Kalevipoeg 17. lugu (12)

Referaat
Kalevipoeg
Seitsmeteistkümnes lugu
Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu
Seitsmeteistkümnes lugu räägib sõjaratsu sõidust, Assamalla lahingust, juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust.
Sõjaratsu sõit
Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama . Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast , kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus : „ Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!“ Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla lahingus ja seejärel Kalevipoega valdas paha tuju ning ta ohkas: „ Saagu , saagu, ma sajatan, saagu sa rabaks raipenema, porisooksi pendimaie, märjaks virtsuks mädanema, soosapiks sündimaie, kasteks kärnkonnadelle, maitseks viha-madudelle!“
Assamalla lahing
Keset Assamalla lahingut võttis Kalevipoeg meestel päid maha nagu lehti lepikust, purustas ka sääre-, turja -, käe- ja küljeluid. Surnute kuhjad katsid maad. Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: „Tulge, sõbrad, surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha karastama!“ Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale , hõberaha ülemaile, vaskiraha väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma.
Juhtumised põrgukatla juures
Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld . Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta . Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta, kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka , peale selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud . Alevite poeg täitis paja uuesti kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus. Viimasena valvas pada Kalevite poeg, kes oli kavalam. Kui külaline saabus, tahtis Kalevipoeg saada pandiks Härjapõlvlase kuldkellukest. Kalevipoeg saigi kellukese enda kätte ja seejärel lõi ta härjapõlvlasele otsaette tugeva nipsu , mille järel härjapõlvlane maa alla vajus ja temast jäi järgi vaid sinine suits. Samal ajal ärkasid teised mehed ja ka vanaeideke . Eit märkas kohe, mis oli juhtunud. Ta tundis ära Sarvik -taadi salariista, hakkas laulma ja tantsisklema ning kargas kuristikust alla. Mehed sõid oma kõhud täis ja heitsid tuulepaistel puhkama .
Muruneidude tants
Mehed lasid muruplatsil leiba luusse, kui sinna saabusid Murueide noored tütred. Nad lasid meestel magada ja näitasid Kalevite pojale unenägusid. Nad näitasid, et ta peaks tagasiteel oma surnud hobuse ehtima, austuse märgiks.Veel öeldi talle, et kui ta tahab taevasse pääseda tuleb tal sõjas nõdrad nottimata, poisikesed puutumata ja laste isad tapmata jätta. Seejärel kutsus Murueit oma tütrekesed koju.
Seitsmeteistkümnenda loo tähtsus kogu „Kalevipojas“
Mina arvan, et seitsmeteistkümnes lugu oli tähtis selle pärast, et Murueide tütred ennustasid Kalevipojale tulevikku. Kalevipoeg koos oma väega võitis küll Assamalla lahingu, kuid ennustus näitas, et kõik ei ole ikkagi nii hästi kui arvatakse ja tuleb veel vaeva näha, et Eestimaal õnnerikas põlv saabuks.