Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs (1)

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I kursus
Suure-Jaani valla keskkonnaseisundi analüüs
Referaat
Koostaja : Tanel Säde
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus

Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Suure-Jaani valla keskkonnaseisundit. Suure-Jaani vallas elab 01.01.2015 seisuga kokku 5402 inimest. Suure-Jaani vald asub valdavalt Viljandi maakonna põhjaosas. Vallas on üks alevik , üks vallasisene linn ning 46 küla.
Suure-Jaani valla vapp

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

Suure-Jaani valla pindala on 742,61 km2. Seisuga 01.01.2015 elas vallas 5402 elanikku, nendest 2703 meest ja 2699 naist. Asustustihedus 7,27 inimest ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Suure-Jaani linn, kus elab 1068 elanikku. Suure-Jaani vallas asub ka Eesti kõige suurem küla, Sandra küla ~173 km2, mille territoorium jätab selja taha rohkem kui poolsada valda ja isegi Tallinna linna. Rahvastiku üldarv vallas väheneb, aastal 2009 elanike arv 6037, pea tuhande võrra rohkem kui tänasel päeval. Valda elama asuvate inimest arv on samuti pea poole võrra väiksem kui nende arv, kes on otsustanud vallast lahkuda.
Suure-Jaani vallas on üpris palju ettevõtteid, mis pakub tööd paljudele elanikele. Suurim ettevõte nii töötajate arvult kui ka käibelt on OÜ Eesti Höövelliist. 2010. aasta seisuga töötab ettevõttes 105 inimest ning käive samal aastal oli 224 305 181 krooni ehk 14 335 713 eurot. Ettevõte tegeleb saematerjali tootmisega. Sarnaseid puiduga tegelevaid ettevõtteid on veel. Põllumajandusega seotud ettevõtted on samuti levinud. Piimakarjakasvatusega tegeleb näiteks Põllumajandusteenuste OÜ, mis pakub tööd kümnele inimesele. Taimekasvatusega tegeleb OÜ Kookla seemnekeskus, mis kasvatab teravilju (v.a riis ), kaunvilju ja õlitaimeseemneid. Sealne töötajate arv on tagasihoidlik 4.
Koole on vallas piisavalt, Suure-Jaanis on gümnaasium kui ka põhikool. Linnast väljaspool samuti mitu põhikooli ning territooriumil tegutseb veel ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Kuigi vallas on olemas gümnaasium, siis isiklikult valla elanikuna antud kooli mina ei soovita. Kuna mitte väga palju kaugemal asub Viljandi Gümnaasium, mille tase on tunduvalt parem, soovitaksin seda kooli. Viljandi Gümnaasiumis on äsjavalminud hoonetega ning väga hea tehniliste abivahenditega kindlasti paremad õpivõimalused.
Suure-Jaani vallas on 219 km riigimaanteid, 172 km vallateid - sealhulgas kruusakattega 154 km ja asfalt kattega 18 km -  ja 289 km erateid - neist avalikus kasutuses 19 km. Vallas on 11 silda, millest eravalduses 4. Talvine teehooldus on jagatud piirkonniti, üldiselt talvise teehoolduse kohta muresi pole, kuid nagu alati sellisel teemal esineb alati probleeme. Jäätmete ladustamine on vallas üpris hästi korraldatud. Suure-Jaani linnas asub jäätmejaam, kuhu saavad kõik vallaelanikud erinevaid jäätmeid viia. Näiteks erinevad ohtlikud jäätmed, metallijäätmed, vanad rehvid jne. Osade jäätmete vastuvõtt on tasuta, osad saab ära anda tasu eest.
Sportimisvõimalused ja kohad, kus hobidega tegeleda on vallas olemas ning neid on piirkonniti arvukalt. Minu enda kodukülas, Vastemõisas, on jalgpalliväljak, tänavakorvpalli väljak ning rannavolle plats. Väikese küla kohta päris head võimalused. Mõnevõrra kurb on küll see, et neid üha vähem kasutatakse, praktiliselt enam ei ole võimalik näha, et mõnel platsil inimesed sporti teeks . Eelmistel aastatel korraldati pidevalt jalgpallimänge, kuid sel suvel mängiti vaid ühe korra. Selline saatus lasub ilmselt paljudel väiksematel küladel ja asulatel.

Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses

Sooliselt jagunevad elanikud järgmiselt:
0-17 aastased: kokku 906 last, 464 poisslast ning 442 tütarlast
18-27 aastased: 846, nendest 459 meest ja 387 naist
28-62 aastased: 2409, nendest 1299 meest ja 1110 naist
63 ja vanemad: 1241, nendest 454 meest ja 787 naist.

Põllu- ja metsamajandus

Valla majanduseelus on kesksel koha põllumajanduslik tootmine. Mõlemad nii metsa- kui ka põllumajandus on väga levinud. Põllumajandus hõlmab 40% ning metsamajandus 11% kogu valla ettevõtlusest. Peamisteks tegevusaladeks põllumajanduses on aiandus, segapõllumajandus, teraviljakasvatus ja piimakarjakasvatus . 2011. aasta andmete põhjal olid valla suuremateks ettevõteteks põllumajanduses käibe alusel Sürgavere Põllumajandusühistu,  OÜ Paala ja Põllumajandusteenuste OÜ.  Haritavat maad on vallas kokku 15 219 ha. Suure-Jaani linna ja Olustvere aleviku ümbruses paiknevad kõrge boniteediga põllumaad (hindepunkt on üle 50, võrdluseks Eesti keskmine mullahindepunkt on 41), mis soodustavad vallas põllumajanduse arengut. Suure-Jaani valla üldplaneeringu alusel peavad need ka edaspidi jääma põllumajanduslikku kasutusse.
Metsamajandus moodustab kõigist valla tegevusvaldkondadest üle 10% ning sellega tegeleb 2011. aastal 51 ettevõtet. Peamisteks tegevusteks antud valdkonnas on metsakasvatus ja metsavarumine. Metsamaa võtab enda alla 34 516 ha. Majanduslikult kasutatav mets on riigi ja eraomanduses . Suur on metsast on looduskaitse nõuetest tulenevalt piiratud majandusliku kasutusega. Suure-Jaani lähiümbruse metsad on kasutusel eelkõige rohelise vööndi metsana, mida kasutatakse eeskätt puhkemajanduslikul otstarbel ning kus lageraieid ei tehta.

Turism ja looduskaitse

Suuremad turismiettevõtjad Suure-Jaani vallas on OÜ Vimco Grupp, Energia talu, Vahelaane turismitalu, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja . Suuremad toitlustuskohad on kohvik Arturi Juures, Suure-Jaani kohvik ja külalistemaja, Olustvere lossikohvik, Vanaõue Puhkekeskus, Kõidama baar . Turiste võib kõige rohkem kohata kevadel ning suvel. Kevadine tõmbenumber on Soomaa , kuna võimalik on näha „viiendat aastaaega “. Kindlasti on hea, kui turiste käib ning külastamas valda ning meie turismiteenuse pakkujad saavad tegutseda. Tihtipeale aga turistid ei oska lugu pidada Soomaa n.ö. looduslikust puhtusest. Loobitakse prahti maha, astutakse rabas laudtee pealt maha kohtades, kus see pole lubatud ning antud teo tagajärjel taastub astutud koht kümneid aastaid. Leian, et üldine seis on siiski hea, osatakse käituda ning üha enam käiakse ise looduses, just selle puhtuse pärast, mis meil siin Eesti looduses valitseb.
Looduskaitseliselt on vald väga kaunis ning hea koht, kus elada. Kaitsealasid on mitu: Parika looduskaitseala , pindalaga 2181,8 ha. Lehtsaare looduskaitseala pindalaga 381 ha. Lehtsaare looduskaitseala on moodustatud Viljandi Maavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 kaitse alla võetud Lehtsaare metsiste kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on rabametsakoosluste ning kaitsealuste liikide püsielupaikade kaitse. Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega kuivendatud rabamaastikku. Kaitsealale jäävad metsise mängu- ja püsielupaigad.
Lehtsaare

