Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala",
(vaata joonis 1). Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme kooli ühiselamu elanikud, kuid neid pole autori hinnangul väga palju, 10-20 elaniku. Joonis 1. Ülenurme alevikust valitud ala (Maa-amet 2016) 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu Joonistel 1-4 on näha erinevatelt ajaloo kaartidelt Ülenurme aleviku muutusi. Kaheverstase kaardil ja Eesti topograafilisel kaardil on näha, et enamik alast on soo. Joonisel 4 ja 3 pole väga suuri muutuseid toimunud. Võrreldes jooniseid 2 ja 3 on toimunud palju muutuseid. Juurde on tulnud koolimaja kompleks, era- ja kortermaju. Joonistel 1 ja 2 on juurde tulnud eramajade komplekse. Aastal 2006 avati Ülenurme alevikus Konsum (Ajalugu 2016). Hiljuti on lisandunud Ülenurme aleviku ka teine lasteaed (Avaleht 2016).
ehituskeelu tsoonid; ülekäigurajad ning juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele moodustatavad krundid. Ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Ämari teele. Elamukrundid number 6 ja 7 on alla 1400 , kuna asuvad haljastusala kõrval ning sealsete mändide säilitamiseks, on need krundid paarkümmend ruutmeetrit väiksemad. Kortermaja krundile number 18 rajatakse universaalne jalg- ja korvpalliväljak mõõtmetega 20x33m, mida saavad kasutada kõik aleviku inimesed. Olemasolev tee Ämari põik rajada 5m laiuseks. 6 3.1 Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Siht- nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv otstarve pind (m ) 3 kohtade arv hoonel
Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega, keskkool, lasteaedalgkool ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin ii aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud.
Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid
Kunda jõel on ka muid nimesid. Nagu näiteks: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul). Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee
Küsimused Lääne-Virumaa kohta 1. Milline neist küladest asub Haljala vallas? a) Auküla b) Aruküla c) Jõetaguse 2. Kui suur on Kadrina valla pindala? a) 561,85 km² b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
Tartumaa piiriks. Lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi. Pedja on pikkuselt neljas jõgi Eestis. See saab alguse Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Simuna allikast ja suubub Emajõkke 93 km kaugusel suudmest. Enamik ülemjooksust asub Alutaguse madalikul, keskjooks suures osas Vooremaal, ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Algpunkt asub Simuna aleviku lääneservas asuvas Katku allikas. Pedja jõe kogupikkus on 122 km ja valgala on 2719 ruutkilomeetrit. Jõgi on keskmise kaldega. Jõe langus on 69,3 m ja keskmine lang 0,57 m/km. Vesiveskeid on jõel varasematel aegadel olnud kümmekond. Algselt peeti Pedja jõge Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks. Jõgi voolab läbi Avanduse soo, läbides Mällo paisjärve, väljudes Arukse külas soost jätkab jõgi voolamist Käru külast idas asuvates soistes metsades, ning jõuab Pedja e. Paasiku sohu
Teema parema ülevaate andmiseks kasutatakse statistilisi andmeid ja avaliku sektori majandust puudutavat kirjandust. 3 1. PROJEKTI SISU JA PROBEEMID 1.1. Projekti sisu ja elluviimise plaan Projekti eesmärgiks on kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär täistööaja puhul. 4 1.1. Projekti probleemi lahendamine Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehitus toob uusi õpilasi nii kooli kui ka lasteaeda, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust. Inimesed ei pea linna kolima, sest igale lapsele on määratud Peetri aleviku Lasteaed-Põhikoolis koht. Enne projekti juurdeehitust oli Peetri alevik Lasteaed-Põhikoolis mitmeid probleeme. Autorid arvavad, et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline
Valgamaa Triin Kukk Tartu Kutsehariduskeskus KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast
Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad Sauga valda Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 7,5 km ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 13,5 km ulatuses, lisaks kohalikud maanteed. Sauga aleviku riskiobjektid: Tanklad, Pärnu-Tallinn maantee, Pärnu lennuväli, mis piirneb alevikuga, suured paplid, saeveski. Raskus T P Kommentaarid Objekt Tegevus Oht(kogus) Riskitüüp Ohustatud Tagajärjed E Ke V Ki objekt Tanklad Kütuste Kergesti Tulekahj Inimesed, Keskkonna 4 4 3 4 3 C Kõige suurem oht
2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka. Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat
osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel, süvendatud jõelõik lõpeb. Jõgi suubub Jõksi külas Jõksi järve põhjakaldale, väljub Jõksi järvest lõunakaldal Kanepi kirikust 1,5 km põhjaloode pool ja suundub ligikaudu 3 km pikkuselt lõunaedelasse. Edasi allavoolu - Hino küla ja Sõmerpalu aleviku vahemikus - teeb maastiku reljeefi järgiv ja üldsihiga kagusse voolav jõgi neli hiigellooget, milliseid teistel Eesti jõgedel ei ole. Sõmerpalust alamal läbib jõgi Vilbe soo idaosa ja suubub Vagula järve läänekaldal. Vagula järve kirdesopist väljanult suundub jõgi algul kirdesse ja käändub siis itta. Kääpa ja Listaku küla vahel jõuab jõgi Võru orundist Kagu-Eesti lavamaale, pöördub järsult põhja poole ja
naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese. Teiseks suurimaks keskuseks on Uhtna alevik, kus elab 360 elanikku. Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2]
naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku jagunevad kolme aleviku ja 28 küla vahel. Sõmeru ja Näpi alevik moodustavad suurima elanike arvuga piirkonna, kus elab kokku üle 1600 inimese. Teiseks suurimaks keskuseks on Uhtna alevik, kus elab 360 elanikku. Aleviku asustusele sarnased on ka Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Ülejäänud elanikkond on hajutatud väiksemates külades. [2]
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Seaduse kohaldamine Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, kui seadus või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Jahiõigus § 3. Jahimaa (1) Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. (2) Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. § 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest (1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis) • 2011.a. valmis eelmise reoveepuhasti kõrvale uus SBR tüüpi puhasti ning rajati jäätmekäitluskompleks, mis hõlmab kogu Saare maakonna mudatöötlust, rasvapüünisejäätmete, biolagunevate ainete ja muude anaeroobses kääritis töödeldavate jäätmete käitlemist. Vee ja kanalisatsiooni jaotusvõrk • Kuressaare linna ning LääneSaare valla Kudjape aleviku ja Laheküla, Upa ja Sikassaare küla vee ja kanalisatsioonitorustikud moodustavad ühtse süsteemi. • Puhas joogivesi jõuab sellesse süsteemi Unimäe veetöötlusjaamast ning reovesi suunatakse Kullimäel asuvasse reoveepuhastisse. • Pumpade töö juhtimine ja veevõrgu olukorra jälgimine toimub juhtimiskeskusest operaatori kontrolli all. • Unimäe veepuhastusjaamaga samas hoones paikneva 2 astme
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8
dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. KUS TOHIB? · Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. · Jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks. P.S. Jahimaana oli 2010. aastal kasutuses 38 881 ehk ligikaudu 86% Eesti maismaa territooriumist. KUS EI TOHI ! · Jahimaa hulka ei kuulu: · 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik; · 2) kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seadusega või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega keelatud. KES TOHIB? · Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
