Teiseks funktsiooniks on liidu aluslepingute täitmise jälgimine ehk valvekoera funktsioon. Kolmandaks peamiseks funktsiooniks on liidu välissuhete ja poliitika täide viimise korraldamine. (Elphick 1999) Komisjonil on väga oluline osa õigusloomeprotsessis, kuna nõukogu ei saa teha otsuseid ilma komisjoni ettepanekuta. Komisjonil on erandlik pädevus Euroopa Liidu kaubanduse korraldamises kolmandate riikidega ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse vastutusalas, nii et kui muudes valdkondades
Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht. 4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus. Europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õiguakt vastu võtmata. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandlused tõlgendamiseks. Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi. Kohus valvab selle üle, et ühenduse ühised huvid oleksid arvestatud. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL-i õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes.
eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused; EL õiguse kehtivuse kohta; EL teisene õigus;
tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
* Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid
– Leiden Journal of International Law 2006 (19). 5 EKo 15.07.1964, 6/64, Flaminio Costa vs. E.N.E.L.; EKo 17.12.1970, 11-70, Internationale Handelsgesellschaft, p 3; EKo 09.03.1979, 106/77, Amministrazione delle Finanze dello Stato vs. Simmenthal SpA, p 21. Lissaboni lepingule lisati deklaratsioon ülimuslikkuse kohta järgmises sõnastuses: „Konverents tuletab meelde, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktikale on aluslepingud ja liidu poolt aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud nimetatud kohtupraktikaga kehtestatud tingimustel.“ 6 Itaalia Konstitutsioonikohtu 16. detsembri 1965 otsus Acciaierie San Michele, p 2. – Gazzetta Ufficiale 1965/326. 7 Saksa Liidukonstitutsioonikohtu otsus BVerfGE 123, 30.06.2009 (Lissabon). – BVerfGE 123, lk 267, p 298. 8 Tšehhi Konstitutsioonikohtu 8. märtsi 2006. a otsus Pl. US 50/04
ümberkorraldused 20. EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus · Korraldus: Igast riigist (k.a. kanditaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine; o EL Põhiõiguste harta seadus. · Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; o Õigus- ja siseküsimused; o Välissuhted; o Subsidiaarsus; o Rahvusparlamendid · Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga
tegevus põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles on seatud Eli põhieesmärgid, ELi institutsioonide eeskirjad, otsuste tegemise kord ning ELi ja selle liikmesriikide vahelised suhted. Aluslepinguid muudetakse, kui on vaja muuta ELi tõhusamaks ja läbipaistvamaks, valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks või luua uusi koostöövaldkondi (nt ühisraha). Aluslepingute kohaselt võivad ELi institutsioonid vastu võtta õigusakte, mida liikmesriigid seejärel rakendama asuvad. Peamised aluslepingud on Lissaboni, Nice`i, Amsterdami, Maastrichti, Brüsseli, Rooma lepingud, Ühtse Euroopa akt ja Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. (Europa, ELi aluslepingud) 4 Poliitikad Euroopa Liidu transpordipoliitika ELi transpordipoliitika aitab hoida Euroopa majandust dünaamilisena,
meetmete üle. Mis on eelotsus? Millal tuleb seda siseriiklikul kohtul küsida Euroopa Kohtult? Kui küsimus puudutab EL õigust, kas kohaldamise või tõlgendamise suhtes, siis siseriiklik kohus võib küsida eelotsust. Küsimus tuleb esitada konkreetselt koos faktiliste asjaoludega. Kui EL õigus on üheselt mõistetav või kui selles küsimuses on juba varem otsus tehtud, siis ei peaks küsima. ELTL artikkel 267. Euroopa Kohus on pädev tegema eelotsuseid, ms käsitlevad: a) Aluslepingute tõlgendamist b) Liidu institutsioonide, organite või asutuste õigusaktide kehtivust ja tõlgendamist Kui ingi niisugune küsimus kerkib üles poolelioleva kohtuasja käigus ja liikmesriigi kohtus, mille otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, siis peab nimetatud kohus saatma asja kohtusse. Kiirprotseduuri alusel peaks kohus otsuse tegema kolme kuu hooksul. Tavamenetluses läheb aega keskmiselt 22 kuud. Eelotsuste puhul:
kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3
· otsuste vastuvõtmiseks on vaja parlamendi nõusolekut. · Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil sõnaõigust. · Mitmes valdkonnas on nõutud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. · Mõnedes küsimustes( siseturg, tarbijakaitse), on nõutav nii ühe kui teise toetus. Seda protseduuri nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL aluslepingute tõlgendamiseks. Kõikidele riikidele on Kohtu otsused kohustuslikud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus paluda kohtult abi. Kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse ametisse 6 aastaks iga maa valitsuse poolt. Kohtunikud peavad andma vande lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.
Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga. Lisaks sellele vastutavad mõlemad võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, sõlmib nõukogu. Aluslepingute kohaselt peab nõukogu langetama otsused lihthäälteenamuse või kvalifitseeritud häälteenamusega või ühehäälselt. Langetuste taktika oleneb valdkonnast, mida otsus käsitleb. Olulistes küsimustes, nagu lepingute muutmine, peab nõukogu otsustama ühehäälselt. Enamiku otsuste langetamiseks on nõutav teatav miinimumarv poolthääli. Iga riigi häältearv vastab üldjoontes tema elanikkonna suurusele. Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas
See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. 5 Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga. Lisaks sellele vastutavad mõlemad võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, sõlmib nõukogu. Aluslepingute kohaselt peab nõukogu langetama otsused lihthäälteenamuse või kvalifitseeritud häälteenamusega või ühehäälselt. Langetuste taktika oleneb valdkonnast, mida otsus käsitleb. Olulistes küsimustes, nagu lepingute muutmine, peab nõukogu otsustama ühehäälselt. Enamiku otsuste langetamiseks on nõutav teatav miinimumarv poolthääli. Iga riigi häältearv vastab üldjoontes tema elanikkonna suurusele. Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas
Föderalism mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele. Föderatsioon põhineb lepingul (foedus) või paktil, mis sätestab keskvõimu ja üksuste vahelised suhted ja pädevuse jaotumise. Föderalism väidetavasti ei suuda kuigi hästi seletada integratsiooni esimeste aastakümnete arenguid, kuid on omandanud uue tähenduse seoses aluslepingute konstitutsionaliseerumisega, Euroopa Liidu pädevuse laienemisega uutesse valdkondadesse 8 (rahapoliitika, välis- ja kaitsepoliitika), Euroopa Tulevikukonvendi tööga ning Euroopa põhiseaduse väljatöötamisega. Funktsionalismi keskmes on inimühiskonna huvid ja vajadused. Rahvusriigid üksi ei suuda vastata kõikidele inimvajadustele teatud probleeme on otstarbekam lahendada
konkurentsivõimelisem. Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti põhiseaduse tekst peab olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga põhiseaduse toimimist lugeda koos ELi aluslepingute, liitumislepingu, ESMi asutamislepingu ja viimase juurde käiva riigikohtu otsusega. Mitmed Eesti põhiseaduse paragrahvid on muutunud sisuliselt kehtetuks. Näiteks Eesti õhiseaduse paragrahv 111: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal”. Eesti raha kui suveräänsuse ühte tunnust pole enam olemas, rääkimata raha emiteerimise ainuõigusest. Riigikogu on kaotanud suurema osa oma õigusloome suveräänsusest. ELi institutsioonides
sotsiaalkindlustussüsteemi aluspõhimõtteid, võib nõuda vastava seadus suunamist arutluse Euroopa Ülemkogusse. 9 5. Koosseis Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, lisaks on selle hääleõiguseta liikmed Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa komisjoni president. Vastavalt aluslepingute on liikmesriigi juhil vajaduse korral õigus kohtumisele kaasa kutsuda valdkonda tundev minister, komisjoni presidendil aga vastava valdkonna eest vastutav komisjoni liige. Kui varem oli taoline praktika tavaline, siis Euroopa Liidu liikmesriikide arvu kasvust tingitud ülemkogu liikmete arvu kasvu tõttu rakendatakse seda viimastel aastatel harvem. Kohtumistele võib vastavalt vajadesele kutsuda ka teisi ametiisikuid. Sageli osaleb Euroopa Liidu
Ühendriikide huvi oli pidurdada NL ekspansionismi. Berliini kriis oli hea näide sellest. Pragmaatilised huvid olid ka USAl mängus. Et saaks kaupu müüa. (sp tahetakse ka EL laiendada, et rikkamad riigid saaksid kaubavahetust pidada teiste riikidega, kes pole EL-is). Euroopa integratsiooni kronoloogia · II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib
või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kolmeks ning kolmest kohtunikust koosnevate kodade esimehed üheks aastaks. 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri Artikkel 1 Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ning käesoleva põhikirja sätetega. 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid Artikkel 2 Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil
-Europarlamendil puudub seadusandlik võim selle otseses tähenduses, seadusandlik funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel- otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek. -liidulepingute muutmise,uute algatamise või ratifitseerimise osas pole parlamendil sõnaõigust - parlamendil on sõnaõigust ka „kaasotsustamismenetluses“, kui on vaja nii MN kui Euro parlamendi nõusolekut. Euroopa Kohus Kohtul on ainuõigus EL-u aluslepingute tõlgendamiseks. Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik! -> kui mõne on liikmesriigi seaduse ja EL-u õigusnormi vahel on ebakõla, peab liikmesriik vastavat seadust muutma Euroopa Ülemkogug (ka EL tippkohtumine) H.V.Rompuy Euroopa Liidu eesistujad riigid: 2012 II pool- Küpros 2014- Kreeka 2013 I pool- Iirimaa Itaalia 2013 II pool- Leedu 2015- Läti 2016- Holland/Madalamaad
