Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnaseisundi hindamine Kadrina vald (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti Maaülikool
Keskkonnaseisundi hindamine
Koostaja :
Aivi-Õnne Annimäe




Sissejuhatus

Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat.
Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta.

Ülevaade


01.01.2013 seisuga  Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest.
Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest:
Rakvere -15km
Tallinn -85km(valla läänepiirilt 60 km)
Helsingi - 115 km (linnulennul)
Narva - 130 km
Tartu - 130 km
Pärnu - 170 kmi
Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri- ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool, leerimaja, raamatukogu koos oma filiaalidega , keskkool, lasteaed-algkool  ja 2 lasteaeda. Samuti tegutsevad siin aktiivselt mitmed seltsid ja seltsingud.ii
Maa jaotumine maa liikide järgi
Maakasutus
Kadrina valla pindala on 354,8 km². Kadrina aleviku pindala on 2,3 km². Hulja aleviku pindala on 1,2
km². Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on
139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5
ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha).
i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323
ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469

KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED

Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka
Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja
edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald.
Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna
pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee , Tallinn-Narva ja Pärnu-
Rakvere-Sõmeru maantee . Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast
ja 85 km kaugusel Tallinnast. Valla asukoht ja liigendatus on tema toimimiseks ja arenguks
soodsad.
http://www.stat.ee/public/ppe/diagrammid/rahvastikupyramiid/Rahvastikup%C3%BCramiid%20%E2%80%93%20Kadrina%20vald.png?uuendatud=1369980138
Valla rahvastik (01.01.2011)
Rahvaarv 5 251 elanikku.
Elanike tihedus 14,9 el/km².
Alevikes elab: Kadrinas 2306 ja Huljal 502 elanikku.
1-6-aastaseid 5,8 %; 7-18-aastaseid 18%; 19-64-aastaseid 61,7% ja üle 65-aastaseid 13,6%.
Registreeritud töötuid 3% (Eesti keskmine 3,9%).

Ettevõtlus ja tööhõive

Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus , teeninduse
valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus . Ettevõtluse aktiivsuse näitaja on
Kadrina vallas 24,0 ettevõtet 1000 elaniku kohta (seisuga 01.01.2013). Võrreldes Kadrina valla
ettevõtluse aktiivsuse näitajat Eesti keskmise ettevõtluse aktiivsuse näitajaga (58,3) või maakonna
keskuse Rakvere linna näitaja (50,1), siis on see jätkuvalt madalam, kui Lääne-Viru maakonna
valdade seas keskmine näitaja. Lääne-Viru maakonna valdades on üldiselt maakonna keskusest
Rakvere linnast madalamad ettevõtluse aktiivsuse näitajad.
3
Keskkonnaseisundi hindamine Kadrina vald #1 Keskkonnaseisundi hindamine Kadrina vald #2 Keskkonnaseisundi hindamine Kadrina vald #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kihlapiiga Õppematerjali autor
Kadrina valla keskkonaaseisundi analüüs

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun