Seal nägid nad vanamoori, kes tegi paja alla tuld ja keetis selles lahjat leemekest. Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga. Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsa ja veega ning ajas Olevipoja ülesse. Olevipoja ja Sulevipojaga juhtus sama, mis Alevipojaga, aga Kalevipoeg kavaldas Härjapõlvlase üle. Ta tahtis Härjapõlvlase kellukest
asus. "Kust Kalevipoeg lauakoorma sai? Võiks neist ehitada linna, olen meister linnalooja." Pikapeale mehed sõbrunesid ning hakkasid linna ehitama. Kalev muretses materiali ning Olevipoeg hakkas linna rajama. Kalevipoeg kandis laudu Peipsi tagant, murdis paasi maapõuest ning kandis kive merekaldalt. Linn ehitati uhke, kust sai koda kuningale, peavarju vanuritele, ning Kalevipoeg kange käega hakkas valda valitsema. Kalevipoeg andis põrgust toodud piigakesed Alevite varju alla, kus Alevite armas poeg kohe ka noorima kosis ning Sulevipoeg, sugulane, valitses vanema piiga. Kolmas õde, keskmine, aga jäi kosja sobitama. Tuuslar, kes elas Alutaga, jälgis piigade käekäiku. Kuidas Alevipoeg kosis noorema ning Olevipoeg vanima, kuid keskmine jäi üksi. Tuuletark piilus imelapsi, ning kui keskmine piigakene üksi jäi, ei olnud enam kaitsmas õekesi, kes kaasade seltsis koju läksid, mõtles ta, et õnne tund on talle tulnud
juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi,
Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1. Põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4. Ramp ja ühedustee, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale; Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee Kohalik tee on valla-või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud
Kolmandaks leidsid nad kala ja hõbekausi, kala panid hõbekaussi ning kandsid koju keldrisse. Merel kuuldi häälitsemist ja laulmist ning lugu läks liikvele, et üks neiu oli läinud oma kanaga merele ning näinud kaugel helkimas kuldmõõka, hõbeoda ning vaskambu, kui aga nendeni jõudis siis selgus, et neid valvab vasest vanamees. Vasest vanamees ütles, et kuldmõõk on Kalevite oma, hõbeoda on Sulevite oma ning vaskamm on Alevite oma. Vanamees aga lubas need kõik neiule anda kui ta talle naiseks tuleb. Neiu aga ei olnud sellega nõus, vanamees naeratas ning neiu komistas, kukkudes vette, kus ta uppus. Pärast läinud tema eit ja taat teda otsima, leidnud tema riided aga neiust polnud jälgegi. Äkki aga kostus vee alt hääl mis ütles: ,,Ära nuta, eidekene, ära kaeba taadikene, merella on minu koda, alla laine salatare, kalakudus kambrikene, mereudus pesakene, läksin kuldamõõgakesta lainetesta tabamaie,
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj. kindlustused 20 saj. kindlustused Funktsiooni järgi Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused Piiskopilinnused Ordulinnused Linnade ja alevite kaitseehitused Kindlustatudkloostrid Toolse linnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Iga linna- ja valla kodanik elab seal , kus on ta kodu ja kus ta ennast hästi tunneb. Seetõttu eeldab ka see inimene, et tema vallal või linnal hoitakse heakorda ja tegeletakse arenduste ning uuendustega pidevalt. Aga , et sellistel linnade ja valdade tegevustel kätt pulsil hoida ja et mõningad tegemised päris rappa ei läheks otsustati luua 1920. aastal Eesti Linnade Liit. Nagu juba Eesti Linnade Liidu esimees, 1920. aasta põhikirjas märgiti, on ta asutanud Eesti Linnade ja alevite majanduslike ja kultuuriliste ülesannete paremaks täitmiseks ning nende tegevuse ühtlustamiseks ja ühishuvide kaitseks. See mõte eelmisel sajandil andis sellise tõuke , mis tänaseni on väikeste vahepeatustega olnud üks efektiivsemaid ja edukamaid liitusid meie Maarjamaa pinnal. Eesti Linnade Liit on üks väga huvitava ja kireva ajalooga ühendus elades üle valitsusvahetuse ning ka selle taastuse. Hoides seal juures endalegi uskumatuna näivaid häid rahvusvahelisi sidemeid.
linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid
Rävala maakonna nimest. Soome põgenenud maarahvas võttis endaga kaasa ka vallutuseelse nime Kesoniemi. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 13461347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347 1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 15611710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Pilt 2. Tallinn 1360. aastatel. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. 1960-
lahendama. Kalevipoeg käskis neil selgitada tüli põhjust ja vanem poeg seletas. Ta vastas seejärel, et suurem osa läheb suuremale ja väiksem osa väiksemale pojale. Seejärel nõudsid pahareti poisikesed, et Kalevipoeg paneks piiri nende valduste vahel kindlalt paika. Kalevipoeg käskis seda Alevipojal teha ja läks talle ise appi. Alevipoeg alustas vee äärest, mille peale vetevaim tuli teda pilkama, tahtis teada, mida nad teevad. Alevite poeg valetas, et tahab jõge piirata. Selle peale pakkus vetevaim raha, et Alevipoeg seda ei teeks. Nad leppisid kokku, et vetevaim maksab Alevipojale kaabutäie raha. Alevipoeg pani aga kaabu maa peale ja sinna alla kaevas tunneli, nii et vetevaim kandis kogu oma vara ära, aga kaabu ei saanud ikka täis. Vetevaim palus, et ta saaks hiljem Alevipojale võla tagasi maksta, aga Alevipoeg lubas oma ähvardused teoks teha. Seejärel kutsus vetevaim teda oma ema juurde võlga tagasi
haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon, millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt. 1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning pöörata eriti tähelepanu linna alevite huvidele ja hädadele. Ajajärgus 1906-1913 asuti tähtsate küsimuste juurde, millest suhteliselt palju viidi lõpule ning kutsuti ellu kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi. Nt planeerimiskava väljatöötamine. Kuid rida tähtsaid kavu ei saadud teostada, sest valitus oli vastu. Tuli tõsta ka linna rahanduselist jõudu, missusguseid sihte seati, saab lugeda J.poska kõnest. Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude ettevõtete arvu
kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse. · Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtis Lüübeki õigus, teistes Eesti linnades Riia õigus.
a. detsembri alguses. Sõjakuriteod on ka inimsusvastased. Sõjakuriteod on sõjapidamise seaduste või tavade rikkumised; sinna hulka kuuluvad okupeeritud territooriumilt päritolevate või seal asuvate tsiviilelanike mõrvamine, jõhker kohtlemine või nende küüditamine sunnitööle või muudel eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine. Näiteks toon taas eelmisel aastal toimunud Vene-Gruusia konflikti. Seal koheldi jõhkralt ja mõrvati Gruusia tsiviilelanikke. Võrreldes möödunud sajandiga on pannakse toime vähem inimsusevastaseid kuritegusid, näiteks pole küüditamist ja holokausti, kuid siiski on kuritegusid liiga palju ja näha ei ole muutusi paremuse poole.
alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus.
1945. aastal võttis Moskva taas Setomaa Eestimaa küljest, jättes Eestimaale ainult kolm valda, sealhulgas Mikitamäe valla. 26. märtsil 1966. a. liideti Mikitamäe külanõukogu territooriumiga osa Kahkva ja Lepiku piirkonna küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel, veebruari kuus on aga keskmine temperatuur umbes 7,0 7,5 kraadi, lume paksus on umbes 30cm ja lumikate katab maad umbes 120125 päeva. Aastas sajab maha alla 600mm sademeid. Tuule kiirus 10m kõrgusel on keskmiselt 2,53,0 m/s. Agrokliima Külmavaba periood kestab umbes 140160 päeva. Keskmine temp ööpäevas on u
1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikus haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil. Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill. 6.a) usuvahetusliikumine Põhjused Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise
- kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis 1921. viisid aastal oli suure Eestis hulga387 valda, eestlasi siis suuremale keskusele. kodumaalt kaugele. Väljarändajate 1938. aastal 365. Põhjuseks oli valdade Alevite eluiga ei osutunud kuigi ineelispaikadeks väiksus, mis tegi kujunesid Austraalia vallavalitsuste ja ees pikaks. Samaaegselt viimaste alevite Brasiilia. seisvate Eraldi tuleb probleemide märkida lahendamise aastat moodustamisega hakkas nende üldarv
Üldiselt annab riigivõim linna ja alevi eriõigusi, lähtudes neile asulatele ka tegelikult omasest eripärast, kuid see on siiski vaid üldreegel, millest on palju erandeid ja sellepärast ei lange juriidiliste ning faktiliste linnade nimekiri sugugi mitte hästi kokku. Ka Eestis kehtib kaheastmeline haldusjaotus: Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja need jagunesid 1. jaanuaril 2008. aastal omakorda 227 vallaks. Linnade ja alevite elanike eriõigusi aga taastatud Eesti Vabariik enam ei tunnista. Juriidiliste linnade ja alevite nimekirja veel peetakse, traditsiooni austades, kuid linnade ega alevite elanikkonnal mingeid erilisi õigusi enam ei ole. 33 valda, mis langevad kokku juriidilise linnaga, kannavad linna või linnvalla nime, teised on kas maavallad (hõlmavad ainult maa-asulaid) või segavallad (viimaste kooseisu kuulub lisaks maa-asulatele veel mõni alev või koguni nn. vallasiseseid linnu, mida meil on 14).
Fosfaatse fosfori (PO -4-P) reostus on Eesti jõgedes praegu sagedasem kui ühegi muu biogeense aine oma 32,7 %. Reostatud jõelõikude osatähtsus on suurim Hiiumaal (57,1%), väga suur ka Väinamere vesikonnas (50,0%), väikseim Saaremaa vesikonnas (14,0 %). Fosfaatse fosfori suurenenud sisalduse peamisteks põhjusteks jõgede vees on asulate olmevete jõgedesse juhtimine ja põldude rikkalik väetamine fosforväetisega. Linnade ja alevite kanalisatsioonivete sissevoolukohtadest alamal suureneb PO-4-P kontsentratsioon jõgede vees järsult. Peaaegu alati on tingitud fosfaatse fosfori ülikõrged kontsentratsioonid Eesti jõgedes suuremate asulate keemiliselt puhastamata reovete sissejuhtimisest. Samuti tuleb nentida, et erinevalt ülikõrgetest kontsentratsioonidest on PO-4-P väga kõrge sisaldus jõgede vees suvel seotud sagedamini, kas väetatud põldudelt lähtuva hajureostuse või valgala muldade
Hommikul kui üles ärkas sõi ja jõi ning seadis sammud kodu poole. Kodu väravas ootas Olevipoeg. Olevipoeg päris Kalevipojalt, et kus ta need lauad sai ja Kalevipoeg vastas talle kavalalt, et sealt, kus need ennem kavanud olid. Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks.
kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab
15. Kp ajasid taga Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere.221 ja kui vanatühi kuulis, et Kp kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kp sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kp uputada(225) kp viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kp tuli koduõuest vastu Op, kes hakkas linna ehitama ning Kp tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sp ning noorima Ap. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Op kosis ta(232-233). 16. Kp tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda,toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. soovitati ehitada laeva rauast, Kp lasi teha hõbedast, nimeks „Lennuk“.234-238 Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis laev Lapu
muid. ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine) ENSV Ministrite Nõukogu täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine Kohalikus elus mängisid rolli maakondade ja suuremate linnade parteikomiteed ning Rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed. Formaalsed valimised toimusid ENSV Ülemnõukogusse ning rajoonide, linnade, alevite ja külanõukogude Rahvasaadikute nõukogudesse, kusjuures ühes valimisringkonnas oli vaid üks kandidaat, kes esindas nn Kommunistide ja parteitute blokki. Aasta-aastalt ametlikud tulemused- valimas käis alati 99,99% valijatest ning neist hääletas poolt 99,99%. Võimude lahususe printsiip sisuliselt puudus. Täidesaatva aparaadi ja kohtuvõimu esindajad istusid ka valitavates organites *Noorsoo-organisatsioon - Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses
tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti
Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 8. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) 1. Põhimaante(ühendab pealina teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi linnutähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.) 2.Tugimaantee(ühendab linnu omavahel ja linnu põhimaanteedega) 3. Kõrvalmaantee(ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku 9. loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn- Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee)
Suurem osa linnustest purustati Liivi sõja käigus 1558 1583. Linnused funktsiooni järgi: · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena. · Piiskopilinnused, mille püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristkäigud
aastal läbiviidud sarnase uuringu põhjal oli Eesti elanike teadlikkus HIV levikuviiside osas alla Euroopa Liidu keskmise, siis käesoleva aasta uuring näitab, et olulist nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole, teatas Terve Eesti sihtasutus. Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid rohkem Eesti väiksemate linnade ja alevite elanikud, mehed ja juhtivtöötajad. Partneriga on HIV-teemast rääkinud iga kolmas eestimaalane ning lastega on seda teemat puudutanud 30% eestikeelsest ja 46% muukeelsest elanikkonnast. ,,Uuring näitab, et tavalised tööealised elanikud alahindavad oma riskitaset - väga suur osa ei pea vajalikuks ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta. See on märk, et teavitustööd tuleb tõhusamaks muuta, kui soovime Eestis levivale epideemiale piiri panna ja vältida tulevikus
kande ja piirdefunktsioonid lahutati. - See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge - Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale - 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju - Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga. Laud-Nael-Karkassmaja - Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos. Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga.
igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus
alles kujunev kapitalistlik elulaad. 1816. aasta pärisorjuse kaotamine ja 1816. ning 1819. aasta talupoegade vabastamise seadused lasksid Eesti talurahva järk-järgult vabaks. Inimeste elutingimused aga ei paranenud, pigem hoopis halvenesid. Saksa mõisnikud püüdsid säilitada pärisorjuse põhimõtteid ja praktikat igal sammul. Manufaktuurilise tööstusega kaasnes linnade kasv. Järk-järgult kasvas ka alevite ja alevike võrk. Vabrikute rajamisega kaasnesid töölisasulad tehase lähedusse, Näiteks Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse. Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud
Initsiatiiv ei tulnud Moskvast, oli toonase ENSV juhtkonna huvi ümberkorraldusi teha. Näitab ka seda, et juhtidel ei olnud suurt huvi põhjalikult olemasolevat haldusjaotust muuta. 1945. a märts liideti Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose alevikud Tallinnaga. 1945 mais loodi linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 – Kalinini – Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine: Detsember 1944 – ENSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4
mööblivabrik, aastail 1957-65 rekonstrueeriti tsemenditehas “Punane Kunda”, 1962. aastal lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, 1968. aastal alustas tööd Kohtla- Järve lämmastikväetisetehas. Tootmismahtude kasvuga kaasnes võõrtööliste (lisaks venelastele ka paljude teiste rahvaste esindajad) ulatuslik sissevedu, mille tagajärjeks oli tervete venekeelsete linnade ja alevite teke Kirde-Eestis. Stalini surma järel peaaegu lakanud venestamine immigratsiooni abil võttis 1960. aastail taas hoogu. Kui 1959. aastal moodustasid eestlased Eesti elanikkonnast veel 74,6%, siis 1970. aastal vaid 68,2%. Eesti, samuti Läti ja veidi vähem Leedu industrialiseerimise puhul langesid STAGNATSIOON JA VENESTUSKAMPA ANIA Võim ja võimuvõitlus Moskvas 1960. aastate lõpus jäigenesid otseste repressioonide (hukkamised,
valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel: · loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev · valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja vallaomavalitsusi kasutatakse üksnes rahvalt maksude ja toidumoona võtmise ning okupatsioonivõimude käskude edastamise eesmärgil. 1918-20. a Vabadussõda: KOV-d ilmutavad suurt algatusvõimet 1919: lõpetatakse vallakohtute tegevus senisel kujul, nende ülesanded pannaks osalt
Suuremate ehk majatüüpi vasallilinnuste ehedad näited on Purtse (taastatud algkujul) ning Keila (säilinud on madalad müürid, mis on välja kaevatud). · Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber
alevid. Tallinn jagati 1945 mais linnarajoonid: Kesklinna, Mererajoon, Kopli (1946 - Kalinini rajoon - Mihhail Kalinini järgi - kuni 46. aastani NSV Liidu võimuladvikus, Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tal oli eestlasest naine) ja Nõmme. Ka Tallinna jagamine rajoonideks tuleb arvestada, et selle puhul on üleliidulise näitel rakendamine, igas rajoonis tekkis uus võimustruktuur, mis oli samal tasemel mis maakonna võim. Sõjajärgsed ümberkorraldused. Muudatused alevite ja linnade arvus - 1945 hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. 1946 linna staatuse said Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestati NSV Liidus koehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev (Narva-Jõesuu). Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See
kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sulevipoeg ning noorima Alevipoeg. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Olevipoeg kosis ta(232-233). Kuueteistkümnes lugu (Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak. 234-254). Kalevipoeg tahab minna maailmalõppu vaatama ning laseb teha hõbedast laeva(234-238). Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis "Lennuk" kaldale(241-242). Saarelt leiab
Oblastite likvideerimise järel haldusjaotuse Püssi ja Viivikonna alevi ning 14 külanõukogu. KohtlaJärve, struktuuris enam Paide, väga Põlva, suuri Pärnu, Rakvere, järgnevatel aastatel. põhimõttelisi 1961. aasta kevadel tühistati senine alevite Rapla, Tartu, muudatusi Valga, Viljandi, ei toimunud. Küll aga Võru), leidis 26 liigitamine Käbin töölis, asus tööle linna EKP Keskkomitee
nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine. NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks.
korraldamiseks 20. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks 21. Kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. Kohalik tee on kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee (kohalik maantee, tänav ja jalgtee) 22. Põhimaantee-maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, 23. Tugimaantee- ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteega 24. Kõrvalmaantee- ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega 25. Eratee- tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. 26. Metsatee-riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. 27. Tänav- linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks
21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed. Ühendavad suurimaid linnas omavahel ja sadamatega, raudteesõlmedega, piiripunktidega. 24. Mis on tugimaantee Ühendab linnu omavahel ja neid põhimaanteedega. 25. Mis on kõrvalmaantee Ühendab linnu alevite, alevikega, neid omavahel või küladega ning neid põhi- ja tugimaanteedega. 26. Mis on eratee Paikneb juriidilise, füüsilise isiku kinnisasjal. 27. Mis on metsatee Riigi omandis oleval maal paiknev riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. 28. Mis on tänav Linnas või alevis, alevikus paikev tee, mis on ehitatud sõidukitele või jalakäijatele liiklemiseks. 29. Mis on jalgtee ja jalgrattatee Ainult jalakäijatele, ratturitele. 30. Mis on talitee
Eesti Selts, mille suurim tähendus oli eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule alal. Seltsi juures loodi raamatukogu, muinasleidude, müntide ja etnograafiliste esemete kogud. Laat Seoses kaubanduse arenemisega, mida eriti soodustas talupoegade vabastamine, oli 1840 aasta paiku kõigis sisemaa linnades hakatud pidama turupäevi, samuti suurenes 19 sajandi algupoolel tunduvalt laatade arv. Linnakaubanduse kõrval oli ka maakaubandus. Kaubeldi nii mõisate kui kirikute ja alevite juures peetud kaubapäevadel. Talunik-kaupmees Talurahvakaubandusega 19 sajandi (ülesostjad, turud, laadad) ilmub ühiskonna sotsiaalsesse kihistusse uus tüüp: talunik-kaupmees. Kauplemine avas võimalusi aktiivsetele katsetajatele, tuues kaasa uue kaubamoraali ja suurendades külaühiskonnas sotsiaalseid pingeid maakaupmeeste-ülesostjate rikastumise tõttu. Raharendile üleminek muutis järjest tähtsamaks ka raha, tuli kokku hoida palgalise tööjõu
tekkinud uutesse linnadesse, samuti mitmetesse teistesse Põhja-Eesti asulatesse. Selles piirkonnas tekkis mitmeid uusi tööstusaleveid, millest mõned hiljem linnaks kasvasid või olemasolevate linnadega liitusid. Harjumaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa muutusid tugevasti linnastunud aladeks. Mujal Eestis, kuhu sisserännanuid saabus märksa vähem, oli linnade kasv aeglasem. Kasvasid vaid suuremad linnad, linnadeks ümbernimetatud alevite areng aga seiskus. Siiski loodi aleveid algul isegi juurde. Ent uued ja endised alevid ei osutunud kuigi eluvõimelisteks. Linnaks kasvas neist ainult Põlva, mõned aga nimetati tagasi maa-asulateks. 1945. aastal taaskehtestati Eestis alevi staatus. Seoses sellega suurenes ka linnaliste asulate arv. 1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid
notar. ee/491 . 7 Notariaadi ajalugu Eestis 1918-1998. Nõukogude periood1940-1991a. Arvutivõrgus, kättesaadav: http://www. notar. ee/492 . 7 Lisaks võimule muutus sellel ajal riigi ja notariaadi korralduse süsteem. Notariaaltoimingute tegemise õigus anti riiklikele notariaalkontoritele, lisaks neile oli õigus notariaaltoiminguid teostada ka linnade, alevite ja valdade rahvasaadikute nõukogudel (kohalik täitevvõim). Notariaaltoimingute eest laekuv tasu kanti riigituludesse, riik omakorda kandis notarite ja nende kaastöötajate tasud ning kontorite ülalpidamise kulud. Riiklikel notaritel ei olnud lubatud peale notariameti pidada teisi riigiameteid, samas võis notar olla nn valitaval ametikohal ning tegelda pedagoogilise tööga. Endiselt nõuti notaritelt ja nende kaastöötajatelt saladuse hoidmist.8