• Komisjon kollegiaalse organina, see tähendab, et otsuste eest ei vastuta mitte üks volinik, vaid komisjon tervikuna. EUROOPA LIIDU KOHUS • Õiguskohus, 27 kohtunikku ja 8 peaadvokaati. • Esimese Astme Kohus, 25 liiget on määratud liikmesriikide poolt 6 aastaks. • Kohtute sõltumatus on garanteeritud. • Euroopa Liit, nagu tema liikmesriigidki, baseerub seadusõigusel (õigusnormidel). • Euroopa Liidu Kohtu ülesanne on tagada, et aluslepingute „tõlgendamisel ja kohaldamisel peetakse kinni seadusest". • Selle ülesande täitmiseks Euroopa Liidu Kohus: – kontrollib Euroopa Liidu institutsioonide õigusaktide seaduslikkust, – kontrollib aluslepingutest tulenevate liikmesriikide kohustuste täitmist, – tõlgendab liikmesriikide kohtute taotlusel liidu õigust. 9 • Seega esindab ta Euroopa Liidus kohtuvõimu ja jälgib koostöös
võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine. · Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. o Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus Euroopa Nõukogu (loodud 1949) institutsioon, kõrgeim instants, kuhu saab apelleerida inimõiguse rikkumise korral kui on läbitud kõik siseriiklikud etapid. o Euroopa Kohus Euroopa Liidu institutsioon, jälgib EL seadusandluse täitmist. Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamisel st, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-i õigusnormi vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. Euroopa Kohtusse kuulub 1 liige igast liikmesriigist. o Ombudsman Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja AMETIISIK, KELLE ÜLESANNE ON KODANIKU JA RIIGIAMETNIKU KONFLIKTI KORRAL KODANIKU KAEBUSE ALUSEL KONTROLLIDA AMETNIKU TEGUVIISI SEADUSKOHASUST
Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. EL kohtu pädevus- 1) Kuidas tõlgendada seda mis on mõnes direktiivis, määruses, otsuses, aluslepingu sättes 2) Kontrollida EL institutsioonide väljaantud õigusaktide seaduspärasust, osade väljaandmiseks pole pädevust, või muu oluline viga seadusloome käigus, siis need ei kehti. Aluslepingute sätteid saab ainult tõlgendada, tühistada ei saa. Kui EL kohus on andnud tõlgenduse, siis see on kohustuslik kõigi jaoks nii küsiva kohtu kui ka teiste liikemsriigi kohtute jaoks ja institutsioonide, liikmesriikide ja kodanike jaoks. Tõlgendust saab muuta ainult EL kohus ise. Kui on tegemist sellistel kohtutel, mille otsuseid ei saa enam edasi kaevata, teised kohutastmed üksned võivad mitte ei pea seda küsima.
Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik.Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: - aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, - aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009
vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õigusakt vastu võtmata. 34 Valitsemine ja avalik haldus 8.6 Euroopa Kohus Euroopa Kohus jääb EL-i integratsiooniprotsessis tihti tagaplaanile ja näib teiste institutsioonide kõrval vähetähtis, kuid tegelikkuses on just kohus paljudel juhtudel EL-i integratsiooni mootoriks. Nimelt on Euroopa Kohtul ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamiseks. See tähendab, et Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Ühest küljest seisab Euroopa Kohus kodanike ja ettevõtete huvide eest. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi, mis tulenevad EL-i seadusandlusest. Teisest küljest valvab kohus selle järele, et ühenduse ühised huvid oleksid arvestatud
mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini. Euroopa Liidu Kohus- Luxembourg'is asuva Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks on tagada, et Euroopa Liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust. Koostöös liikmesriikide kohtutega on Euroopa Liidu Kohtul keskne roll selle tagamisel, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides. Euroopa Keskpank- ühisvaluuta käibele laskmine. Rahanduspealinn Frankfurt Euroopa Kontrollkoda- kontrollib Euroopa Liidu raha kasutamist. Eesti esindaja Juhan Parts. Euroopa integratsioon Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
Küpros, Hispaania, Sloveenia ja Portugal) aga sattusid sel ajal sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on suurte muutuste lävel. Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed. Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid välja idee luua Euroopa Ühendriigid. Taoline moodustis pidi paljuski hakkama jäljendama USA-d. Paraku ei leidnud see idee aga Euroopas loodetud laialdast kõlapinda. Pigem kujunes otse vastupidine olukord.
maksupoliitika säilib ühehäälsuse põhimõte. Suurenes osalusdemokraatia - Lissaboni leppega edendatakse kodanike osalust Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Tähelepanuväärne uuendus on säte, mille kohaselt võib vähemalt miljon liidu kodanikku, kes esindavad märkimisväärset arvu liikmesriike, kutsuda üles Euroopa Komisjoni esitama õigusakti ettepanekut küsimustes, mille kohta kodanike arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja vastu võtta Euroopa Liidu õigusakt Lepingus sätestatakse, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad kodanikele ja nende ühendustele võimaluse esitada avalikult oma arvamust liidu tegevuse kohta kõigis valdkondades. Liidu institutsioonidel on kohustus pidada ühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, mis tähendab osalusdemokraatia arendamist. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel Euroopa liidu Nõukogus on istungid avalikud.
(Peter Malanczuk): Rahvusvahelise organisatsiooni: organid ei koosne riigiametnikest; organid võtavad otsuseid häälteenamusega; organitel on pädevus anda kohustuslikke akte; aktidest osal on üksikisikutele otsene õiguslik mõju; asutamisleping koos organite meetmetega moodustavad uue õiguskorra; organite akte ja liikmesriikide poolt organisatsiooni kohustuste täitmist kontrollib eraldi sõltumatu kohus. Näiteks on Euroopa Liidu aluslepingute alusel võetud teisene õigus iseseisev õigus, mis ei allu tavapärasele rahvusvahelise õiguse liigitusele. Rahvusvahelise organisatsiooni erinevus valitsusvälistest org-st. Rahvusvahelist organisatsiooni võib üldistatult iseloomustada kui: ,,kahe või enama riigi või riigi või riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahelise lepingu alusel loodud organisatsiooni". Valitsusväline organisatsioon on aga eraisikute vaheline ühendus, mille liikmeteks võivad olla
keelenõuded ja eeskirjad ning maksupoliitika säilib ühehäälsuse põhimõte. Suureneb osalusdemokraatia - Lissaboni leppega edendatakse kodanike osalust Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Tähelepanuväärne uuendus on säte, mille kohaselt võib vähemalt miljon liidu kodanikku, kes esindavad märkimisväärset arvu liikmesriike, kutsuda üles Euroopa Komisjoni esitama õigusakti ettepanekut küsimustes, mille kohta kodanike arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja vastu võtta Euroopa Liidu õigusakt Lepingus sätestatakse, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad kodanikele ja nende ühendustele võimaluse esitada avalikult oma arvamust liidu tegevuse kohta kõigis valdkondades. Liidu institutsioonidel on kohustus pidada ühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, mis tähendab osalusdemokraatia arendamist. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel Euroopa liidu Nõukogus on istungid avalikud.
maksupoliitika säilib ühehäälsuse põhimõte. Suureneb osalusdemokraatia - Lissaboni leppega edendatakse kodanike osalust Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Tähelepanuväärne uuendus on säte, mille kohaselt võib vähemalt miljon liidu kodanikku, kes esindavad märkimisväärset arvu liikmesriike, kutsuda üles Euroopa Komisjoni esitama õigusakti ettepanekut küsimustes, mille kohta kodanike arvates on aluslepingute rakendamiseks vaja vastu võtta Euroopa Liidu õigusakt Lepingus sätestatakse, et Euroopa Liidu institutsioonid annavad kodanikele ja nende ühendustele võimaluse esitada avalikult oma arvamust liidu tegevuse kohta kõigis valdkondades. Liidu institutsioonidel on kohustus pidada ühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi, mis tähendab osalusdemokraatia arendamist. Seadusandlike aktide eelnõude arutamisel ja hääletamisel Euroopa liidu Nõukogus on istungid avalikud.
(vahetu mõju) ning ELi liikmesriikide õigusakte ei kohaldata, kui need satuvad vastuollu ELi õigusega (ülimuslikkus). ELi esmane õigus (aluslepingud) Esmast õigust võib pidada Euroopa Liidu ülimaks õiguse allikaks. Esmane õigus on Euroopa õiguskorra hierarhia tipus ja koosneb peamiselt järgmistest lepingutest: aluslepingud: Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi.
annaabi.ee 