Säästlik ellusuhtumine

Tähtsal kohal keskkonna säästmisel on iga indiviidi ellusuhtumine ja maailmavaade. Küll on palju räägitud prügi sorteerimisest, vee ja soojusenergia säästmisest, kuid vaatamata sellele väga palju sellele ei mõelda. Vallas elades näeb, kui vähe tegelikult pööratakse tähelepanu keskkonnasõbralikule käitumisele. Vähe on neid inimesi, kes reaalselt prügi sorteerimisega tegelevad, minu tutvusringkonnas võib-olla 1-2 leibkonda. Veekasutuse puhul on samuti mõttekohti, näiteks oleks mõistlik kasutada pesemiseks järvevett, mitte puhast ja väärtuslikku põhjavett. Otseselt pole sel ju mõtet. Selliste lahendusteni ei jõuta tõenäoliselt niipea, kui üldse.
Jäätmete ladustamiseks on võimalused vallas olemas ning neid ka kasutatakse. Ohtlikumad jäätmed nagu vanad akud kogutakse kokku, paber mida ei ole võimalik põletada, papp , vanad ehitusmaterjalid jne. Selles suhtes on aktiivsust palju üles näidatud, harva näeb kuidas keegi oma vanu rehve lõkkes põletab ning siis tervele külale musta tossupilve ümber tekitab.
Elektrienergia kokkuhoiuga tuleks samamoodi vaeva näha. Siinkohal ilmselt on säästliku mõtlemisega inimesi rohkem, kuna hoides kokku elektroonika ja näiteks valgustuse pealt, säästame ka olulise summa raha. Tihtipeale sõltubki säästlikkus sellest, palju see meie endi rahakotte puudutab, võib-olla tuleks sellise põhimõttega lahendusi leida ka valdkondades, kus see on kriitilise tähtsusega.
Üldistava pilguga vaadates pole Suure-Jaani vald sugugi erinev teiste Eestimaa piirkondadega. Loodust hoitakse tegelikult, eriti Soomaa Rahvuspargi alasid, nendesse suhtutakse suure lugupidamisega nind neid piirkondi armastatakse – seeläbi ka pööratakse rohkem tähelepanu keskkonnale. Kui mõnes rabas või metsas poleks silte, et ära viska prahti maha jms, siis ilmselt seda ei tehtaks nii või teisiti. Leian, et võib-olla tulekski leida viis kasutada järvevett alternatiivina põhjaveele, elektrienergiale samuti leida mõni alternatiiv ja pöörata tähelepanu õigele põlluharimisele. Väiksemad ettevõtjad võiksid samuti kasutada säästlikke tööviise, et järgmistel põlvkondadel oleks ka põld millel teravilja ja muud kasvatada, et oleks mets, kust endale talvised küttepuud muretseda.

Kokkuvõte

Suure-Jaani vallas on palju koole, sealhulgas nii gümnaasium kui ka kutsekool . Olemas on tihe teedevõrgustik, jäätmeladestamiskohad. Maalt linna kolimise tagajärjel väheneb valla rahvastik , mis on paratamatu, kuna maaelu sureb üha rohkem välja. Kaovad väikemad ettevõtted ning alles jäävad suuremad ettevõtlusega tegijad , kes pakuvad vallaelanikele küll töökohti, kuid mitte enam nii suurel määral. Kolitakse ära just finantsilistel põhjustel, kui pole piisava sissetulekuga töökohta, et oma peret ülal pidada, siis ei jäägi muud üle, kui linna või suurema asustusega piirkonda kolida. Looduskaitsega tegeldakse palju, kuna valda jääb Soomaa Rahvuspark, tänu eelnimetatud pargile külastab valda ka palju turiste. Elama soovitaks asuda inimestel, kes soovivad veidi rahu ja vaikust linnamürast ning kel oleks huvi ettevõtluse vastu. Vallas on palju looduskauneid ning hõredamalt asustatud piirkondi.

Kasutatud kirjandus

http://www.suure-jaani.ee/
http://www.stat.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=6;-1260247572;eng;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1086
https://et.wikipedia.org/wiki/Suure-Jaani_vald