Tänu sellele on järved saastele vastupidavad Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk. Järvede seisundit väga oluliselt halvendanud tegevused: 1. 18.-19. saj alanud veetaseme alandamine, et saada juurde lammirohumaid; 2. 19.saj. oluliseks majandusharuks kujunenud linakasvatus, lina leotamise käigus paljud pehmeveelised järved eutrofeerusid ja soostuvad selle tagajärjel; 3. 20.saj. järsult suurenenud veereostus (suurmajandid, lennukitelt väetamine, sünteetilised pesuvahendid, alevite kasv ja puhastusseadmete puudumine, turismikoormuse kasv jne) Taimede ja loomade elu järves määrab: · toitainete hulk · hapniku hulk · päikesevalguse kättesaadavus · veetemperatuur. Kõige rohkem hapnikku ja valgust on veekogu pindmises kihis. Vees hõljuvad osakesed takistavad valguse levimist sügavamale. Veeorganismidele on oluline vee liikumine järves: · ühtlustab vees lahustunud ainete sisaldust; · hapnik läheb pinnakihtidest sügavamale;
Kui põgenik elas linnas 1a ja 1 päev sai ta vabaks ja võis linna jääda. Kohustused 1. maksude maksmine. Sõjalises kaitses osalemine. Tähtsamad hooned oli kirikud ja raekoda. Ehtitati tavaliselt kivist. 15 saj tekkisid linna müüride taha maapuuduse tõttu ees linnad ehk agulid. Kus olid puit ehitised ja eestlastest elanikud. Agulitega sarnanesid kalevid mida 16saj oli 14tk. (kuresaare,valga,otepää,pirita,keila,lihula, ja mõned väksemad kohad). Linnade ja alevite koguarv 16 saj oli 20000see tähendab ligikaudu 8 sat % elanikonnast. Tallinnas 7000 elanikku ja tartus 4000 ja stocholmi s 6500 in. Kaubandus Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus.tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees
Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939. aastal viidi valitsuse korralduste alusel ja administratiivseid vahendeid kasutades ellu kogu hõlmav vallareform. Selle tulemusel likvideeriti kõik senised 365 valda ning asutati nende asemel 248 uut, mis üldreeglina olid senistest suuremad ja elujõulisemad. Uute valdade keskmine elanike arvuks kujunes 3004. Valla rahvaarvu alampiiriks määrati 1500 inimest. Linnad ja alevid: linnade arvu kasv, alevite teke ja kadumine, uued linnad: Linnu oli Eestis kuni 1920. aastani kümme: Haapsalu, Kuressaare, Paide, Paldiski, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi ja Võru. Vabadussõja lõppedes lisandusid Narva, Petseri ja Valga. Linnade kõrvale tekkis veel üks linnalise asula tüüp ehk alev. Selle staatuse pälvisid tavapärastest küladest suuremad asulad, mis olid kujunenud raudteesõlmede ja tehaste ümber või kasvanud välja senistest kihelkonnakeskustest. Venemaa Ajutise Valitsuse
Tõnisson ja Karl Parts. Komitee vahendas sõjavajadustest tulenevaid tellimusi Tartu väike- ja käsitööettevõtetele. Eesti alal tegutses sõjatööstuskomitee veel Tallinnas. Tegevust reguleeris Petrogradis (Peterburis) asuv keskkomitee, mis tegutses 04.08.1915 kinnitatud sõjatööstuskomiteede põhimääruse alusel. - Linnade liidu komitee- Eesti Linnade Liit (ELL) asutati 19. septembril 1920. aastal Tallinnas. 1920. aasta 17.-19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu Loodi Ajutine Põhja-Balti kommitee sõjapõgenike jaoks. Komitee sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimiseks Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga linn). Põhikiri kinnitati 23.08.1915. Abistas evakueerumisel, majutuskohtade, samuti töö ja olme organiseerimisel põgenikele jne
venekeelsete asemele tulid ametlikud eestikeelsed kohanimed. 7. augustil 1920 andis siseminister määruse avalikult väljapandavate nimelaudade, kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921.
annaabi.ee 
