50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joel Kaspar Soots
Õppematerjali autor
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4 Jõulumäe tervisespordikeskuse matkarada........................................................................................lk4 Kabli linnujaam.................................................................................................................................lk4 Kabli, Lemme ja treimani rannad...........................................................
Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2. Rahvusvahelised kohustused: konventsioonid, direktiivid Direktiivid: Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Tori põrgu loodusalana (Vabariigi valitsuse... 2009). Omab ühist piiri samuti võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Tori põrgu loodusala kaitstavad elupaigatüübid on allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ning koopad. Pärnu jõe loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad, lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur
Pruun-suurkõrv ehk suurkõrv lk 21-22 14. Põhja-nahkhiir lk 23-24 15. Piusa matkarada lk 25-28 16. Kokkuvõte lk 29 17. Kasutatud allikad lk 30 1. Sissejuhatus Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Eesti, aga ka Baltimaade suurimat nahkhiirte talvitusala. Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal, looduskaitseala moodustati 1999. aastal. Kaitseala pindala on 46 hektarit ja siin leidub sobilikke elupaiku lisaks nahkhiirtele ka mitmetele teistele haruldastele loomaliikidele- siin elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik. Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteemiga, mille käike
küla lähedal. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja see asub Panga neeme põhja-, loode- ja lääneküljel. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest (21,3 m). Kõrgeim punkt on neeme loodetipust veidi lõuna pool. Mujal jaguneb pank kaheks astanguks, millest teine jääb 13 m kõrgusest merre laskuvast järsakust veidi sisemaa poole. [http://et.wikipedia.org/wiki/Panga_pank] (16.03.08) Paljandid ja koopad Paljandites avaneb kivimite ja setete lasumusjärjekord, nende koostis, ehitus, kivimites leiduvad kivistised jne. Suur osa huvitavatest looduslikest paljanditest paikneb jõgede kallastel. Kaitse alla võetud paljanditest on tuntumad keskdevoni Tori paljand ehk Tori põrgu, kus on leitud primitiivsete taimede - psilofüütide jäänuseid. Nimetada tuleks veel liivakivi järsakkallast Kallastel Peipsi järve kaldal, Tamme (Võrtsjärve idakaldal),
Cabrera- rahvuspark, elanikke pole 3. Saarte kliima? Mahe vahemereline kliima Juulis 29-35 kraadi celsiust, talved pehmed. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21 -26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi. 4. Saarte loodus? Iga saare eripära? Eriti tähtis on Menorca ja Cabrera loodusolude teadmine. RP-d? Koopad, mis on turistidele avatud? Ilusad rannad, mägine loodus. Oliivi ja apelsinipargid, männimetsad. Menorca: mandlipuud, palju linnuliike, kaljud, mägine loodus, Ibiza: palju linde, mäed, Ses Salines Rahvuspark, Ses Feixes märgala rikkaliku floora ja faunaga, Can Marçà koobas fossiilidega, Mallorca: Albufera rahvuspark Llista de Correuses Ca'n Picafortis laiub 1688 hektaril ökoloogiliselt liigirikas märgala Albufera rahvuspark Põhja-Mallorcas Alcúdia ja Can Picaforti vahel
(termokarst), mandrijäätumise servakuhjatiste taha (Ülemiste, Uljaste). Samuti maatõusu tõttu. Mullutu Suurlaht, Sutlepa meri jne. Järvede vanust rehkendatakse järvesetes ladestunud õietolmu kaudu. Järvevee omadused sõltuvad järve valgala pindmiste kihtide koostisest. KARST EESTIS Karstivormid kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustava ja mehhaanilise toime (osakeste väljakandmine kivimitest) tulemusel tekivad omapärased pinnavormid ja maaaisesed koopad. Karsti tekkeks on vajalik: lahustuv kivim, liikuv vesi, lõhed ja poorid kivimis. Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese
setete horisonti (pinnalähedast põhjavett). Lubjakivi Graniit 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida valla keskosas läbib Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses. Üks tähtsamaid pinnavorme Harku vallas on Harku tasandik. Harku tasandik on meretasandik, mis asub TiskreKadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel.
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid