Inimsusevastased kuriteod tänapäeval (0)

Inimsusevastased kuriteod tänapäeval
Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine , kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid , sõjakuriteod.
Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1.septembril 2008 ühendasid sajad tuhanded inimesed Gruusias ja paljudes teistes riikides käed ketiks, et protestida Venemaa püüde vastu see riik tükeldada ja nõuda okupatsioonivägede väljaviimist. Euroopa Liit mõistis Venemaa hukka ja nõudis Vene vägede viivitamatut lahkumist Gruusiast, millega ka sõda oli lõppenud.
Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt . Vägistamine in inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit , milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. Vägistamise liigid: vihavägistamine, üleolekuvägistamine, sadistlik vägistamine, seksuaalse rahulduse vägistamine. Aastatel 1993-2002 registreeriti Eestis 842 vägistamist, mis teeb keskmiselt 84 vägistamisjuhtumit aastas. Kõige sagedamini on langenud vägistamiste ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas.
Tagakiusamised poliitilistel, rassilistel või usulistel põhjustel. Üldreeglina loetakse tagakiusamist rassilistest põhjustest tulenevaks, kui tagakiusaja peab oma ohvrit tegeliku või oletatava erinevuse tõttu kuuluvaks tema enda omast erinevasse rassilisse rühma ja see ongi tema tegevuse põhjus. Tagakiusamine usutunnistuse tõttu võib võtta mitmesuguseid vorme, nagu jumalateenistuste ja usuõpetuse täielik keelustamine või rängalt diskrimineerivad meetmed konkreetsesse usulisse rühma kuuluvate isikute vastu. Et tegemist oleks tagakiusamisega, peavad häirimine ja takistamine olema piisavalt rasked.
Raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamine. Lastele suunatud vägivalda on palju. Raske öelda, mis tõukab täiskasvanut lapse vastu kätt tõstma. Inimesed on närvilised, nad ei taha või ei oska nutva lapsega midagi peale hakata ja sageli ei valita, kelle suhtes vägivaldne ollakse. Lapsed on oma vanemate ees täiesti kaitsetud, eriti väikesed lapsed, kes pole veel suutelised vägivalla eest põgenema. Leidsin internetist sellise näite, kus rääkis paari aasta tagusest üldsust vapustanud nelja päeva vanuse poisi surmajuhtumist- ema raputas oma poja surnuks.
Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale , arengule jne ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata.
Genotsiid on inimsusvastanetegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. Genotsiid võib toimuda vastava ühenduse liikmete tapmisena, kehavigastuste või vaimsete häirete tekitamisena, ebasobivate elutingimuste pealesurumisena, sündimuse takistamisena, küüditamisena või muul kujul. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi seniste aastate julmimat genotsiidi viib Venemaa läbi Tšetšeenia Vabariigis. Alates 1994.a. detsembrist on selle genotsiidi tulemusena tapetud üle 300 tuhande tšetšeeni, sh üle 45 tuhande lapse. Eluaegseks sandiks on jäänud üle 250 tuhande tšetšeeni (sh üle 3000 pimedaks). Elukohast on ajutiselt või jäädavalt pidanud lahkuma üle 85% nendest tšetšeenidest, kes seal elasid 1994.a. detsembri alguses.
Sõjakuriteod on ka inimsusvastased . Sõjakuriteod on sõjapidamise seaduste või tavade rikkumised; sinna hulka kuuluvad okupeeritud territooriumilt päritolevate või seal asuvate tsiviilelanike mõrvamine, jõhker kohtlemine või nende küüditamine sunnitööle või muudel eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine ; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine. Näiteks toon taas eelmisel aastal toimunud Vene-Gruusia konflikti. Seal koheldi jõhkralt ja mõrvati Gruusia tsiviilelanikke.
Võrreldes möödunud sajandiga on pannakse toime vähem inimsusevastaseid kuritegusid , näiteks pole küüditamist ja holokausti, kuid siiski on kuritegusid liiga palju ja näha ei ole muutusi paremuse poole.