tippkoreograafi, hispaania päritolu Nacho Duato ja Eesti kuulsaima helilooja Arvo Pärdi kohtumist. Ka loodusesõpradel on siinkandis, mida vaadata: mitmekesised maastikud alustades Balti klindist koos selle jugadega ja lõpetades sooradadega. Eriti tahaksin esile tõsta Soome lahe lõunakaldal piki Pühajõe kallast paiknevat väikest alevikku, maalilise loodusilu kehastust, kordumatut Toila kuurorti. Toila aleviku pärliks on Toila-Oru park, mida peetakse õigusega üheks Jõhvi ümbruskonna kaunimaks paigaks. Igal aastaajal kauni pargi, tema alleede, allikate ja mitmekesise taimestiku hunnitust ilust on võimatu mitte vaimustuda. Kuid Jõhvi linna ümbritsevatel aladel torkavad eriti kevadel pärast lume sulamist kohe silma tühjad, üles harimata ja külvamata põllud. Nende hulga põhjal võib aimu saada
viidet, et tegemist on majutusettevõttega. (2) Kui majutusettevõtte liik või muu liiki iseloomustav määratlus sisaldub juba majutusettevõtte nimes, ei pea tähistusel majutusettevõtte liiki eraldi välja tooma. (3) Majutusettevõtte nimes ja tähistuses võib kasutada vaid majandustegevuse registris märgitud majutusettevõtte liigi nimetust või muud liiki iseloomustavat määratlust. (4) Sõna „turismitalu“ võib kasutada vaid maapiirkonnas (küla, aleviku või alevi territooriumil) asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ja kodumajutuse nimes. Turismitalu tähistus peab sisaldama täiendavat viidet majutusettevõtte liigile. (5) Majutusettevõtte nimes, tähistuses ja majutusettevõttes pakutavate teenuste müügiks pakkumisel ning müügil võib kasutada sõna „spaa“, kui majutusettevõttes pakutakse vähemalt järgmisi teenuseid: 1) kaks erinevat massaažiteenust;
Rakvere Ametikool Nimi … PK 08 PRAKTIKAARUANNE Joosand OÜ Juhendaja: …. Rakvere 2011 Praktika kirjeldus Olin praktikal: 1) Joosand OÜ. Praktika kestis 10.01 – 04.02.2011 a. Praktika maht oli 160 akadeemilist tundi: 1 kuu, 4 nädalat. Minu praktika juhendaja oli Ülle Saarmas. Ettevõttest Väike-Maarja aleviku ajalugu on läbi põimunud Georg Lurichi nimega. Siin ta sündis ja alustas oma kuulsusrikast raskejõustikuteed. Praeguse "Georgi Maja" krundil asetses XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul "Kaarma kõrts". Kõrtsi pidasid Georg Lurichi vanemad ning
valitsemises ning avalikus elus. Käia hääletamas.Jah, kindlasti käia hääletamas. Noored, nagu ka mina ise, saavad näiteks astuda naabruskonna või linna nõukogudesse, kooli õpilasomavalitsusse, linna või keskuse õpilasomavalitsusse või noorte parteidesse (Kuressaares Kuressaare Linna Noortevolikogu, TEN Tegusad Eesti Noored). Noored saavad osalemise või kaasalöömise kaudu planeerimisalastes tegevustest osa võtta. Nad saavad kaasa rääkida linna-, küla-, aleviku- või koolielu planeerimises. Kui vaid noored võtaksid vähekenegi osa sellest valitsuse vormist, kui nad seda mõistaksid, oleks meie riigil palju kergem. Ka neil endil oleks palju kergem.
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk
Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10 individuaalelamu ning suute tootmishoonetega. Ümber Kamari aleviku paikneb Väike- Kamari hajaküla, mille hulka kuulub ka Põltsamaa ametikooli ümber olev asustus. Väike Kamari küla piirid lõpevad Põltsamaa linna piiridega, ning Kuningamäe külaga ja teiselt poolt puutuvad piirid kokku Umbusi külaga ning Võhmanõmme külaga. Kamari Haridusselts loodi 1999 aastal ja 15 aasta jooksul olnud piirkonna arengumootoriks. 2005 aastal pärjati piirkond oma tegevuste eest Eesti Külaliikumise Kodukant Aasta küla konkursil „Aasta Küla“ tiitliga.
kuus. 16 7. Korterelamu hooldamine 7.1. Krundil Krundi korrashoiuga tegelevad majaelanikud ise. Kokkuleppeliselt riisutakse sügisel lehti, suvel niidetakse muru ühiskasutuses olevalt haljasalalt enamasti kordamööda ühes oma aiamaa niitmisega. Talvel organiseerib lumekoristuse oma parkimiskohalt igaüks ise. Hekkide lõikamine korraldatakse vastavalt vajadusele ja võimalustele kas ise või ostetakse teenust aleviku üldkasutuses olevatel aladel heakorrateenust teostavalt ettevõttelt. 7.2. Hoones Hoonesisese hooldusega tegelevad korterite omanikud ja üürnikud ise, graafiku alusel või kokkuleppeliselt. Trepikodasid koristatakse vastavalt vajadusele korruste kaupa naabritega kordamööda. 7.3. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemide lihtsamate hooldustöödega tegelevad majaelanikud. Keerukamaid ja professionaalset hooldust nõudvate tööde jaoks kutsutakse kohale spetsialist.
· Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale. · Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma jõududega Kanepisse ( seda oli vaja laulukooride kokkukäimise kohana ) · Kiri Kanepist (kiri räägib aleviku jõudsast kasvamisest 19. sajandil) Pilte Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen · http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann · http://et.wikipedia.org/wiki/Kreutzwald · http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula · http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson · http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt · http://et.wikipedia
muinaslinnus, mis paiknes samas paigas, kuhu hiljem rajati piiskopilinnus. Kirjalike allikate kohaselt paiknes eestlaste linnuse ees ka Lihula muinasküla. Küla paiknes linnusest lõunapool, linnuse ja praeguse kultuurimaja vahelisel alal. Arheoloogiliste kaevamiste käigus ei ole leitud muinasaegsete elamute jäänuseid, küll aga on leitud mitmesuguseid muinasaegseid esemeid. Vanimaks leiuks on 10. sajandist pärineva ehtenõela katke. Ilmselt hävinesid muinasküla ehitised keskaegse aleviku rajamisel. Peale vallutust tekkis muinasküla asemel alevik, mida mainitakse esimest korda 1238. aastal. Alevik paiknes vähemalt 1,5 hektari suurusel alal. Aleviku õitseajaks oli 13. sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m
Rootsi ,,Husqvarna" toodang). Kouseid töid aitasid teha uued kodumasinad, nagu hakklihamasin ja õmblusmasin, enamasti legendaarne ,,Singer". Rahvariie pidas vastu veel vaid mõnes konservatiivses maanurgad- Kihnul, Setumaal, Muhumaal ja rannarootslaste juures (Ruhnul, Vormsil jm.). Mujal mindi lõplikult üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes. Moodi hakkasid senisest üha enam mõjutama kino ja ajakirjandus, mis vahendasid küllalt operatiivselt nii Pariisi, Londoni kui New Yorgi moeuudiseid. 1920ndail hülgasid naised korseti ja riietasid end vabalt langevasse, alla viidud vöökohaga särkkleiti. Moekas oli olla nooruslik ja sportlik, kanda poisipead, pottkübarat
KÄIMASOLEVAST HALDUS-TERRITORIAALNE REFORMIST - Maavalitsuste kaotamine, ülesannete delegeerimine KOV-dele jt subjektidele - Märgatav KOV-de arvu vähenemine, eeldatav minimaalne suurus 5000 elanikku - Mitmed eesmärgid tulenevalt eeldatavalt suuremate omavalitsusüksuste ,,plussidest" - Erandid: väikesaared ja veel mõned - Haldusmuutused vaevaline tegevus. Eestis 15 maakonda, 30 linna ja 183 valda, üle 4000 küla-aleviku. Ruumistruktuur: eri tasandi asustussüsteemid - Rahvuslik asustussüsteem (eesti) - Regionaalsed asustussüsteemid (tln, tartu) - Maakondlikud (ida-viru) - Piirkondlikud (tartu) - Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika
Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. See on üks Emajõe veerohkemaid ja pikemaid lisajõgesid. Enamus jõest paikneb Jõgevamaal. Jõgeva alevikus on jões ligi kilomeetri pikkune kitsas, 12 ha pindalaga saar ja paisjärv ning hüdroelektrijaam. Härjanurme küla juures on jõel paisjärv, mis varustab veega jõe idakaldal asuva kalakasvatuse talu tiike [3]. Jõgeva valla ühisveevärk tarbib põhjavett puurkaevudest, mis on rajatud aastatel 1969-
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik PEST- ANALÜÜS AS VÕRU VEE NÄITEL Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS AS Võru Vesi asub Võru linnas, Võru maakonnas. AS Võru Vesi kui vee-ettevõtja peamised tootmisvahendid (puurkaevud, reoveepuhastid jm rajatised ning seadmed) ja hooldatavad hooned ning rajatised asuvad Võru linna ja Kose aleviku territooriumil. AS Võru Vesi on Võru linnas tegutsev vee-ettevõtja, kes lisaks Võru linnale teenindab ka Võru valla Kose alevikku ja Võru linna lähiümbrust. Ettevõtte kontor asub Võru linna ääres. Ettevõttes töötab 27 inimest. 2008. aastal sai ettevõtte ,,Eduka Eesti ettevõtte tunnustuse". Ettevõte tegeleb ka erinevtae projektidega hetkel käsil Võru linna veemajandusprojekt ning Võru linna erinevate tänavate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. 2009 ja 2010
koralle. Ladestunud setteist kujunesid lubjakivid, dolomiidid, merglid ja savid. Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse ehitusmaterjalide tootmisel, ehitus- ja dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. · Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44), kõige viljakamad on Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Põldude keskel esinevad laikudena puisniidud ja segametsad. Iseloomulik taimekooslus on salu-okasmetsad. Kaseenamusega puistuid on ~40% ja kuuseenamusega ~30%. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. · Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg. · Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2. · Võid VAADATA ka! · http://www.kesk
Järgmine aasta kordas ta sõjakäiku, saades võidu ning vaherahu lepingu. Plettenberg kindlustas Vana-Liivi piiridel mitmekümneks aastaks rahu. see soodustas Vana-Liivimaa kultuurilist ja maj. arengut. 10. Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Tln, Narva, Rakvere- Lüübeki linnaõigus, Trt, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu- Riia õigus, Vana-Pärnu- piiskopiõigus. Alevid ei kasvanud linnadeks, kuna saksa rahvastik vähenes ning linnadel oli aleviku suhtes tõrjub hoiak. 11. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubanduse ja käitöö soodustamiseks, linna huvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa
ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide ebastabiilsust. Põhja- ja Kesk-Eesti karstunud paasaluspõhja ning õhukese pinnakattega aladel reostusid põhjavee ülemised horisondid tugevasti nitraatidega, kust reostus kandus allikatoitelistesse jõgedesse. Taasiseseisvumisele järgenenud majanduselu ümberkorraldamise, Vene sõjaväebaaside likvideerimise ning mitme linna, aleviku ja alevi reovete puhastusseadmete moderniseerimise tulemusena on enamiku Eesti jõgede biogeenidesisaldus hakanud vähenema. Murdemomendiks oli 1990. aastate algus, mil põllumajandustootmine oluliselt vähenes ja detsentraliseerus, mineraalväetiste tarbimine vähenes ning sõnnikukasutus muutus loodussõbralikumaks. Kuid sellegi poolest ka tänasel päeval on jõgede reostatus erinevate ainete poolest vägagi oluline probleem.
