Rahvastik ja asustus IV ja V (0)

Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon -(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud (Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse. Vastulinnastumine -e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk Getod), kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus(esineb arengumaades) 2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid ,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku.
Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire- arenenud maades(jaapan) linnastumine aeglane-arengumaades ( keenia ) eestis linnarahvastik on 80%. ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest. Ärilad euroopas: vanalinnad arhitektuuriliselt üleväärtustatud, teenindusettevõtlus paineb linnasüdamel, eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik , kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused . Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast . Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused, joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon : sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel. Ökolinnade liikumine-eesmärk on arendada võimalikult keskonnasõbraliku linna. Suurimad sotsiaalsed probleemid: kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus. Linnade keskonnaproblemid: vingugaas, reostunud vesi, haigused, halb hügieen. Miks need probleemid tekkivad: sest reostunud vesi tekitab haigusi ning paljd surevad noorena ära, auto kütuse ebatäielik põlemine, halvasti ventileeritud ahjuküttega majad, mootorsõidukid, hügieeni nõuded on halvad. Sudu:ilmastikunähtus, suitsust ja selle lisanditest koosnev mürgine udu. Probleemid arengumaade linnades :haigusi tekitavad hügieeni eiramine veega varustamisel,puuduv prügikogumise süsteem. mexico sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid : paljudel pole vett, pole kanalisatsiooni,paljud on töötud,suur suremus , infrastruktuur aeglane,õnnetuse tagajärgi raske kõrvaldada, mürgised heitgaasid.