Talurahvaseadused (0)

Talurahvaseaduste põhjused/eeldused – Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates.
Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/ 1856
2.1802/1804 talurahvaseadus – von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, „Iggaüks...”. Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused .
1816/1819 – vabastati talupojad pärisorjusest. 1) Isiklik vabadus talupoegadel, kuid vabastati ilma maata , see jäi endiselt mõisniku omandiks. 2) Perekonnanimed . Tagajärjed 3) Pärisorjus asendati teoorjusega 4) Majanduslikult halvemas seisus 5) Vabadusega oli vähe teha
1849/1856 – 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia. 3) Inimesed pidid saama ettevõtlikumaks ja läbilöögivõimelisemaks. 4) Renditalude kruntiajamine, mis lõi seniste ühispõldude ja karjamaade asemele terviklikud üksikmajapidamised. 5) Raharent 6) Mõisamoonakad ehk palgatöölised. Tagajärjed: Talupojad said valesti aru seadustest , kuna need olid kirjutatud segaselt. Tekkisid rahutused. MAHTRA SÕDA, 2. juuni, 1858
3.Talurahvaseaduste positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (igaühe kohta eraldi).
1802/1804 – Positiivne: Tekkisid vallakohtud , mis olid talupoegade jaoks väga olulised. Nüüd asusid kohut mõistma nende endi seast valitud kohtumehed. Ning tlude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine: kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. Negatiivne: Teoorjus iseenesest ei vähenenud, mida oodati peamiselt talurahva seas. Ning paljud arvasid, et sätted olid liiga liberaalsed ning mõned, et liiga poolikud.
1816/1819 – Positiivne: Väga palju positiivset ei olnud. Talupoegadele anti isiklik vabadus, nad said võimaluse end teostada, õppida teisi elukutseid ja oskusi, liikuda ja näha maailma, omandada paremat haridust. Talupojad said endale perekonnanimed. Negatiivne: Isiklik vabadus jah, aga ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. Pärisorjus vahetati teoorjusega, mis ei teinud olukorda paremaks. Majanduslikuks seisus läksid talupoegade olukorrad palju halvemaks.
1849/1856 – Positiivne: Talurahvas sai täieliku vabaduse, kuna vabanesid mõisatööst ning said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. Kaotati ka lõplikult teoorjus. Suur areng, kus mõisad hankisid moodsaid põllutöömasinaid. Kõik hakkas kiirelt arenema, nii põllumajandus kui ka talumajapidandus. Negatiivne: Segased seadused tõid kaasa rahutused. Abitegu oli peamine probleem talupoegade jaoks, millest nemad keeldusid. Mitu talupoega sai surma ning haavata . Lisavägede kohaletulek.
4. Seaduste mõju talupoegadele, mõisnikele – jällegi iga seaduse kohta eraldi.
1802/1804 – Talupojad: Väikesed muudatused kuid mitte väga suured. Talurahvas polnud rahul, kes ootas seadustest teoorjuse vähendamist, mida aga ei toimunud. Mõisnikud: Ega seadustega polnud ka rahul mõisnikud, mõisnikud tahtsid ise määrata koormisi, tahtsid müüa talupoegi. Pigem pooldasid antud seadused ikkagi talupoegi.
1816/1819 – Talupojad: Talupojad said endale perekonnanimed, mille üle nad nüüd uhked said olla. (lol xd). Talupoegade jaoks oli suhteliselt ebavajalik kuna pärisorjus lihtsalt vahetati teoorjusega. Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuid võimalused selle kasutamiseks oli napid. Mõisnikud: Maata vabastamine andis mõisnikele võimaluse oma tingimusi talurahvale peale suruda. Maa on endiselt mõisniku oma.
1849/1856 – Talupojad: Talupoegade jaoks parimad aastad kuna saad lahti üleüldisest orjusest. Nad said vastutuse oma kättesse ehk seetõttu said ettevõtlikumaks. Talupoegadest said palgatöölised ehk mõisamoonakad. Kiire areng toimus talupoegade elustiilis. Mõisnikud: Mõisnikute jaoks halvem aeg kuna nemad andsid pakkumise minna tagasi algsete seaduste juurde, kus talupoegadel on rohkem isiklikku vabadust kuid kindlam majanduslikum seis.
5. 1866 vallaseadus (talurahva omavalitsus ) – selle ülesanded ning koosseis.
1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad sellest mõisa „eestkostest” ja vald muutus riiklikus haldusüksuseks, jäädes oma territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse . Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust.
Millised muudatused toimusid mõisamajanduses/talupoegade elus 19. sajandil.
Uuendused tõid suuri muutusi. 1) Inimesed said vabamalt liikuda, mis soodustas nii linnade ja alevite kasvu kui ka tööstusettevõtte arengut. 2) 19. saj I poolel sai vabrikutööstus alguse. (Narva jt.) (Kreenholmi manufaktuur Narvas) Puuvill.
6.a) usuvahetusliikumine – Põhjused – Massiline usuvahetusliikumine. 1) vene õigusu kiriku aktiivsuse kasv Balti kubermangudes. 2) Peamine motiiv on peetud Eesti ja Läti talupoegade looutsi parandada oma majnduslikku olukorda, omandades maad ja aavutades mõisakoormiste kergendamise. 3) protest Baltisaksa mõisnike kontolli all olnud lutrliku kiriku vastu. Tulemus: 1) Uute õigeusu koguduste avamine 2) Ühendati õigeusu kogudusi. 3) Suurenes apostlikku õigeusku üleminek. 4) Pani eestlasi tõesti mõtlema, kes nad siis ikkagi on ja mida nad tahavad.
6- b) maavahetus ehk ränne – Põhjused: Kuna levisid jutud, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Siirduti algselt Riigam. 2) Nad arvasid, et hea tsaar tahab neid ikkagi aidata ning ikkagi kippusid sinna minema. Tulemus: Algselt kästi rahulikult tagasi minna, kuid siis toodi sõjavägi ninf toimus Pühajärve sõda. ( Karmid karistused) 2) Majanduslik seis ajapikku paranes, kuid talurahva rahulolematus jäi endiselt tugevaks .