Berg (1733-1833), pikka aega oli õpetajaks legendaarne Harri Haamer (1906-1987). Mustla Maakehvikute asula tekkis 19. sajandi lõpul Mustla kõrtsi juurde mõisa ja kirikumõisa maadele. Linnaõigustes oli Mustla 1939.-1979. a. Praeguses alevikus asuvad Tarvastu vallamaja, kauplused, söögikohad, apteek, perearst, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu. 1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja
idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid. Parkmets ümbritseb ka nägusat Mädapea mõisa, mis jääb bussipeatusest veidi paremale. Mõisa juurde viib allee. Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad
2001. a teostati Verevi järve uuringud projekti ,,Elva järvede saneerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine" raames. Jätkata tuleb projekti raames saneerimistööde läbiviimist. Elva linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020 raames nähakse ette kanalisatsiooni rajamine kogu linna territooriumile, millega on plaanis ühendada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga 95% linna elanikest [9]. Elva linna põhja- ja keskosa ning Käärdi aleviku veevarustuse ja kanalisatsiooni II etapi ehituse käigus on rajatud kanalisatsiooni- ja veetorud Tartu maantee alla ning nähakse ette uue rannahoone ühendamine tsentraalsesse võrku, kuna probleemiks on sadevete valgumine supelerannale. Olemasolev sademevetekanalisatsioon ei suuda paduvihmade ajal vett vastu võtta ning sadeveed voolavad järve. Seetõttu on planeeritud rajada uus sadevete kanalisatsioonitorustik.[2]
1. VÄÄNA JÕE KIRJELDUS Vääna jõgi on Kesk-Harjumaal asuv jõgi, mida nimetatakse ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõeks. Algab Nabala külast 3,5 km edela pool ja suubub Soome lahte, pikkus on 64 km ning valgala 316 km2. Kilomeeter enne merre suubumist (Viti külas) pöördub jõgi edelasse. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Nabala, Sausti ja Saku soo, mis on suures osas kultuuristatud. Keskjooksu alguses läbib jõgi mitu küla ja Saku aleviku, kus asub suur õlletehas, mitu muud tööstus- ja ehitusettevõtet, uurimisasutusi, palju suvilaid ja Juuliku veisefarm. Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on
tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele. Simuna sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos
säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6
Mõlemad nii metsa- kui ka põllumajandus on väga levinud. Põllumajandus hõlmab 40% ning metsamajandus 11% kogu valla ettevõtlusest. Peamisteks tegevusaladeks põllumajanduses on aiandus, segapõllumajandus, teraviljakasvatus ja piimakarjakasvatus. 2011. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks põllumajanduses käibe alusel Sürgavere Põllumajandusühistu, OÜ Paala ja Põllumajandusteenuste OÜ. Haritavat maad on vallas kokku 15 219 ha. Suure-Jaani linna ja Olustvere aleviku ümbruses paiknevad kõrge boniteediga põllumaad (hindepunkt on üle 50, võrdluseks Eesti keskmine mullahindepunkt on 41), mis soodustavad vallas põllumajanduse arengut. Suure-Jaani valla üldplaneeringu alusel peavad need ka edaspidi jääma põllumajanduslikku kasutusse. Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011. aastal 51 ettevõtet. Peamisteks tegevusteks antud valdkonnas on metsakasvatus ja metsavarumine
mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise valla- või linnavalitsus. Osavalla ja linnaosa vanema nimetab otsustamine; ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine või linnapea ettepanekul. Aleviku või küla koosolekul võidakse kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt valida aleviku- või külavanem, kelle ülesannete täitmine tagasikutsumine; rahvakohtunikukandidaatide valimine; Vabariigi sätestatakse lepinguga. Omavalitsusteenistust valla ja linna Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate ametiasutustes reguleerib: KOKS, TLS ja Avaliku
Avinurme on maanurk Eestimaal, mille kujunemist ja säilimist omanäolise geograafilise regioonina saab vaadelda tema asustusajaloo ja looduslike tingimuste kaudu. Ta on piiriks Peipsi nõo, Alutaguse suurmetsade ja Kirde-Eesti soomastike vahel, jäädes eemale suurtest magistraalteedest. Avinurme on olnud läbi aegade ääremaa, kanditud ühest haldusjaotusest teise ja jäänud ikka piirialaks. Vanast asustusest räägivad kaks kivikirve leidu Avijõe kallastelt, praeguse Avinurme aleviku territooriumilt. Siin on välja kujunenud oma kodu hoidev, end tunnetav ja tunnustav ,,avinurmik", nagu ütleb enese kohta Avinurme elanik ise (K. Pärn ja K. Mölder 2005). Avinurme alevis on 801 elanikku (Avinurme valla kodulehelt). Minu piiritletud alal, mis on punase joonega tähistatud (vaata Joonis 1), ei ole erilisi sessoonseid kõikumisi elanike arvus, sest sinna ei jäe eriti elumaju, kuid alevi peale üldiselt toimub rahvaarvu kõikumine peamiselt
teemaga, mida vahendavad erinevad uudisteportaalid. Kasutusel on artiklid Delfi uudisteportaalist ning ERR'i uudisteportaalist. Töö on jaotatud alapealkirjadena plokkideks. 1. Analüüs Swedbank otsustas Hanila vallast eemaldada valla ainukese sularahaautomaadi, mis asub Virtsus. Kuid probleem on laiapõhjalisem, kui esialgu paistab. Nimelt teisaldatakse sellel aastal 32 pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse.Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi aleviku on üsna märkimisväärne, hakkaks aprillist käima pangabuss ja seda kõigest kaks korda kuus. Järgmised lähimad pangaautomaadid asuksid Lihulas ja Ristil. Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha, sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja.
suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja (asutatud 1923. a.) ja arvukate suvilatega. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, mis on 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius on 60- 70 m). Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek. Jõesängi laius on keskjooksul on 8-33 (keskmiselt 20) m ja alamjooksul 10-50
millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. Sangaste aleviku peamised vaatamisväärsused on EELK Püha Andrease Sangaste kirik ja surnuaed, kus on näiteks "Sangaste rukki" aretaja krahv Bergi ja Lossipargi korrastamise entusiasti Herbert Raabi hauad. Sangaste kiriku esmamainimine oli aastal 1379, kuid seejärel on kirikut mitu korda hävitatud ja taastatud. Praegune kirik on pärit 1742 aastast. Praegu Sangastele kuulsust toov Sangaste loss asub 6 km kaugusel Lossikülas. Loss valmis aastal 1881, samal ajal alustati nn. Lossipargi rajamist
eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu. 11. Mis on katastrikaart? Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni. Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000. Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused. 12. Mis on kitsenduste kaart? Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku
Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve. Suuri veesüsteeme on valla territooriumil kaks, neist üks asub Puurmanis ning üks asub Saduküla keskasulas. Puurmanis, Pikknurmes, Härjanurmes ja mujal on väiksemaid veesüsteeme, mis varustavad elamuid ning teisi objekte. Puurkaevude keskmine sügavus keskasulates on 7095 m. Puurmani aleviku ühisveevärk on aastatel 2009-2010 Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toel renoveeritud ja süsteeme teenindab ettevõte AS Emajõe Veevärk. Kogu süsteem on uus ja joogivee ning heitvee kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele. Nüüdseks peaks olema ka Saduküla veevärk renoveeritud. Tööstus: Puurmani vallal puuduvad tööstus ettevõtted. Põhiliselt tegeldakse Põllumajanduse ja Loomakasvatusega.
(OÜ ALKRANEL, JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2013-2025, 2012, lk 14) 4. Tööstus Jõgeva alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Kokku oli Jõgeva alevikus ühiskanalisatsiooni teenusega varustatud elanike, asutuste ja ettevõtete reoveeteke 2011. aastal ligikaudu 7888 m3. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Jõgeva aleviku elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. (Ibid., lk 32) Jõgeva alevikus reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Reovee peapumplas oleva vooluhulga mõõtja andmetel suunati 2011. a. Jõgeva linna reoveepuhastile ligikaudu 15755 m3 reovett. (Ibid., lk 33) 5. Põllumajandus Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla
annaabi.ee 
