Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul (0)

Tallinna linnavalitsuse tegevuse põhijooned viimasel veerandsajangul.
Kommunaalpoliitika tulemused avalduvad vaid pikemate ajaväldete järele, mil siis on võimalik hinnata ka senist poliitikat, taotletud sihtjooni ja leida kriteeriumi tuleviku tegevuskava põhijoonte äramääramiseks. Esimene Tallinna linnavolikogu, kus olid enamus eestlased astus kokku 26 aastat tagasi 5 jaanuaril. Jättes kõrvale selle sündmuse hinnangu rahvuslikult, siis võib piirduda vaid selle vaatlemisega kommunaalpoliitiliselt seisukohalt. Võib tunnustada, et saavutatud võit ja sellest äraoleneva töö tulemuste tähtsus kommunaalpoliitilisest seisukohast on võrdne ja vääriline rahvuslikule tähtsusele.Sellle võiduga pandi alus uuele edumeelsele ja töövõimelisele linnavalitsusele, loodi eeldus otstarbekohasele kogukonna objektiivsete huvide kaitseks ja linna, kui terviku, heakäekäigu tõstimiseks.
Selle ajajärgu jooksul oli koondatud nii palju ülitähtsaid poliitilisi, rahvuslikke ja majanduslike suursündmusi, milliseid Tallinn pole elanud läbi aastasadade jooksul ja millised on olnud linnaomavalitsuse tegevusele määrava tähtsusega.
Veerandsajangu algul oli Tallinn väike linn, kus elas umbes 70 tuhat elaniku. Rahva tähtsamaiks tegevuseks oli kaubandus., sest tööstus oli veel vähe arenenud. Kümne aasta jooksul tööstus tegi suure arengu ning Tallinn muutus tööstuslinnaks. Pärast sõdasid ( maailmasõda ja vabadussõda ) tööstus oli suurel määrala paraliseeritud: paljud tehased jäid seisma. Sellevastu aga linna administratiivne tätsus tõusis: Tallinn sai pealinnaks. (lk 27 need andmed)Kindlasti tänapäeval on see kõik teistsugune.
Kuigi võidust on möödunud 26 aastat, linnavolikogu sai teha rahulikult tööd 15-17 aastat, sest erakorallised ajad põhjustasid linnavalitsusele erilisi ülesandeid, millele tuli täielikult pühenduda ning alles siis avanes võimalus loovaks tööks.
1905 aasta volikogu koosolekul pidas kõnet Hiatsintov, kes juhtis tähelepanu sellele raskele ja keerukale tööle, mida linnaomavalitus peab 4 aasta jooksul teostama . Tema kõnes ütles ta, et üheks tähtsamaks ülesandeks on haridusetöö linna kehvemate elanikkude seas-tuleb asustada rohkem koole kehvemate elanikkude laste jaoks, linna tervishoidliku seisukorra tõstmine- kehvemate elanikkude jaoks on haigemajad kättesaamatud ning seda tuleb parandada tuleb ka asutada söögimaju, öömaju, kaubandust tuleb parandada ja toetada ning luua eriline komisjon. Esimeseks ülesandeks oli luua erikomisjon, kuid olud kujunesid teisiti ning volikogu algatus jäi tagajärgedeta. Üheks põhjuseks oli revolutsioon , millega seoses osa juhtivast jõust pidi lahkuma kodumaalt .
1906 valiti uus linnapea Lender, kes lubas jätkaata eelmise linnapea tööd ning pöörata eriti tähelepanu linna alevite huvidele ja hädadele. Ajajärgus 1906-1913 asuti tähtsate küsimuste juurde, millest suhteliselt palju viidi lõpule ning kutsuti ellu kogukonnaelus tähtsat osa etendavaid uuendusi. Nt planeerimiskava väljatöötamine. Kuid rida tähtsaid kavu ei saadud teostada, sest valitus oli vastu. Tuli tõsta ka linna rahanduselist jõudu, missusguseid sihte seati, saab lugeda J.poska kõnest. Nimelt peab olema kindel kava. Peaks suurendama linna kaubanduslikkude ettevõtete arvu. Taotleda tulusid linna maa hinna tõsust. Need sihtjooned tuli kõrvale jätta.
Tallinnas hakkas teravnema korterikriis ning linnaomavalitsuse tähtsaimaks ülesandeks muutus ehitustegevuse elustamine ja toetamine .
1917 aastal valitud volikogus oli 14 rühmitust ja parteid. Suuremat osa moodustasid enamlased ning mõõdukate ülesandeks oli paralüseerida anarhistlik-kommunistliku enamuse mahakiskuvat tegevust. Linnavalitsuse töö oli katkestatud ka saksa okupatsiooni ajal. Okupatsioonivõimude lahkumisega ja Eesti iseseisvuspäevil, vabadussõja ajal ja ka järgnevatel aastatel kuni eesti rahakursi stabiliseerimiseni, linnaomavalitsusel tuli töötada rasketel majanduselistel tingimustel, olgugi, et tegevuse seaduseline alus muutus uue linnamaksu-seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult seaduspärasuse seisukohast.
1920 aastal toimus kongress , kus arutati samu küsimusi , mis olid Hiatsintovi kõnes. Nimelt hoolekanne , haridu , tervishoid ja linnaseaduse reform.
Elu arenemine toob endaga kaasa uusi küsimusi ja ülesandeid. Ja Tallinn seisab jälle suuurte ülesannete ees.nt trammivõrgu laiendamine